2-17-3076/81 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Vallo Kariler

12. juuni 2019. a, Tallinn

2-17-3076

J A hagi K A vastu omavolilise

likvideerimiseks ja endise olukorra taastamiseks

3 500 eurot

Hageja: J A (isikukood XXX ), esindaja riigi

õigusabi korras vandeadvokaat Natalia Lausmaa

Kostja: K A (isikukood XXX ), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Marit Toom

Puudutatud isikud: K R (isikukood XXX), K M

(isikukood XXX)

Kohtuistungil 17.05.2019

RESOLUTSIOON

1. Jätta J A hagi omavolilise ehitise likvideerimiseks ja endise

olukorra taastamiseks rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Jätta menetluskulud hageja kanda.

2.2.

Määrata kindlaks, et puudutatud isikutel menetluskulud puuduvad.

2.3.

Rahuldada

osaliselt

kostja

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks ja määrata kostja menetluskuludena kindlaks 2 304

eurot.

2.4.

Mõista J A (isikukood XXX ) K A (isikukood XXX ) kasuks välja

menetluskulu 2 304 eurot.

2.5.

Kohustada J A (isikukood XXX ) tasuma kohtuotsuse resolutsiooni

punktis 2.4 väljamõistetud menetluskuludelt K A (isikukood XXX )

kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

3. Jätta tähelepanuta K R 22.05.2019 arvamus.

ehitise

2-17-3076

4. Jätta vastu võtmata ja tagastada hagejale 22.05.2019 seisukohale

lisatud kiri kostjale, hageja pensionitõend ja represseeritu tõend.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. J A (hageja) esitas 21.02.2017 hagi K A (kostja) vastu omavolilise ehitise

likvideerimise ja endise olukorra taastamise nõudes.

2. Hageja palub kohustada kostjat taastama endine olukord, mille ta on XXX elamus muutnud

omavoliliste ümberehitustega järgmiselt: kohustada kostjat taastama tema kasutuses olevat

korterit nr X läbinud elamu ventilatsioonisüsteemi toru; kohustada kostjat taastama vahesein

ruumide XX ja XX vahel; kohustada kostjat likvideerima omavoliline ehitis elamu

pööningukorrusel – soojaveeboiler koos veetorudega.

3. Menetlusosalised on XXX asuva kinnistu kaasomanikud. XXX endast maatükki Tallinna

linnas, millel asub kahekorruseline nelja korteriga puitelamu aastast 1932. Vastavalt kinnistu

kaasomanike poolt kokkulepitud kasutuskorrale kasutavad kaasomanikud praegu igaüks ühte

elamus asuvat korterit elamiseks.

4. Hageja kasutuses on korter nr X elamu II korrusel, kostja kasutuses korter nr X elamu II

korrusel, K R kasutab korterit nr X elamu I korrusel ja K M korterit nr X elamu I korrusel.

Kõik abiruumid elamus – kelder, pööning ja trepikojad , on kõigi kaasomanike ühises omandis

ja ühises kasutuses, selles osas mingit kindlaksmääratud kasutuskorda ei ole mitte kunagi

olemas olnud.

5. Kostja kasutuses olev korter asub hageja korteri kõrval ja K M korteri peal.

6. Kostja on pärast elamu kaasomanikuks saamist teostanud oma korteris ulatuslikud

ümberehitustööd, ilma kaasomanikelt selleks nõusolekut küsimata ja ümberehitust ettenähtud

seaduse kohaselt dokumenteerimata: kostja on oma korteris lammutanud vaheseina köögi ja toa

vahel; kostja on likvideerinud läbi tema korteri kulgeva maja ühise ventilatsioonitorustiku osa;

kostja on oma korteri peal asuvasse, kõigi kaasomanike ühiskasutuses olevasse pööninguruumi

paigaldanud soojaveeboileri, mis on torudega ühendatud tema korteris asuva dušširuumiga.

7. Kostja on nende töödega halvendanud kaasomandi üldist olukorda. Puumajas on kõik seinad

kandvad ning järelikult on kostja oma korteris köögi ja elutoa vahelise seina lõhkumisega

elamu konstruktsioone kahjustanud. Kostja poolt alles jäetud post keset korterit ei suuda kanda

kogu likvideeritud seina koormust. Hageja korteris, mis asub kostja korteriga kõrvuti, on

ilmnenud praod, mida seal varem ei olnud. Pikema aja vältel võib see vaheseina puudumine

avaldada mõju maja seinte püsivusele ja tekitada kogu maja vajumise.

8. Mingeid projekte kostja vaheseina lammutamise teostamiseks koostanud ei ole, ei ole teinud

ka vastavalt kehtivale Ehitusseadustikule kohalikule omavalitsusele ehitusteatist, seega

2 (11)

2-17-3076

see vaheseina likvideerimine on omavoliline.

9. Kaasomanikke kostja vaheseina lammutamisest ei teavitanud ega nendelt nõusolekut ei

küsinud.

10. Ventilatsioonitoru eemaldamise tõttu koguneb hageja poolt kasutatava korteri lae piirkonda

niiskus, mille tagajärjel tekib sinna hallitus. Kuna kostja on lammutanud oma korteris maja

ühise ventilatsioonisüsteemi toru ja selle otsad sulgenud, ei toimu õhu ringvoolu teistest

korteritest ning sanitaarruumidel puudub üldse ühine väljaviik.

11. Ka boileri sisseehitamise kohta ei ole kostja teistele kaasomanikele esitanud mitte mingeid

projekte. See võib olla ohtlik majale.

12. Kuigi boilerit on mitu aastat kasutatud ja sellega ei ole midagi juhtunud, ei välista see

võimalust, et oskamatult paigaldatud boiler hakkab ajapikku vett läbi andma. Boiler tekitab ka

võimaliku tulekahju ohu, kuivõrd elektrimootori võimalik ülekuumenemine võib viia selle

süttimiseni. Ei pööningul boileri kohal ega ka mujal majas ei ole paigutatud tulekahjuandureid.

13. Kostja ei ole enne boileri ja torustiku pööningule paigaldamist teistelt kaasomanikelt

selleks nõusolekut küsinud.

Kostja vastuväited hagile

14. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

15. 2012-2013 tegi kostja tema kasutuses olevas korteris nr X remonti. Remondi käigus

eemaldati mittekandev vahesein, mis eraldas kööki, esikut ja elutuba. Alles jäeti seinas

paiknenud kandev post. Samuti remonditi korteri nr X ventilatsiooni, mille käigus asendati

amortiseerunud ventilatsioonitoru uuega, kuid süsteemi ennast ei muudetud. Pööningule

paigaldati soojavee boiler.

16. Eelnimetatud remonttööd ei ole XXX elamule mingisuguseid kahjustusi tekitanud.

17. Kostja on tema kasutuses oleva korteri piiridesse jäänud ventilatsioonisüsteemi üksnes

remontinud ja parendanud, asendades amortiseerunud toru uuega. Kostja ei ole maja

ventilatsioonisüsteemi sisuliselt muutnud, ventilatsioonitoru otsa sulgenud või õhu ringvoolu

takistanud.

18. Vaheseina lammutamine on tehtud ehitusseadustiku nõudeid järgides. Kuna tegemist oli

mittekandva vaheseinaga, siis ei olnud nimetatud töödeks vajalik ehitusprojekt, ehitusteatis või

ehitusluba.

19. Vaheseina lammutamine ei olnud kaasomandis oleva elamu oluline muutmine, sest

vahesein ei olnud kandev. Lammutatud vahesein asub tervikuna korteris nr X, mis on kostja

ainukasutuses. Hageja ei ole selgitanud, kuidas saab mittekandva vaheseina lammutamine

ruumis, mida teised kaasomanikud ei kasuta, häirida elamu normaalset kasutamist teiste

kaasomanike poolt. Samuti ei ole hageja selgitanud (ega tõendanud), et mittekandva vaheseina

lammutamine kahjustaks kuidagi elamu üldist tehnilist olukorda. Seega teiste kaasomanike

nõusolek sellise remonttöö tegemiseks ei olnud vajalik.

20. Hageja väide, et boiler on omavoliline ehitis, on ebaõige. Boiler ei vasta ehitusseadustiku

(EhS) §-s 3 sätestatud ehitise mõistele.

21. Boiler on olnud kasutuses juba 4 aastat ning selle aja jooksul ei ole boileriga juhtunud ühtki

avariid, see ei ole lekkinud ega kuidagi elamu seisukorda kahjustanud. Seega ei saa boiler

kuidagi teiste kaasomanike õigusi või huve kahjustada.

22. Kostja ei ole pööningut omavoliliselt hõivanud. Elamul on kaasomanikke 4 ning seni on

3 (11)

2-17-3076

iga kaasomanik kasutanud umbes ¼ pööningust. Kostja pööninguosal paikneb boiler ja mõned

kastid raamatute ja tarbeasjadega.

23. K M osa on tühi ja ta kasutab seda pesu

kuivatamiseks. Hageja ja K

R osal on vana mööblit, riideid ning muid asju.

Samuti kasutavad mõlemad nende

pööninguosa pesu kuivatamiseks. Seega kasutavad kõik

kaasomanikud umbes võrdset osa

pööningust.

Puudutatud isikute seisukohad

24. K R leiab, et WC ümberehitamisega dušširuumiks on kostja halvendanud maja olukorda.

Tõmme kui selline kolmel elamispinnal nüüdseks puudub, tekitades aja jooksul 1932. aastal

ehitatud puumajas hallitust, vammi ja majaelanikele tõsiseid tervisehäireid. Ehitusloa

taotlemiseks on vajalik kõigi kaasomanike nõusolek, projekt ja ehitusluba. Ka mittekandvatel

seintel võib olla oma roll ehitise konstruktsioonis. Sellisel juhul on ehitusluba samuti vajalik,

selleks on vaja taotleda ehituseksperdilt vastav hinnang. Kaasomandis olevale pööningule on

kostja viinud kaasomanike nõusolekuta oma elamispinnalt boileri. Boileri viimine ühisele,

lahtisele ligi 100 ruutmeetri suurusele pööningule on ohuks ühisvarale: plekk-katuse alune

pööningupind kuumeneb suviti päikeseliste ilmadega üle ja kõva pakasega varitseb seal

külmumisoht.

25. K M ei ole kostja tegevuse suhtes vastuväiteid.

KOHTU PÕHJENDUSED

26. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja

kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

27. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et:

-

Menetlusosalised on XXX asuva kinnistu kaasomanikud.

-

Kinnistu XX endast maatükki Tallinna linnas, millel asub kahekorruseline nelja

korteriga puitelamu aastast 1932.

-

Hageja kasutuses on korter nr X elamu II korrusel, kostja kasutuses korter nr X elamu II

korrusel, K R kasutab korterit nr X elamu I korrusel ja K M korterit nr X elamu I

korrusel.

-

Kõik abiruumid elamus – kelder, pööning ja trepikojad, on kõigi kaasomanike ühises

kasutuses.

-

2012-2013 tegi kostja tema kasutuses olevas korteris nr X remonti. Remondi käigus

eemaldati kostja korteris kööki, esikut ja elutuba eraldav vahesein. Alles jäeti seinas

paiknenud post. Samuti remonditi kostja poolt korteri nr X ventilatsiooni. Pööningule

paigaldati kostja poolt soojavee boiler koos torustikuga.

28. Vaidluse all on kas kostja korteris nr X eemaldatud vaheseina puhul oli tegemist kandva

vaheseinaga või mitte; kas vaheseina lammutamine kahjustab hoone püsivust; kas kostja on

oma korteris ventilatsioonisüsteemi muutnud ja kui siis kas see kahjustab teiste kaasomanike

õigusi ehk siis maja olukorda; kas pööningule soojaveeboileri paigaldamiseks oleks vaja

olnud kõikide kaasomanike nõusolekut ja kas soojaveeboiler kahjustab teiste kaasomanike

huvisid.

4 (11)

2-17-3076

29. Kohus käsitleb kõigepealt hageja nõuet vaheseina eemaldamiseks (I), seejärel hageja

nõuet ventilatsioonisüsteemi taastamiseks (II) ja kõige lõpuks hageja nõuet veeboileri

eemaldamiseks (III).

I

30. Vaheseina osas on hageja leidnud, et selle eemaldamine kahjustab kinnisasja. Samuti, et

selle eemaldamiseks ei olnud teiste kaasomanike nõusolekut.

31. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt

kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi

kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu

põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike huvide kahjustamisest. Kaasomanikul on

õigus nõuda teiselt kaasomanikult endise olukorra taastamist AÕS § 72 lg 5 alusel, kui viimane

on kaasomandiosa AÕS § 74 lg 1 mõttes oluliselt muutnud (nt Riigikohtu 14. novembri 2018. a

otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747/180, p 28; Riigikohtu 30. jaanuar 2019. a määrus tsiviilasjas nr

2-17-11887, p 18).

32. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et kaasomanike huvisid oleks vaheseina eemaldamisega

kahjustatud. Kohus määras ehitustehnilise ekspertiisi, milles esitas riiklikult tunnustatud

ekspert T R küsimuse kas XXX korteris nr X köögi ja toa vaheseina likvideerimine X kogu

elamu kandekonstruktsiooni? 22.10.2018 ekspertarvamuse nr TR 1899/2018 kohaselt XXX

korteris nr X köögi ja toa vahelise mittekanda siseseina likvideerimine elamu

kandekonstruktsioonide kandevõimet ja jäikust ei X . Samuti vastas ekspert, et XXX korteris nr

X

köögi

ja

toa

vaheseina

likvideerimine

ei

ole

põhjustanud

muutusi

elamu

kandekonstruktsioonis, mistõttu vaheseina taastamine ei ole vajalik. (I kd tl 131-152). Lisaks

on kohtule esitatud korteri nr X plaan, millel on märgitud, et eemaldatud sein ei olnud kandev

sein ja kandev post on jäänud alles. Plaani on läbi vaadanud ja allkirjastanud OÜ Z-P juhatuse

liige O Z. (I kd tl 33). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel asuva

majandustegevuse registri väljavõttest nähtub, et Osaühing Z-P tegevusalaks on ehitusprojekti

arhitektuurse osa koostamine. (I kd tl 36). Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 06.04.2017

vastuse nr 4-4/3337 kohaselt on lõpetatud XXX korteri nr X järelevalvemenetlus vaheseina

eemaldamise osas. Vastuses on viidatud, et korteri nr X plaani on läbi vaadanud ja

allkirjastanud OÜ Z-P juhatuse liige O Z, kes on majandustegevuse registri andmetel Osaühing

Z-P vastutav spetsialist. (I kd tl 37). Kohtu hinnangul kinnitavad eelpooltoodud tõendid, et

kostja korteris nr X eemaldatud vahesein ei olnud kandev vahesein ja selle eemaldamisega ei

ole hoone konstruktsiooni kahjustatud. Selle asjaolu kohta on oma arvamuse andnud oma ala

spetsialistid ja kohtul puudub alus nende arvamustes kahelda. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu

hinnangul vaheseina eemaldamisega kahjustatud kaasomanike huvisid.

33. Hageja ja K R väidete osas, et vaheseina eemaldamiseks oleks vajalik olnud

ehitusprojekt, märgib kohus, et ehitusteatise või ehitusprojekti koostamata ja esitamata jätmine

ei saa kaasomanike huve kahjustada olukorras, kus tegemist ei ole tulenevalt tegevuse

mitteohtlikkusest

kaasomanike

huve kahjustava

tegevusega.

Pealegi

ei

nähtu

Ehitusseadustikust, et mittekandva vaheseina eemaldamiseks oleks ehitusteatist või

ehitusprojekti vaja koostada ja esitada.

34. AÕS § 74 järgi võib kaasomandis olevat asja oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike

kokkuleppel. Riigikohus on märkinud, et ehitise osaks olevad kõik seinad, s.o nii välis- kui ka

siseseinad on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi

reaalosas või mitte. Seega ka korteriomandi reaalosa piiridesse jäävasse seina avause

tegemiseks on vajalik kõikide kaasomanike nõusolek juhul, kui on tegemist

asja olulise

5 (11)

2-17-3076

muutmisega. Teised kaasomanikud võivad nõuda kaasomanikult, kes asja teiste kaasomanike

nõusolekuta oluliselt muudab, AÕS § 74 alusel endise olukorra taastamist. (vt Riigikohtu 27.

märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 13).

35. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et tegemist on mittekandva vaheseina eemaldamisega,

milline tegevus teiste kaasomanike huve ei kahjusta, ei ole tegemist asja olulise muutmisega.

Seega ei olnud vaheseina eemaldamiseks vaja kõikide kaasomanike kokkulepet ning

AÕS § 74 alusel endise olukorra taastamist nõuda ei saa.

II

36. Hageja nõudele ventilatsioonisüsteemi taastamiseks kohalduvad AÕS § 72 lg 5 ja AÕS §

74 lg 1 sätted. Ventilatsioonisüsteemi ümberehitamine võib olla käsitletav teiste kaasomanike

huvide vastase käitumisena, kui sellega on kahjustatud maja ventilatsiooni. Kahjustada saab

kaasomanike huvisid ka sellega, kui rikutud on ühe korteri ventilatsioon. Seejuures peab olema

tuvastatud, et see avaldab mõju maja säilimisele või teiste kaasomanike tervisele. Hageja peab

tõendama, et kostja on ventilatsioonisüsteemi ümberehitamisega kahjustanud kaasomanike

huvisid või on need huvid ohtu seadnud.

37. Kohtule esitatud tsiviilasjas nr 2/276-8037/03 kohtumääruse alusel teostatud ekspertiisi akt

(I kd tl 12-13) kohtu hinnangul käesolevas asjas olulisi asjaolusid ei tõenda. Tegemist on XXX

korteris nr X teostatud dušširuumi ümberehituse nõuetele vastavuse hindamisega.

38. 22.10.2018 ekspertarvamuses nr TR 1899/2018 tuvastas ekspert, et XXX asuva hoone

korteris nr X ja pööningul on teostatud hoone loomuliku ventilatsiooni (WC ruumide tuulutuse)

ümberehitus.

Hoone

pööningule

väljuvad

väljatõmbekanalid

ja

kanalisatsioonipüstik on omavahel ühendatud, paigaldatud on ventilaator ja katust läbiv

väljatõmbetoru. Ühendatud väljatõmbetorud on ühise ventilatsioonitoru kaudu viidud katusest

läbi selliselt, et heitõhk suunatakse välisõhku. (I kd tl 131-152). Ekspert vastas kohtuistungil

küsimustele korteris nr X tehtud ventilatsioonisüsteemi muudatuste kohta, et ekspertiisiaktis

fotol nr 1 nähtuv toru nr 3 tuleb korterist nr X ja algab pesuruumi ripplae tagant. Tegemist on

eksperdi sõnul uue toruga. Fotol nr 1 nähtuv toru nr 4 läbib eksperdi ütluste kohaselt korterit nr

3 ja seda eemaldatud ei ole. Korteri nr X WC-pesuruumi sundventilatsiooni ehitamisel suleti

eksperdi ütluste kohaselt horisontaalne väljatõmbetoru kuni vertikaalse väljatõmbepüstikuni

ning kinni on pandud see klapp, mis oleks pidanud avanema sisse korterisse nr X. (II kd tl 5-9 ja

tl 12-15). Seega järeldab kohus ekspertarvamusest ja eksperdi ütlustest, et korteris nr X on

ventilatsioonisüsteemi osas tehtud järgmised muudatused: varasema ventilatsioonitoru

(ekspertarvamuse fotol nr 1 pos 4) sisendklapp on suletud. Samuti on suletud horisontaalne

väljatõmbetoru kuni vertikaalse väljatõmbepüstikuni. Seega ei toimu kostjate korterist

ventilatsiooni nimetatud vertikaalse väljatõmbepüstiku kaudu. Kostjate pesuruumi ripplae

tagant on paigaldatud uus toru ja viidud läbi lae pööningule, kus see on ühendatud varasema

ventilatsioonitoruga (ekspertarvamuse fotol nr 1 pos 4). Ühenduskohast on ühine toru viidud

läbi hoone katuse (ekspertarvamuse fotol nr 1 pos 2).

39. Ekspertarvamuse

kohaselt

oli

kanalisatsioonipüstiku

varasem

ühendamine

väljatõmbesüsteemi tarbetu, kuna püstik ise on sisemiselt suletud ning ei saanud praegusel

kujul

mingil

juhul

toimida.

Kanalisatsioonipüstiku

toimimise

tagamiseks

tuleks

kanalisatsioonipüstik avada ning viia katusest välja välisõhku. (I kd tl 131-152). Ekspert leiab, et

tegelikult selles vaidluses võiks selle kanalisatsioonitoru teema üldse kõrvale jätta. See oli

vajalik kirjutada arvamusse ainult selle pärast, et pööningul on näha 3 toru. (II kd tl 12-15).

Seega ei saa kanalisatsiooni õhutuse toru käesolevas asjas ruumide ventilatsiooni toimimise

osas oluliseks pidada.

6 (11)

2-17-3076

40. Oma ütlustes kinnitas ekspert, et korteri nr X horisontaalse väljatõmbetoru sulgemine teiste

korterite loomulikku ventilatsiooni ei mõjuta. Asjaolu, et kostja on klapi kinni pannud korteris

nr , ei mõjuta samuti eksperdi hinnangul õhuringlust teistes korterites. (II kd tl 5-9 ja tl 12-15).

Seega on ekspert kinnitanud, et kostja korteris nr X tehtud muudatused teiste antud hoone

korterite ventilatsiooni ei mõjuta. Kohus peab eksperdi arvamust usaldusväärseks tõendiks.

Ekspert on oma ala tunnustatud asjatundja ja on ekspertiisi läbi viinud kohapealseid olusid

selgitades ja uurides.

41. Korteri nr X ventilatsiooni osas märkis ekspert oma arvamuses, et korteri nr X

WC/pesuruumis

on paigaldatud

sundväljatõmbe

ventilatsioon.

Sundventilatsiooni

väljatõmbesüsteem toimib juhul, kui ventilaator on sisse lülitatud ja on tagatud siirdõhu

juurdevool WC ruumidesse. Eksperdi arvates tuleb korteri nr X väljatõmbetorule paigaldada

tagasi ventilaator ning ühendada see otse väljatõmbetoruga. (I kd tl 131-152). Eksperdi ütluste

kohaselt juhul kui see ventilaator ei tööta, siis tegelikult kogu süsteem toimib nagu loomulik

ventilatsioon. Aga eksperdi arvates võib see ventilaator mingil määral vähendada tõmmet.

Ekspert kinnitab, et praeguseks on ventilaator ära võetud. Kohtuistungil kinnitas ekspert, et siis

kui ventilaator seal oli ja ei töötanud, siis takistas see õhuliikumist 10-15%. (II kd tl 12-15).

Seega on ekspert leidnud, et korteris nr 3 tehtud muudatused ventilatsioonisüsteemis ei mõjuta

ka korteri nr X enda õhuringlust juhul kui torustikuga on ühendatud ventilaator ja see ei tööta.

Kohus saab aru, et käesolevaks ajaks on ventilaator kõrvaldatud ja kostja korteris toimib

ventilatsioon loomuliku ventilatsioonina. Kuna tuvastatud ei ole, et kostja korteris oleks

õhuringlus takistatud, ei saa sellest tulenevalt avalduda mõju ka teistele korteritele. Ekspert

märkis, et paikvaatluse käigus korteris nr 3 niiskuse kogunemist ja hallituse tekete ei tuvastatud

ning korteris nr 3 oleva ventilatsioonisüsteemi taastamine/muutmine ei ole vajalik.

42. Ekspert märkis lisaks, et korteri nr 4 WC-le on paigaldatud täispuidust ilma tuulutusavadeta

uks. Suletud ukse korral ei ole siirdõhu juurdevool WC ruumidesse tagatud, väljatõmme tekitab

ruumis alarõhu ning ruumi tuulutus nõuete kohaselt ei toimi. Korterite nr X, X ja X loomuliku

ventilatsiooni taastamiseks oleks vajalik väljatõmbetoru lahti ühendada. Nõuetele vastavuse

tagamiseks tuleks korterite nr X, X ja X väljatõmbetorustik viia katusest läbi ning paigaldada

torustiku kaitseks kate. Korterites nr X, X ja X paigaldada WC uste alaosasse tuulutusrestid

selliselt, et WC ruumi oleks tagatud siirdeõhu juurdevool. Korterites tagada välisõhu

juurdevool

ruumidesse.

Välisõhu

juurdevool

tagatakse

välisseina

paigaldatavate

värskeõhuklappide või akende mikrotuulutuse kaudu. Elamu loomulik ventilatsioon toimib

ainult juhul, kui tagatakse piisav välisõhu juurdevool ruumidesse ning ruumidest heitõhu

väljatõmme välisõhku väljatõmbetoru kaudu. Korterite nr X, X ja X väljatõmbepüstiku

ühendustorule paigaldada uus väljatõmbetoru läbi katuse. (I kd tl 131-152). Seega tuvastas

ekspert puudused hoopis teiste korterite ventilatsioonis, mitte kostja korteris asuvas

ventilatsioonis.

43. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõuet kostja korteris nr X oleva ventilatsioonisüsteemi

taastamiseks võimalik rahuldada põhjusel, et tegemist ei ole teisi kaasomanikke kahjustava

tegevusega.

44. Kohus leiab, et kostja ei ole maja ventilatsioonisüsteemi sisuliselt muutnud. Tegemist oli

varasema ventilatsioonitoru sisendklapi ja horisontaalse väljatõmbetoru kuni vertikaalse

väljatõmbepüstikuni sulgemisega. Seega ei ole tegemist AÕS § 74 lg 1 sätestatud olukorraga,

mille tõttu hageja antud alusel ventilatsiooni taastamist kohustada ei saa.

III

45. Kohtu hinnangul on soojaveeboileri eemaldamise nõude osas asjakohane AÕS § 72 lg 3 -

kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike

kaaskasutust. Soojaveeboileri osas on asjakohane ka AÕS § 71 lg 1 - kaasomandi osad ühises

7 (11)

2-17-3076

asjas on võrdsed, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kohus saab kohustada

kostjat soojaveeboilerit eemaldama kui sellega on oluliselt takistatud teiste kaasomanike

poolne kaasomandi kasutamine.

46. Kohtu hinnangul ei ole võimalik käesolevas asjas tuvastada, et soojaveeboileri paiknemine

hoone pööningul takistaks teistel kaasomanikel oluliselt kaasomandiosa (pööningu) kasutamist.

Kostja väitel on K M osa tühi ja ta kasutab seda pesu kuivatamiseks. Hageja ja K R osal

on kostja väitel vana mööblit, riideid ning muid asju. Samuti kasutavad kostja väitel mõlemad

nende pööninguosa pesu kuivatamiseks. Hageja ega puudutatud isikud ei ole kostja

sellekohastele väidetele vastuväiteid esitanud. 22.10.2018 ekspertarvamusele nr TR 1899/2018

lisatud fotodelt nr 1, 2 ja 29 nähtub, et pööningul asuvad kastid ja vana mööbel. (I kd tl

131-152). Seega ei ole kostja kogu pööninguosa hõivanud, vaid kasutab ainult ühte osa sellest.

Samuti kasutavad teised kaasomanikud osa pööningust. AÕS § 72 lg 5 kohaselt peab

kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuma vastavalt kõigi kaasomanike

huvidele. Kohtu hinnangul vastab kaasomanike huvidele olukord, kus pööningut saavad

sisuliselt võrdsetes osades kasutada kõik kaasomanikud. Antud juhul selline olukord XXX

hoone pööningul ka on. Kostja ei ole takistanud teistel kaasomanikel samuti pööningut

kasutamast.

47. Kohtu hinnangul võib antud juhul XXX pööningu senist kasutamist käsitleda kaasomanike

vahelise konkludentse kokkuleppena. Tegemist on tavana väljakujunenud kasutuskorraga,

mille puhul kõik kaasomanikud saavad kasutada võrdset osa pööningust. Kuidas kaasomanik

oma kasutab, ei oma seejuures tähtsust. Piirangud sätestab AÕS § 72 lg 3 ja AÕS § 72 lg 5.

48. Hageja väitel võib soojaveeboiler kahjustada hoonet. Hageja nõude puhul antud väite

kontekstis on asjakohane AÕS § 72 lg 5. Kaasomanikud saavad nõuda rikkumise kõrvaldamist

kui kostja on nende huvisid kahjustanud.

49. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et soojaveeboiler oma asukoha poolest kahjustaks

teiste kaasomanike huvisid. 22.10.2018 ekspertarvamuses nr TR 1899/2018 on märgitud, et

paikvaatluse kohaselt on hoone pööningule korteri nr X WC/pesuruumi kohale paigaldatud

veeboiler ning ümbritsetud EPS soojustusplaatidest kastiga. Hoone elektriauditi teostamise

kohta andmed puuduvad, mistõttu ei ole teada, kas boileri elektriühendus vastab nõuetele.

Elektriboiler tuleb paigaldada külmumiskindlasse kohta või tagada selle piisav soojustamine.

Praegusel kujul ei ole boileri soojustus välismõjutuste eest kaitstud. Boileri soojustuse ümber

tuleks paigaldada plaatidest kaitsekonstruktsioon. (I kd tl 131-152). Kohtuistungil antud ütluste

kohaselt selgitas ekspert, et boileri soojustusele tuleks kõvem kast ümber ehitada, et kaitsta

penoplasti lagunemast. Samas leiab ekspert, et boileri soojustus on piisav. (II kd tl 12-15).

Ekspertiisiaktis ei ole ekspert asunud seisukohale, et boileri soojustus ei vastaks nõuetele.

Ekspert on selgitanud ainukese puudusena, et soojustusmaterjal ei ole kaitstud. Kohtu

hinnangul ei saa sellest teha järeldust hoonele ohtliku olukorra tekkimiseks. Hageja ja K

Ringeveldi väited võimaliku vee lekkimise ohu osas ei ole samuti piisavad tuvastamaks seadme

ohtlikkust. Sama hästi võiks soojaveeboiler lekkima hakata ka kostjate korteris ning näiteks

olukorras, kus kostjat ei ole kodus, ei ole kohtu hinnangul vahet, kus boiler parajasti lekkima

hakkab. Hageja väited selle kohta, et boiler tekitab ka võimaliku tulekahju ohu, kuivõrd

elektrimootori võimalik ülekuumenemine võib viia selle süttimiseni, on kohtu hinnangul

paljasõnalised. Hageja ei ole ühtegi tõendit esitanud oma sellekohaste väidete tõendamiseks.

Pelgalt asjaolust, et tegemist on elektrit tarbiva seadmega, ei saa järeldada, et see oleks ohtlik.

Samuti ei ole kohtu teadmisel veeboilerid varustatud elektrimootoriga.

50. Eeltoodust tulenevalt ei ole tuvastatud kostja poolt elamu pööningule paigaldatud veeboileri

ohtlikkus ja kohtul ei ole ka sellel alusel võimalik rahuldada hageja

nõuet

8 (11)

2-17-3076

soojaveeboileri eemaldamise kohustamiseks.

Täiendavalt esitatud dokumendid ja menetlusdokumendid

51. K R esitas 22.05.2019 kirjaliku arvamuse. Kohus ei saa K R 22.05.2019 arvamusega

käesolevas menetlusstaadiumis arvestada. Kohus lõpetas 17.05.2019 kohtuistungil asja

arutamise. TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada

enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja

möödumist. Pärast asja arutamise lõpetamist ei näe seadus ette võimalust enam seisukohti

esitada. Seetõttu jätab kohus K R 22.05.2019 arvamuse tähelepanuta.

52. Hageja esitas 22.05.2019 seisukoha menetluskulude jagamise viisi ja suuruse osas. Sellele

lisas hageja enda kirja kostjale, hageja pensionitõendi ja represseeritu tõendi. Kohtu hinnangul

võimaldab Tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsioon pärast asja arutamise lõpetamist

menetlusosalistel esitada vaid menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas

tõendeid (seda ka juhul kui kohus neid nõuab). Ühestki sättest ei tulene võimalust esitada pärast

arutamise lõpetamist tõendeid, mis seonduvad menetluskulude jaotusega. Seetõttu tagastab

kohus hagejale 22.05.2019 seisukohale lisatud kirja kostjale, hageja pensionitõendi ja

represseeritu tõendi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

53. Hageja leiab, et käesolevas esineb olukord, kus kohus peaks kõrvale kalduma tavapärasest

menetluskulude jaotamise põhimõttest ja jätma menetluskulud poolte enda kanda. Kohus ei

poolda hageja arvamust. TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu

diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes

ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud

standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Kohus leiab, et antud juhul ei esine olukorda, kus hageja

suhtes oleks menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Selliseks järelduseks ei

anna alust asjaolu, et hageja on 83 aastane pensionär ja represseeritu.

Samuti ei ole kohtu hinnangul kostja oma käitumisega põhjustanud hageja kohtusse

pöördumise. Asjaolu, et hagejal tekkisid kahtlused kostja poolt teostatud ümberehituste

seaduslikkuses ei anna alust järelduseks, et kostja oleks olnud pahatahtlik. Kohus tuvastas

käesolevas asjas, et tegemist oli seaduslike muudatustega ja hageja nõuete rahuldamiseks alust

ei ole. Hageja korterisse niiskuse kogunemine ei saanud olla põhjustatud kostja tegevusest.

Seega polnud hageja kahtlustel mingit alust. Hageja väide, et kostja ei olnud nõus kohtueelselt

laskma asjatundjal asjaolusid selgitada, ei vasta kostja poolt asjas esitatud tõendile (kostja

25.04.2017 e-kiri), milles kostja teatab hagejale, et on nõus laskma ventilatsioonisüsteemi

analüüsida asjatundjal. (I kd tl 38).

54. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja enda

menetluskulud jäävad seega samuti hageja kanda. Riigi õigusabi tasu ei pea hageja Eesti

Vabariigile hüvitama kuna kohus määras hagejale riigi õigusabi selle hüvitamise kohustuseta.

55. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse,

9 (11)

2-17-3076

väite või tõendi. Kohtu hinnangul ei teinud kohus käeolevas asjas lahendit puudutatud isikute

huvides. Arvestades vaidluse asjaolusid ja lahendamise tulemust on põhjendatud jätta

puudutatud isikute menetluskulud samuti hageja kanda. Hageja põhjustas hagi esitamisega

selle, et kohus pidi kaasama puudutatud isikud menetlusse.

56. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

57. Puudutatud isikud kinnitasid, et neil menetluskulusid tekkinud ei ole.

58. Kostja esitas menetluskuludena lepingulise esindaja kulu summas 2400 eurot, millele

lisandub lepingulise esindaja ajakulu vastavalt kohtuistungi kestusele.

59. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Sealhulgas on menetluskuluks menetlusosalise lepingulise esindaja kulud.

60. Kohtu hinnangul on kostja poolt 17.05.2019 menetluskulude nimekirjas märgitud

menetlustoimingud põhjendatud. Osaliselt ei ole põhjendatud menetlustoiminguteks kulutatud

aeg.

Kohtu

hinnangul

on

menetluskulude

nimekirja

punktides

1-5

märgitud

menetlustoimingute puhul tegemist kostja 04.05.2017 vastuse koostamiseks vajalike

toimingutega, kokku 5 tundi ja 26 minutit. Kohus leiab, et tegemist on ülemäärase ajakuluga.

Tegemist ei ole sedavõrd mahuka ega keeruka hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite

kogumiga, mille analüüsimiseks ja mille osas vastuse koostamiseks võiks sedavõrd palju aega

kuluda. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu oleks nimetatud osas kokku 3 tundi. Muus osas

peab kohus kostja ajakulu põhjendatuks.

61. Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 16 tundi.

62. Kostja lepingulise esindaja tunnitasumääraks on märgitud 120 eurot, millele lisandub

käibemaks.

Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks

esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi

hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul

saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning

tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla

konkreetse asja keerukus. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks

peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15).

Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär on vastavuses käesoleva asjaga ja

kohtupraktikaga.

63. Arvestades eeltoodut ja kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu, määrab

kohus

10 (11)

2-17-3076

kostja lepingulise esindaja kuludena kindlaks 2 304 eurot (1 920 eurot + käibemaks 384 eurot),

mis kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele.

64. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Käesolevas asjas on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni

tuleb

hagejal

tasuda

kostjale

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik

11 (11)