5-19-31/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-19-31 Otsuse kuupäev

12. juuni 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Eerik Kergandberg ja Malle Seppik Kohtuasi Virgo Kruve kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 26. mai 2019. a otsuse nr 106 peale Menetlusosalised Virgo Kruve ja Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Virgo Kruve 30. mai 2019. a kaebus.

2. Tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni 26. mai 2019. a otsus nr 106 ja kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni tegema asjas uus otsus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi valimisteenistus korraldas ajavahemikul 16. maist 22. maini 2019 elektroonilise hääletamise Euroopa Parlamendi valimistel. Virgo Kruve esitas 26. mail 2019 e-postiga Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus tühistada elektroonilise hääletamise tulemused ja korraldada uus hääletamine, kus elektrooniliselt hääletajal oleks võimalik valida kehtiva ja kehtetu hääle andmise vahel.

2. Kaebaja leidis, et elektrooniline hääletamine rikkus tema õigust osaleda vabadel valimistel (põhiseaduse (PS) § 60 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 39), kuna elektrooniliselt hääletades polnud võimalik anda kehtetut häält (sedelit rikkuda). Seetõttu ei ole elektrooniliselt hääletaja võrdväärses olukorras paberil hääletajaga. Õigusaktid ei nõua, et hääletamisel peab saama anda üksnes kehtiva hääle. Kehtetu elektroonilise hääle andmise võimalus tuleneb ka Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 601 lõikest 6. Kehtetuid elektroonilisi hääli on varasematel valimistel esinenud, kuid need on olnud valimisrakenduse vead. Riigikohus on kohtuasjas nr 5-17-32/2 tehtud otsuse punktis 21 toetanud tühja sedeli andmise vajadust.

3. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 26. mai 2019. a otsusega nr 106 V. Kruve kaebuse läbi vaatamata, tuginedes Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 69 lõikele 3.

4. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul oli kaebus esitatud pärast EPVS § 70 lõike 1 punktis 1 sätestatud kolmepäevase kaebetähtaja möödumist ning kaebaja ei taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja vaidlustas 16. maist kuni 22. maini 2019 toimunud elektroonilist hääletamist alles 26. mail 2019 kell 00.04 ehk neljandal päeval pärast elektroonilise hääletamise lõppu. Komisjon oli seisukohal, et Euroopa Parlamendi valimistel ei kohaldu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lõige 8,

5-19-31

2(3) mille kohaselt juhul, kui tähtpäev satub puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

5. 30. mail 2019 esitas V. Kruve Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale.

6. Vabariigi Valimiskomisjon edastas 3. juunil 2019 V. Kruve kaebuse Riigikohtule. Kaebuse kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses esitatud seisukohtade juurde ning palus kohtul jätta kaebus rahuldamata.

KAEBAJA SEISUKOHAD

7. Kaebaja jäi Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuse juurde. Kaebaja selgitas, et allkirjastas Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuse tähtaegselt, kuid kaebuse esitaja ei saa kontrollida, palju kulub aega kirja edastamisele. Pole tõendatud, et viivitust ei põhjustanud kirja vastu võtnud server. Kaebuse oleks saanud esitada ka kirjalikult ning sellisel juhul loetakse kaebus esitatuks saatmise kuupäeval, mitte selle kohale jõudmise kuupäeval. Valimiskomisjon ei tohiks arvestada tähtaegu erinevates olukordades erinevalt. Näiteks said elektroonilise hääletamise viimasel päeval valijad hääletada ka pärast seaduses sätestatud tähtaja (kell 18.00) möödumist. Lisaks eeltoodule märkis kaebaja, et Vabariigi Valimiskomisjonil ei olnud kohustust jätta tema kaebus läbi vaatamata ning tähtaja ennistamise taotluse esitamise nõudmine oli asjakohatu, kuna tema kaebust ei menetletud Vabariigi Valimiskomisjonis mitu tundi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lõike 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsusega on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus. V. Kruve on esitanud Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni

26. mai 2019. a otsuse nr 106 peale, millega valimiskomisjon jättis läbi vaatamata tema 26. mai 2019. a kaebuse. Kaebaja soovib Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamist ja tema 26. mai 2019. a kaebuse läbivaatamist ning rahuldamist.

9. Vabariigi Valimiskomisjon jättis V. Kruve kaebuse läbi vaatamata, kuna see ei olnud komisjoni hinnangul esitatud tähtaegselt. EPVS § 70 lõike 1 punkti 1 kohaselt esitatakse kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest. Vabariigi Valimiskomisjon leidis õigesti, et V. Kruve vaidlustas elektroonilise hääletuse korraldamist 16.–

22. mail 2019 (riigi valimisteenistuse toiming), mistõttu tuli kaebetähtaja arvestamist alustada

23. maist 2019. Kaebetähtaja lõpp (tähtpäev) langes seega puhkepäevale (laupäev, 25. mai 2019). Kaebus saabus Vabariigi Valimiskomisjoni serverisse 26. mail 2019.

10. Kolleegium leiab, et V. Kruve kaebus oli esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaja jooksul, ning põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

11. Euroopa Parlamendi valimise seadus ei sätesta täpsemaid reegleid kaebetähtaja arvutamiseks. EPVS § 70 lõige 1 nõuab üksnes, et kaebus tuleb Vabariigi Valimiskomisjonile esitada kolme päeva jooksul (vaidlustatava toimingu tegemisest või avalduse läbivaatamisest arvates). Ka Riigikohtule tuleb kaebus esitada kolme päeva jooksul (EPVS § 701 lõige 3). Riigikohtule esitatud kaebuse puhul tuleb arvestada PSJKS § 48 lõiget 1, mille kohaselt lähtutakse tähtaegade arvutamisel tsiviilkohtumenetluses sätestatud korrast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 62 lõige 1 viitab omakorda tsiviilseadustiku üldosa seadusele ning TsÜS § 136 lõige 8 näeb ette, et juhul, kui tahteavalduse tegemise tähtaja lõpp (tähtpäev) langeb puhkepäevale, lõpeb tähtaeg järgmisel

5-19-31

3(3) tööpäeval. Seega lõpeb täpselt samas sõnastuses normi puhul kaebetähtaeg Riigikohtule kaebuse esitamisel alati tööpäeval.

12. Sarnaselt on kaebetähtaja lõppemine sätestatud ka teistes kohtumenetluse harudes ning haldusmenetluse seaduses (HMS). Euroopa Parlamendi valimise seadusest ei leia vastust küsimusele, miks peaks kaebetähtaja arvutamine Vabariigi Valimiskomisjonile esitatava kaebuse puhul oluliselt eristuma teistest menetlustest. Seega võib tegu olla seaduse lüngaga, mida on võimalik täita analoogia korras. Kuigi Euroopa Parlamendi valimise seadus, samuti Riigikogu valimise seadus või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei viita haldusmenetluse seadusele, on Riigikohus leidnud, et analoogia korras saab valimiskomisjonide tegevuse suhtes kohaldada haldusmenetluse seadust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. novembri 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-24-05, punkt 11; 27. novembri 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-27-05, punkt 9; 2. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-4-1-5-09, punkt 16 jj ja 26. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-4-1-29-09, punkt 10 jj). Kolleegium leiab, et EPVS § 70 lõikes 1 nimetatud kaebuse tähtaja arvutamisel tuleb kohaldada HMS § 33 lõiget 3, mille järgi lõpeb juhul, kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval.

13. Selline tõlgendus ei muuda sisutühjaks Euroopa Parlamendi valimise seaduses erinevate tähtaegade määramist päevades või tööpäevades, samuti ei pikenda ebamõistlikult kaebuse lahendamise menetlust Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebetähtaeg pikeneb siis, kui tähtpäev satub puhkepäevale, muudel juhtudel arvatakse puhkepäevad kaebetähtaja sisse. Täpsemalt pikenevad eelkõige kaebetähtajad, mille arvutamine algab neljapäeval või reedel (esimesel juhul pikeneb tähtaeg viie päevani ja teisel juhul nelja päevani). Kui seadusandja siiski leiab, et Vabariigi Valimiskomisjonile esitatava kaebuse kaebetähtaega tuleb arvutada erinevalt teistes menetlustes kaebetähtaja arvutamise korrast, tuleks erisus sõnaselgelt seaduses sätestada.

14. Kuna elektroonilise hääletamise toimingu peale kaebuse esitamise tähtaeg langes puhkepäevale (25. mai 2019), lõppes kaebetähtaeg esmaspäeval, 27. mail 2019. Seega oli V. Kruve 26. mai 2019. a kaebus tähtaegne ning Vabariigi Valimiskomisjon jättis kaebuse õigusvastaselt läbi vaatamata. Sellest lähtudes ja PSJKS § 46 lõike 1 punktile 1 tuginedes tühistab kolleegium Vabariigi Valimiskomisjoni

26. mai 2019. a otsuse nr 106 ning saadab asja Vabariigi Valimiskomisjonile uueks otsustamiseks. Kolleegium rahuldab V. Kruve 30. mai 2019. a kaebuse.

15. Riigikohus on varem juba lahendanud V. Kruve sarnase sisuga kaebuse ega pidanud elektroonilise hääletamise regulatsiooni põhiseadusvastaseks (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 24. oktoobri 2017. a otsus asjas nr 5-17-32/2). Kolleegiumi hinnangul ei nähtu praegusest kaebusest asjaolusid, mis võiksid tingida Riigikohtu varasema seisukoha muutmise.

Viive Ligi, Eerik Kergandberg, Malle Seppik