1-09-20798/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-09-20798

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07 jaanuar 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-20798 (09231500392) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi K.D süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 25 lg 4 järgi Lühimenetlus Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav K.D

Ik: xxx, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: xxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 18.11.2009 kuni 19.11.2009, so 2 päeva, alates 19.11.2009 elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus:

1. Harju Maakohtu 29.05.2002 otsusega KrK § 139 lg 2 p

1 ja KrK § 15 lg 2 ja KrK § 2025

lg 1 järgi vabadusekaotus 8 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat;

2. Tallinna Linnakohtu 07.04.2003 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 1 kuu, KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 9 kuud;

3. Tallinna Linnakohtu 27.05.2003 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4, 7 ja KarS § 25 lg 2 järgi vangistus 30 päeva, KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 7 kuud 30 päeva;

4. Tallinna Linnakohtu 28.09.2004 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4 ja KarS § 25 lg 2 järgi vangistus 5 kuud KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud;

2

5. Tallinna Linnakohtu 01.11.2005 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4 ja KarS § 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 2 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 7 kuud;

6. Tallinna Linnakohtu 17.11.2006 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4, 7 ja KarS § 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud;

7. Harju Maakohtu 21.05.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p

4 ja KarS § 25 lg 2 järgi vangistus 6 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel 4 kuud KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga 2 aastat;

8. Harju Maakohtu 09.11.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4

ja KarS § 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 2 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 6 kuud. Vabanes 08.05.2008 peale karistuse kandmist.

Väärtegude toimepanemise eest karistatud 20 korral, viimati KarS § 218 lg 1 ja NPALS § 151 järgi 14.01.2009 rahatrahviga summas 3000 krooni; 12.06.2009 KarS § 218

lg 1 järgi rahatrahviga summas 1200 krooni. Kaitsja Advokaat Merike Borunova RESOLUTSIOON

1. K.D süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 25 lg 4 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada K.D-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 18.11.2009 kuni 19.11.2009, so 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

4. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta K.D-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva K.D suhtes

kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et K.D

temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna

Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)

5. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada K.D järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas Xxx

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada K.D-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.01.2010.

7. K.D suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

8. K.D-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 900 (üheksasada) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga

3 2800049777, märkides selgitusena „K.D, 1-09-20798, kaitsjatasu“.

9. K.D-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p

2, 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis

tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „K.D, 1-09- 20798, sundraha“.

10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

K.D süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS § 199 ja § 218 lg 1 ettenähtud süüteo, viimased otsused olid 14.01.2009 ja 12.06.2009 Põhja Politseiprefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 järgi varguste eest, taas grupis koos Oksana

Dronjakiga (kes on süüdi mõistetud samas episoodis 03.12.2009 Harju Maakohtu poolt

kohtuotsusega nr 1-09-20134 18.11.2009 kella 15.30 paiku, viibides Peterburi tee 49

)

Tallinnas asuvas OÜ-le Aibicilia kuuluva Perekaubamaja kaupluses, võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, püüdis varastada 2 paari meeste poolsaapaid üldmaksumusega 1 100 krooni, 2 paari meeste poolsaapaid üldmaksumusega 1 500 krooni, 5

paari naiste kindaid üldmaksumusega 650 krooni, mille järel läbis kassa OÜle Aibicilia kuuluva kauba üldmaksumusega 3 250 krooni, jättes eest maksmata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, sest K.D peeti pärast kassast möödumist ja turvaväravate läbimist turvatöötaja poolt kinni.

Seega K.D pani toime KarS § 25 lg 4 ja 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava

kuriteo so võõra vallasasja äravõtmise katse selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis ja süstemaatiliselt.

Kohtuistungil süüdistatav K.D seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 18.11.2009 koostatud kaupluse Pere Kaubamaja administraatori TK´i avaldusest nähtuvalt

18.11.2009 varastasid kaks neiut OÜ-le Aibicilia kuuluvat kaupa: meeste talve poolsaapaid - 2 paari a` 550 krooni ja 2 paari a` 750 krooni, naiste nahkkindaid - 5 paari

4

a`130 krooni, kogusummas 3250 krooni. Rikkumata kaup on tagastatud kauplusele. Varaline kahju puudub. (t/l 2-2a)

• 18.11.2009 koostatud tunnistaja LR ülekuulamisprotokolli kohaselt 18.11.2009 oli ta tööl kaupluses Pere Kaubamaja aadressil Peterburi tee 49, Tallinn. Kella 15 paiku tulid poodi kaks neiut: 1) tumedad juuksed, hall põlvedeni ulatuv mantel, sinised teksad, kaasas kaks kotti - naiste ja majapidamiskott; 2) tumedad juuksed, seljas musta värvi sviitri peal musta

värvi lühike vest, jalas sinised teksad, kaasas suur spordikott. Neiud läksid saali ilma ostukorvideta. Nägi, et esimene neiu pani naiste käekotti mitu paari sõrmkindaid. Teine neiu läks meeste jalatsiosakonda, kus oma spordikotti pani mitu paari meeste talvesaapaid. Pärast seda läksid nad naisteosakonda, kus teine neiu läks proovikabiini, aga esimene võttis 2 poolkasukat ja froteekitli ning läks samuti samasse proovikabiini, kus oli esimene neiu.

Mantlis olnud neiu väljus kabiinist mitu korda ja tuli tagasi. Pärast kabiinist väljudes tagastasid nad 2 poolkasukat ja kitli kohapeale, aga ise läksid väljapääsu poole. Pärast seda, kui nad läksid signaalväravatest läbi kella 15.30 paiku, nad blokeerisid välisukse ja kutsid välja valve. Pärast valve saabumist selgus, et neiudel kotis oli:

1) Oksana Dronik - 2 paari meeste jalatseid ilma signaalelementideta, maksumusega 550 krooni ja 700 krooni, kogusummas 1300 krooni;

2) - 2 paari meeste jalatseid ilma signaalelementideta, maksumusega K.D 550 krooni ja 750 krooni ning 5 paari nahkkindaid maksumusega 5x130-650 krooni,

kogusummas 1950 krooni. Proovikabiinis turvaelemente ei avastatud. Elemendid varastatud asjadelt olid ühes nende poolt proovikabiini võetud poolkasukatest. Neiude andmed on kirja pandud nende dokumentidelt. (t/l 3-6)

• 18.11.2009 koostatud tunnistaja JM ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli ta 18.11.2009

tööl aadressil Peterburi tee 49 asuvas kaupluses Pere Kaubamaja. Kella 15 paiku nägi, kuidas kauplusesse sisenesid kaks noort neiut. Nad ei võtnud ostukorve, vaid suundusid

otse sõrmkinnaste osakonda. Nende välimus: 1) kasv ligi 170 cm, pikad musta värvi

juuksed, seljas oli musta värvi pikk jope, veidi üle põlve, jalas sinised teksad ja musta värvi jalatsid. Kaasas oli tal kaks kotti: üks oli musta värvi, teine heledat värvi; 2) kasv ligi 170 cm, musta värvi juuksed, seljas musta värvi lühike jope, jalas valge-musta värvi teksad ja musta värvi jalatsid. Ta nägi, kuidas neiu kirjeldusega nr 1 ladus naiste käekotti mitu paari sõrmkindaid. Teine neiu läks meeste jalatsiosakonda, kus pani oma kotti mitu paari meeste talvejalatseid. Pärast seda läksid nad kahekesi naisteosakonda, kus teine neiu läks proovikabiini, aga esimene võttis kaks poolkasukat ja froteekitli ning läks samasse kabiini. Neiu kirjelduse järgi 1) väljus mitu korda kabiinist ja tuli tagasi. Pärast nad läksid kabiinist kahekesi välja. Kaks poolkasukat ja kitli panid nad kohapeale, aga ise

läksid väljapääsu poole. Pärast seda, kui nad läksid signaal väravatest läbi kella 15:30 paiku, blokeeriti välisuks ja kutsuti välja valve. Edaspidi selgus, et neidudel kottides olid:

kaks paari meeste jalatseid ilma signaalelementideta, maksumusega 550 krooni ja 750 krooni. Need asjad olid Oksana Dronjaki käes. Teisel neiul, K.D, oli kaks

paari meeste jalatseid maksumusega 550 krooni ja 750 krooni; viis paari nahkkindaid

maksumusega 5x130 krooni. Kaupade kogumaksumus oli 3250 krooni. Hiljem avastati signaalelemendid ühest nende poolt proovimiseks võetud poolsaabastest. Neiude andmed on kirja pandud nende dokumentidelt. (t/l 8-13 )

• 18.11.2009 koostatud kahtlustatava Oksana Dronjaki ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end kuriteos, milles teda kahtlustatakse, süüdi ning lisab, et 18.11.2009 kella 15.00 paiku läks ta koos oma sõbranna K.D-ga Tallinnas, Peterburi tee 49 asuvasse kauplusesse, et vaadata kaupa. Sisenenud müügisaali, käisid seal ringi, seejärel

märkasid, et müüjad on hõivatud ja siis otsustasid enda jaoks midagi varastada. Tema võttis 5 paari naiste kindaid ja 2 paari meeste poolsaapaid ja pani need enda käes olevasse ostukorvi. Anna võttis 2 paari meeste poolsaapaid ja samuti pani need enda käes olevasse ostukorvi. Pärast seda läksid riieteosakonda, kust ta võttis 2 hommikumantlit ja pani need

ostukorvis oleva kauba peale. Seejärel läks ta proovikabiini, samal ajal Anna võttis 3

poolkasukat ja läks ka teise proovikabiini. Nad leppisid Annaga kokku, et olles

proovikabiinis pidi ta eemaldama ostukorvis olevatest kingadelt, kinnastelt

turvaelemendid. Anna aga ootas teda teises proovikabiinis, kui ta eemaldab

5

turvaelemendid ja tuleb tema proovikabiini selleks, et aidata temal eemaldada ka

turvaelemendid. Eemaldades turvaelemendid pani ta need hommikumantlite külge.

Kindad ja poolsaapad pani ta enda käekotti. Pärast seda läks ta Anna juurde

proovikabiini. Ostukorvi koos hommikumantlitega võttis ta endaga kaasa. Olles Annaga

proovikabiinis eemaldas poolsaabastelt turvaelemendid ja nad kinnitasid need

poolkasukate külge. Seejärel pani Anna poolsaapad enda käekottidesse ja nad väljusid

proovikabiinist. Pärast seda panid tagasi poolkasukad ja hommikumantlid ja läksid

kaupluse väljapääsu suunas. Kaupluse väljapääsu juures jätsid ostukorvid ja väljusid

kauplusest kauba eest tasumata. Kaupluse väljapääsu juures pidas neid kinni kaupluse turvamees. Turvamees toimetas nad kaupluse ruumi, kus nad andsid ise turvamehele ära

varastatud kauba. Kaup oli rikkumata ja tagastatud kauplusele. Mingit vastupanu nad

turvamehele kinnipidamisel ei osutanud ja kui olid vargust toime panemas, arvasid, et

keegi ei märka nende tegusid. Kaupa varastasid enda tarbeks. Ta ei saa seletada, miks

müüjad räägivad, et nad ei võtnud ostukorve, vaid panid varastatud kauba otse enda käekottidesse. Tõenäoliselt ajavad müüjad midagi segi. (t/l 19-22)

• ülekuulamisprotokolli kohaselt 19.11.2009 koostatud kahtlustatava K.D

tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja kahetseb puhtsüdamlikult.

18.11.2009 kella 15.00 paiku läks koos oma sõbranna Oksana Dronjak'iga Tallinnas, Peterburi tee 49 asuvasse kauplusesse, et vaadata kaupa. Sisenenud müügisaali, käisid seal

ringi, seejärel märkasid, et müüjad on hõivatud ja siis otsustasid enda jaoks midagi

varastada. Tema võttis 2 paari meeste poolsaapaid ja pani need enda käes olevasse ostukorvi. Ostukorvis oleva kauba peale pani ta salli ja mütsi, mille võttis kingade riiuli vastas olevalt riiulilt. Oksana võttis 5 paari naiste kindaid ja 2 paari meeste poolsaapaid ja samuti pani need enda käes olevasse ostukorvi. Pärast seda läksid riieteosakonda, kust ta võttis kolm poolkasukat ja läks proovikabiini, samal ajal Oksana võttis hommikumantli ja läks ka teise proovikabiini. Seal ta pidi eemaldama tema ostukorvis olevatest kingadelt, kinnastelt turvaelemendid. Tema aga ootas, kui Oksana eemaldab turvaelemendid ja tuleb

tema proovikabiini selleks, et aidata tal eemaldada ka turvaelemendid. Teades, et turvaelementide eemaldamine võtab aega, proovis ta selga need kolm poolkasukat. Mõne

aja pärast tuli Oksana tema juurde proovikabiini. Kuhu jättis ta ostukorvi ja kuhu jäid

eemaldatud turvaelemendid ei oska ta öelda. Oksana aitas tal eemaldada poolsaabastelt turvaelemendid ja nad panid need poolkasukate külge. Seejärel pani ta poolsaapad enda

käekottidesse ja nad väljusid proovikabiinist. Pärast seda panid tagasi poolkasukad ja läksid kaupluse väljapääsu suunas. Kaupluse väljapääsu juures jätsid ostukorvid (täpselt ei mäleta, kust võttis Oksana enda ostukorvi, arvatavasti läks ta tagasi proovikabiini ja võttis sealt.) ja väljusid kauplusest kauba eest tasumata. Kaupluse väljapääsu juures pidas neid

kinni kaupluse turvamees. Turvamees toimetas nad kaupluse ruumi, kus nad andsid ise turvamehele ära varastatud kauba. Kaup oli rikkumata. Mingit vastupanu ta turvamehele kinnipidamisel ei osutanud ja kui olid vargust toime panemas, arvasid, et keegi ei märka nende tegusid. Kaupa varastasid enda tarbeks. (t/l 30-33)

• 12.06.2009 koostatud Põhja Politseiprefektuuri otsus väärteoasjas nr 2315,09,004356,

millega K.D-le määrati KarS § 218 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 1200 krooni. (t/l 53)

• 14.01.2009 Põhja Politseiprefektuuri otsus väärteoasjas nr 2316,08,013438, millega K.D-le

määrati KarS § 218 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 1200 krooni ja NPALS § 15 järgi rahatrahv 1800 krooni. (t/l 54)

• 02.12.2009 koostatud kriminaalasja eraldamise määrusest nähtuvalt eraldati kriminaalasjast nr 09231500392 kriminaalasi nr 09730000675 eraldi menetluseks Oksana Dronjaki suhtes KarS § 25 lg 4 – 199 lg 2 p 7, 9 tunnustel. (t/l 119)

• Ärakiri 03.12.2009 koostatud Harju Maakohtu otsusest nr 1-09-20134 nähtub, et Oksana

Dronjak tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.(t/l 123-125)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli 0 krooni. (t/l 37)

6

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava K.D süüd tunnistavaid ütlusi, Pere Kaubamaja avaldust, tunnistajate LR ja JM

ütlusi, kahtlustatavana ülekuulatud Oksana Dronjak´i ütlusi, kriminaalasja eraldamise

määrust, väärteoasjade otsuseid ja Harju Maakohtu otsuse ärakirja, teatist kahtlustatava keskmise sissetuleku ja elatustaseme kohta, väljavõtet karistusregistrist, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava K.D käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 25 lg 4 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli K.D

temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes on korduvalt vargusi toime

pannud. Seega oli K.D KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 18.11.2009 kella 15.30 paiku K.D viibis OÜ Aibicilia

Pere kaubamaja kaupluses ning võttis koos Oksana Dronjakiga OÜ-le Aibicilia kuuluvat kaupa üldmaksumusega 3250 krooni ja väljus kauplusest, jättes kauba eest maksmata, kuid

kuritegu jäi nende poolt lõpule viimata, sest nad peeti pärast kassast möödumist ja turvaväravate läbimist turvatöötaja poolt kinni. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav tegutses vargust toime pannes grupis koos teise isikuga ühise kuritegeliku eesmärgi saavutamise nimel

ning nii süüdistatav kui ka teine isik, kes ei ole selles kriminaalasjas kohtu alla antud,

valmistasid koos kuriteo toimepanemist ette ja seejärel asusid koos seda ka lõpule viima. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel

õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 25 lg 4 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ja karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist.

Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatav toimepandut kahetsenud, mida peaks arvestama

karistust kergendava asjaoluna. Samas kriminaaltoimikus leiduva karistusregistri pikkus,

varavastaste süütegude toimepanemiste eest määratud karistuste rohkus ja varavastaste

süütegude toimepanemisel aastate jooksul üles näidatud järjekindlus viitavad asjaolule, et varavastaste süütegude toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks, mistõttu ei ole avaldatud kahetsus tõsiseltvõetav ning kohus ei saa seda arvestada karistust kergendava

asjaoluna. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette

nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub

süüdistataval alaline sissetulek ning süüdistataval on senini tasumata suured rahalised kohustused nii määratud rahatrahvide kui välja mõistetud menetluskulude näol. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes

on välistatud, kuivõrd süüdistataval puuduvad vahendid selle tasumiseks. Seetõttu tuleb

süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 8 korda ja väärteokorras 20 korda. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Seetõttu võib teha järelduse, et süüdistatav

ei sobi kriminaalhooldusele, kuivõrd karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat pärast

viimase vangistuse ärakandmist korduvalt karistatud väärteokorras narkootilise aine arsti

ettekirjutuseta tarvitamise ja varavastaste süütegude toimepanemise eest. Samas vabanes süüdistatav viimase karistuse ärakandmiselt 2008 aasta mais ja uue kuriteo pani toime 2009 aasta novembris, mis selliste karistusandmetega isiku puhul on märkimisväärne ajavahemik.

Sellest lähtuvalt asub kohus seisukohale, et arvestades eelmise ja viimase kuriteo

toimepanemise vahelist suhteliselt pikka ajavahemikku võib süüdistatavale mõistetava

karistuse jätta tingimisi kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, andmaks

süüdistatavale võimaluse tõestada oma soovi edaspidi elada õiguskuulekamalt. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ning sellest, et varalist kahju ei tekkinud. Seetõttu

7 peab kohus süüdistatava väikest süüd arvestades võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse

ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, kuid arvestades kahe kvalifitseeriva asjaolu olemasolu, leiab kohus, et karistust ei ole võimalik mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras.

Märt Toming kohtunik