2-13-29465/123 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Krista

Kirspuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.06.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-29465

Tsiviilasi

PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) pankrotihaldur

Andrias Palmitsa hagi Assets Club OÜ ja OÜ Hingehoid

vastu OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) osa

pankrotivarasse tagasivõitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.10.2017 otsus

Kaebuse esitaja, kaebuse liik

PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) pankrotihaldur

Andrias Palmitsa apellatsioonkaebus

Tsiviilasja

hind

apellatsioonimenetluses

420 830,92 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja (apellant): PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis,

registrikood 10846465) pankrotihaldur Andrias Palmits

Kostja I (vastustaja I): Assets Club OÜ (registrikood

12140775, asukoht Ääre 10, Tallinn)

Kostja II (vastustaja II): OÜ Hingehoid (registrikood

12295590, asukoht Laste 1, Tallinn)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru

Istungi toimumise aeg

14.05.2019

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 25.10.2017 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta PJV Hiiu Ravikeskus AS-i

(pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmitsa kanda.

3. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177

lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmits (hageja) esitas

12.06.2013 Harju Maakohtule hagi Assets Club OÜ (kostja I) ja OÜ Hingehoid (kostja

II) vastu OÜ Sillen Konsultatsioonid osa pankrotivarasse tagasivõitmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt seisnes pankrotivõlgniku majandustegevus alates 25.01.2011

OÜ Sillen Konsultatsioonid osa omamises. Jättes kõrvale võlgniku nõuded kolmandate

isikute vastu, oli OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võlgniku ainukeseks varaks.

3. OÜ Sillen Konsultatsioonid omandis on Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna

kinnistusjaoskonna

registriosa

nr

18421501

all

kinnistusraamatusse

kantud

hoonestusõigus, mis koormab Tallinnas, Nõmme linnaosas, Laste 1 asuvat kinnistut.

Hoonestusõigusega koormatud kinnistul asub 2012. a täielikult renoveeritud Hiiu

Ravikeskuse hoone, milles pakutakse eakatele hooldusravi- ja hoolekandeteenuseid.

4. 20.02.2012 sõlmisid OÜ Sillen Konsultatsioonid ja kostja I nõude loovutamise lepingu,

millega OÜ Sillen Konsultatsioonid loovutas kostjale I rahalise nõude summas 200 000

eurot SA PJV Hooldusravi vastu. Nõude loovutamise lepingus ei ole täpsustatud,

millisest õigussuhtest loovutatud rahaline nõue tuleneb.

5. 27.03.2012 sõlmisid kostja I ja SA PJV Hooldusravi kokkuleppe, millega SA PJV

Hooldusravi kohustus kostjale I andma üle eespool nimetatud võla (200 000 eurot)

katteks Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu kinnistusjaoskonna registriosa nr

3519306 all kinnistusraamatusse kantud ning Pärnumaal, Halinga vallas, Pärnu-Jaagupi

alevis, Männi tee 24 asuva kinnistu. Seejuures lepiti kokku, et kui kinnistu omandit üle

ei anta, tasub SA PJV Hooldusravi lisaks 200 000 euro suurusele põhivõlale ka

leppetrahvi summas 100 000 eurot.

6. 25.04.2012 sõlmisid kostja I, SA PJV Hooldusravi ja pankrotivõlgnik käenduslepingu,

millega SA PJV Hooldusravi tunnistas võlga kostja I ees summas 300 000 eurot

(põhivõlg 200 000 eurot ja leppetrahv 100 000 eurot). Pankrotivõlgnik kohustus

eelnimetatud rahalist kohustust käendama ning käenduskohustuse täitmise tagamiseks

leppisid käenduslepingu pooled eraldi kokku, et pankrotivõlgnik võõrandab kostjale I

enne käenduslepingust tuleneva kohustuse sissenõutavaks muutumist OÜ Sillen

Konsultatsioonid osa. Pooled leppisid kokku ka selles, et kui SA PJV Hooldusravi tasub

kostjale I võla summas 300 000 eurot hiljemalt 24.05.2012,siis annab kostja I OÜ Sillen

Konsultatsioonid osa omandi pankrotivõlgnikule tagasi – kui aga kokkulepitud tähtaja

jooksul rahalist kohustust ei täideta, jääb OÜ Sillen Konsultatsioonid osa kostja I

omandisse, mille tulemusena loetakse võlgnetav kohustus täidetuks käendaja

(pankrotivõlgniku) vara arvel.

7. OÜ Sillen Konsultatsioonid registriandmete väljatrüki kohaselt omandas 21.05.2012

OÜ Sillen Konsultatsioonid osa kostja I. Osa omanik on käesoleval ajal kostja II.

8. Hageja hinnangul on OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamisega põhjustatud

pankrotivõlgniku maksejõuetus ning kahjustatud võlausaldajate huve. 14.05.2013

arvamuses on audiitorbüroo Grant Thornton Rimess vandeaudiitor AS järeldanud, et

hiljemalt

OÜ

Sillen

Konsultatsioonid

osa

võõrandamise

hetkeks

muutus

pankrotivõlgnik maksejõuetuks, kuid maksejõuetus võis saabuda ka varem. Lisaks on

audiitor tuvastanud, et OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamisega on kahjustatud

pankrotivõlgniku võlausaldajate huve.

9. Pankrotivõlgnik on OÜ Sillen Konsultatsioonid osa kostjale I tasuta üle andnud,

mistõttu on tegemist kinkega ning tehing tuleb pankrotiseaduse (PankrS) § 111 lg 1 p 1

alusel tagasi võita. OÜ Sillen Konsultatsioonid osa on kostjale I üle antud makseta

väärtpaberikandega ning pankrotivõlgnikule ei ole osa võõrandamise eest tasutud.

Kohus on võlgniku ajutise pankrotihalduri nimetanud 11.01.2013 ning võlgnik on OÜ

Sillen Konsultatsioonid osa võõrandanud 21.05.2012, s.o vähem kui ühe aasta jooksul

enne ajutise pankrotihalduri nimetamist. Tegemist võib olla ka kinke iseloomuga

tehinguga, mis tuleb PankrS § 111 lg 3 alusel tagasi võita. Kostja I on omandanud

nõude, mille sisu ja tekkimise alus on ebaselge. Suurendades selliselt põhivõlgniku

nõuet leppetrahvi 100 000 euro võrra, on kostja I, SA PJV Hooldusravi ja

pankrotivõlgnik sõlminud täiendava käenduslepingu. Pankrotivõlgnik on OÜ Sillen

Konsultatsioonid osaga taganud käenduskohustuse täitmise olukorras, kus käendatav

kohustus oli ebaselge ja kohustust oli leppetrahvinõude esitamise tõttu ebamõistlikult

suurendatud. Lisaks ei olnud pankrotivõlgniku käenduslepingust tulenev rahaline

kohustus, mida osa üleandmine tagama pidi, osa üleandmise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud. Käenduslepingu poolteks olevate isikute kohustused on seetõttu olnud

vaieldamatult ebavõrdsed.

10. Alternatiivselt tuleb tehing tagasi võita tehingu tagasivõitmise üldistel alustel PankrS §

110 lg 1 p 2 järgi. Kostja I teadis, et OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamise

tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Kostja I juhatuse liige on KA, kes tegutses

ajal, mil pankrotivõlgnik kõnealuse osa võõrandas, pankrotivõlgniku raamatupidajana.

Talle pidi olema teada, et pankrotivõlgniku ainsa vara omandiõiguse üleandmisel

muutub pankrotivõlgnik maksejõuetuks. Lisaks andis ta ka korralduse OÜ Sillen

Konsultatsioonid osa ülekandmiseks.

11. PankrS § 116 lg 2 alusel esitab hageja hagi ka kostja II vastu. Kostja II on kostja I

eriõigusjärglane, kellele olid OÜ Sillen Konsultatsioonid osa omandamise ajal teada

võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud. Ka kostja II juhatuse

liikmena tegutses ajal, mil kostja II OÜ Sillen Konsultatsioonid osa omandas, KA.

12. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada

pankrotivõlgniku ja kostja I vahel tehtud tehing, millega pankrotivõlgnik võõrandas OÜ

Sillen Konsultatsioonid osa kostjale I; tunnistada kehtetuks kostjate I ja II vahel tehtud

tehing, millega kostja I võõrandas OÜ Sillen Konsultatsioonid osa kostjale II; tuvastada

kostja II kohustus anda tahteavaldus OÜ Sillen Konsultatsioonid osa omandi

tagastamiseks pankrotivõlgnikule.

13. Võlausaldajate huve on kahjustatud, kuivõrd hoonestusõiguse väärtus on suurem, kui

hüpoteegipidaja nõue, mistõttu jääks pärast hoonestusõiguse võõrandamist ja

hüpoteegipidaja nõude rahuldamist raha üle ka OÜ-le Sillen Konsultatsioonid, mis

kuuluks seega omakorda hageja pankrotivara hulka.

Kostjate vastuväited hagile

14. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

15. OÜ Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamine ei muutnud hagejat maksejõuetuks ega

kahjustanud hageja võlausaldajad, kuna hageja oli sisuliselt maksejõuetu juba enne OÜ

Sillen Konsultatsioonid osa võõrandamise tehingut. Sillen Konsultatsioonid OÜ-le

kuuluv hoonestusõigus oli kevadel 2012 sisuliselt väärtusetu, kuivõrd laenulepingust nr

09321257598 tulenev Nordea Bank Finland Plc nõue ületas oluliselt hoonestusõiguse

turuväärtust ning hoonestusõiguse suhtes oli Nordea Bank Finland Plc alustanud

täitemenetlust. Tagasivõitmise eeldused ei ole täidetud, kuivõrd OÜ Sillen

Konsultatsioonid ainuke vara võõrandatakse täitemenetluses ja seega on OÜ Sillen

Konsultatsioonid osalus väärtusetu, millest tulenevalt ei ole hageja võlausaldajate huve

väärtusetu osaluse võõrandamisega kahjustatud.

Esimese astme kohtu otsus

16. Harju Maakohtu 25.10.2017 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

17. PankrS § 109 lg 1 järgi tunnistab kohus tagasivõitmisel pankrotiseaduse §-des 110-114

sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne

pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Selleks, et tuvastada,

kas võlausaldajate huve on kahjustatud, peab kohus hindama seda, kas OÜ-le Sillen

Konsultatsioonid kuuluv hoonestusõigus on väärt rohkem või vähem kui

hüpoteegipidaja nõue.

18. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud aktsiaseltsi Pindi Kinnisvara hinnangu

hoonestusõiguse turuväärtuse kohta (milles on hoonestusõiguse turuväärtuse leidmisel

lähtutud eeldusest, et üürimääraks on 6,9 eurot/m2) ning Grant Thornton Rimess OÜ

selgituse selle kohta, milliseks kujuneks OÜ Sillen Konsultatsioonid netovara juhul, kui

kinnisasja väärtust kajastada õiglaselt. Hageja leiab, et OÜ Sillen Konsultatsioonid

omandis oleva hoonestusõiguse turuväärtus on hüpoteegivabana 3 400 000 eurot. Kostja

on omalt poolt esitanud Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ 10.10.2012 arvamuse

õiglase üürimäära kohta seisuga 10.10.2012, milleks on 3,26 m2. Kostjad leiavad, et OÜ

Sillen Konsultatsioonid omandis oleva hoonestusõiguse väärtus on 2,45 miljonit eurot.

Kohus leidis, et kostja tõendid on veenvamad.

19. Hageja poolt esitatud Pindi Kinnisvara hinnangus on hindamisel eeldatud, et

kinnistusregistrisse kantud keelumärge on kustutatud; hinnang on koostatud

konsultatsiooniks, mitte kohtule esitamiseks tõsikindla ekspertarvamusena; hindaja ei

ole teostanud objekti siseruumide ülevaatust ning on tuginenud välisele vaatlusele ja

mingitele fotodele; hindaja eeldab hoone seisukorra vastavust teatud tingimustele ja ei

ole teadlik hoonestusõiguse lepingu tingimustest; hinnangus prognoositakse hoone

üürihinna määraks 6,9 eur/m2 eest. Samas on hindaja koheselt ka täpsustanud, et

tulenevalt lõplikult välja kujunemata üüriturust ja objekti kassavoo sõltuvusest

riigi/kohaliku omavalitsuse toetustest, on hindamise täpsusklass keskmisest madalam.

20. Kuivõrd hoonestusõigus on koormatud keelumärkega ning hoonestusõiguse suhtes

toimub täitemenetlus, siis ei ole täidetud hageja eksperthinnangus toodud hinnamäära

kehtivuse esimene eeldus. Ilmselgelt on sundtäitmises oleva hoonestusõiguse turuhind

ning likviidsus oluliselt madalam, kui ilma piiranguteta hoonestusõigusel. Lisaks on

arvamuses tuginetud üksnes objekti visuaalsele välisele hindamisele ning eelduslikult

hageja poolt antud informatsioonile. Lisaks mõjutab hoonestusõiguse turuväärtust

üürimäär, millele tuginetakse hinnatava objekti turuväärtuse leidmisel diskonteeritud

rahavoo meetodil. Juhul, kui võtta aluseks hageja tõendi lk 11 sisalduvas rahavoo

arvestuses algnäiduna korralise rendituluna aastas mitte 308 488 eurot, mille leidmisel

on lähtutud üürimäärast 6,9 eurot/m2, vaid lähtuda üürimäärast 3,26 eurot/m2, siis

ilmselgelt muutub hinnatava objekti turuväärtus oluliselt.

21. Analüüsides ja võrreldes hageja ja kostja tõendeid vastakuti selgub, et erinevused on

tingitud järgmistest teguritest: 1) hageja poolt esitatud hinnang ei ole suunatud üüritulu

suuruse kindlakstegemisele, vaid kinnisasja turuväärtus kindlakstegemisele; hinnangus

aluseks võetud üürimäär 6,9 eurot/m2 on leitud oletuslikult; hoonestusõiguse

turuväärtuse

leidmisel

on

hinnangu

koostaja

võtnud

ebakohaselt

aluseks

kaubanduskeskuste ja büroohoonete üüritasemed, mis paiknevad vanalinna piiril,

kesklinnas ning sellest tulenevalt ei ole tegemist võrreldavate objektidega ei asukoha

ega kasutusotstarbe järgi; 2) kostja poolt esitatud tõend on suunatud otseselt üürihinna

tuvastamisele, mille tulemusel on hindamistulemus täpsem, mille kohaselt on õiglaseks

üürihinnaks 3,26 eurot /m2 ning hindamistulemus võib erineda +/- 20%; 3) hageja poolt

esitatud hinnangu koostaja on hinnangu andnud ilma, et oleks siseruumides ülevaatust

teinud; kostja poolt esitatud arvamuse koostanud riiklik ekspert tutvus tervikuna

hinnatava objektiga, mh siseruumidega; 4) hageja poolt esitatud hinnangu koostaja

kasutas potentsiaalse üüritulu leidmisel diskonteeritud rahavoo meetodit, mille

sisenditeks võrreldes hinnatava objektiga on Eestimaa teistes piirkondades asuvad

tervishoiuteenust osutavad objektid – Pärnumaal, Vändra alevis asuv tervisekeskus,

Ida-Virumaa Narva linna eakate hooldekodu 2009 üürileping, Keilas asuv

nõukogudeaegne haiglahoone; 5) kostja poolt esitatud arvamuse koostaja juhindus aga

hinnatava objektiga samasse piirkonda või analoogse, võrreldava piirkonna ja objektide

üüritasemeid.

22. Kuivõrd aktsiaselts Pindi Kinnisvara hinnangut ei saa pidada usaldusväärseks, ei saa

tõeseks pidada ka sellele tuginevat OÜ Grant Thornton Rimess 19.01.2015 selgitust.

23. Hageja on esitanud kohtule ka HS poolt 10.07.2012 koostatud ekspertarvamuse

samalaadsele objektile, s.o hooldusravihaiglale, mis asub Pärnumaal, Halinga vallas,

Pärnu-Jaagupi alevis, Männi tee 24. Maakohtu hinnangul ei tähenda ainuüksi põhjus, et

tegemist on samalaadsete objektidega, et nende üürimäär peaks kindlasti võrdne olema.

Seejuures ei ole veenvad hageja subjektiivsed arvamused atraktiivsema asukoha ja

hoonete seisukorra üle, mis on paljasõnalised ja oletuslikud ning ei ole pädeva riikliku

kinnisvaraeksperdi arvamused, vaid hageja enda tuletused eksperdi erinevate objektide

kohta koostatud arvamuste pinnalt, milliseid võrdlusarvamusi ekspert ise ei ole toonud.

Eksperdi arvamus põhineb käesolevas tsiviilasjas vaidlusaluse hoonestusõiguse

üürimäära kohta selgelt võrreldaval ja loogiliselt jälgitaval arvutusel – aluseks on võetud

hoonete renoveerimiseks tehtud investeeringute maht, millele eeldatakse teatavat turu

keskmist tootlust ning millest on maha arvutatud võimalik vakants ja vajalik

remondifondi osa ning sama eksperdi arvamus teise objekti kohta ei muuda seda

arvutust vääraks.

24. Tagasivõidetav vara on väärtusetu. Kui hoonestusõiguse müügist laekuva tuluga

rahuldatakse Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali nõue, siis ei ole OÜ Sillen

Konsultatsioonid osa tagasivõitmine hagejale põhjendatud, sest OÜ-l Sillen

Konsultatsioonid puudub muu vara ja OÜ Sillen Konsultatsioonid osa müük ei saanud

kahjustada pankrotivõlgniku huve. Aktsiaselts Deloitte Audit Eesti ekspertarvamuse

järgi, milles on tuginetud mh riiklikult tunnustatud ekspert HS arvamusele, oli OÜ

Sillen Konsultatsioonid netovara suurus vaidlusaluse osa võõrandamise tehingu

tegemise ajal 279 000 eurot. Osa võõrandati 300 000 euro eest. Nordea Bank Finland

Plc Eesti filiaali nõue OÜ Sillen Konsultatsioonid vastu on 2 273 045,11 eurot,

millele lisandub viivis 1552,70 eurot päevas alates täitmisavalduse esitamisest, s.o

alates 10.08.2012. Ühes aastas lisanduv viivis on enam kui pool miljonit eurot. Samal

ajal on riiklikult tunnustatud eksperdi hinnangu järgi hoonestusõiguse väärtus 2,45

miljonit eurot. Seega, kui eeldada riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse õigsust (mis

on kohtu hinnangul põhjendatud) ja võtta arvesse panga nõuet OÜ Sillen

Konsultatsioonid vastu, on täitemenetluse lõppemisel OÜ Sillen Konsultatsioonid

varatu ning selle osa omamine ei oma mingit väärtust. Seega ei olnud OÜ Sillen

Konsultatsioonid osa võõrandamise puhul tegemist võlausaldajatele kahjuliku

tehinguga, millise eelduse sätestab PankrS § 109 lg 1 tagasivõitmise eeldusena. Samuti

ei suureneks antud juhul tehingu tagasivõitmisega pankrotivara.

Apellatsioonkaebus

25. Hageja palub 23.11.2017 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Kaevatava

otsuses kohaselt luges kohus Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ 10.10.2012

eksperthinnangu usaldusväärsemaks kui AS Pindi Kinnisvara poolt 28.01.2013

koostatud eksperthinnangu. Samas on kohus ajanud tõenditest nähtuvad asjaolud

(seejuures võimalik, et ka tõendid) omavahel segamini. Tõendite segiajamise tõttu ei

ole maakohtu otsus jälgitav.

26. Hageja palus maakohtus hoonestusõiguse turuväärtuse määramiseks kohtuliku

ekspertiisi määramist. Hageja hinnangul jättis maakohus ebaõigesti 22.09.2015

määrusega hageja taotluse rahuldamata. Hageja palus hageja määrata ringkonnakohtul

ekspertiis.

27. OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotihaldur müüb käesoleval ajal kõnealust

hoonestusõigust alghinnaga 3 000 000 eurot. Hageja eeldab, et pankrotihaldur on

määranud kinnisasja alghinna õigesti ning see lükkab ümber kostjate väited, justkui ei

piisaks

kinnisasja

müügist

saadavast

rahast

panga

nõude

rahuldamiseks.

Pankrotivõlgniku pankrotimenetluses tehtud jaotusettepaneku kinnitamise määruse

kohaselt on panga nõude suurus 2 579 169,08 eurot, s.o ligikaudu 400 000 väiksem kui

kinnisasja alghind.

28. Maakohus jättis hindamata tõendid, millest nähtub üheselt rahalise nõude ja edasiste

tehingute hilisem konstrueerimine, õigustamaks OÜ Sillen Konsultatsioonid osa

pankrotivõlgniku pankrotivarast välja viimist.

29. 20.02.2012 nõude loovutamise leping, 27.03.2012 kokkulepe ja ka 25.04.2012

käendusleping on tühised vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 mõistes ja/või

näilikkuse tõttu TsÜS § 89 lg 1 tähenduses.

30. Osa võõrandamise näol on tegemist kinkega või tehinguga, millel on kinke iseloom.

Alternatiivsena juhul, kui kohus eeltooduga ei nõustu, tuleb osa võõrandamine tagasi

võita tehingu tagasivõitmise üldisel alusel. Kinke (või kinke iseloomuga tehingu)

tagasivõitmine ega ka tagasivõitmine üldisel alusel ei eelda seda, et tagasivõidetava vara

väärtust peaks hindama. Sellest tulenevalt vara väärtuse puudumine tehingu tegemise

või tagasivõitmise ajal, ei saa ka tagasivõitmist välistada.

31. Maakohus on ekslikult järeldanud, et võlausaldajate huvide kahjustamist toimunud ei

ole. Kohtu veendumus on kujunenud vaid kahe dokumentaalse tõendi pinnalt, mille sisu

on kohus omavahel segamini ajanud. Tõsikindla veendumuse kujundamiseks ei ole

kohus korraldanud ekspertiisi ega võtnud asja materjalide juurde täiendavat

ekspertarvamust.

Vastustajate seisukoht

32. Kostjad palusid 03.09.2018 vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

33. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga,

leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited

ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus

otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti.

Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6

tulenevalt neid ei korda.

34. Asjas on tuvastatud järgmised vaidlustamata asjaolud, millest ringkonnakohus saab

TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel lähtuda:

-

28.02.2013 määrusega on välja kuulutatud PJV Hiiu Ravikeskus AS pankrot.

-

pankrotivõlgniku majandustegevus seisnes OÜ Sillen Konsultatsioonid ( edaspidi

Sillen) osa omamises;

-

Silleni ainukeseks varaks on hoonestusõigus, mis koormab Tallinnas, Laste 1

asuvat kinnistut;

-

hoonestusõigus on koormatud hüpoteekidega Nordea Bank Finalnd Plc kasuks

kogusummas 2 947 030 eurot ning käimas on täitemenetlus panga avalduse alusel

hoonestusõiguse kui tagatise arvelt panga nõude rahuldamiseks;

-

20.02.2012 sõlmisid Sillen ja kostja I nõude loovutamise lepingu, millega Sillen

loovutas kostjale I rahalise nõude 200 000 eurot SA PJV Hooldusravi vastu ;

-

27.03.2012 sõlmisid kostja I ja SA PJV Hooldusravi kokkuleppe, millega kohustus

SA PJV Hooldusravi kostjale I võla katteks üle andma Pärnu-Jaagupi alevis asuva

kinnistu ja kui SA PJV Hooldusravi kinnistu omandit üle ei anna, tasub ta lisaks

põhivõlale ka leppetrahvi 100 000 eurot;

-

25.04.2012 sõlmisid kostja I, SA PJV Hooldusravi ja pankrotivõlgnik

käenduslepingu, millega SA PJV Hooldusravi tunnistas võlga kosta I ees summas

300 000 eurot ning pankrotivõlgnik käendas eelnimetatud rahalist kohustust. Pooled

leppisid kokku, et pankrotivõlgnik võõrandab enne käenduslepingust tuleneva

kohustuse sissenõutavaks muutumist kostjale I Silleni osa ning kui SA PJV

Hooldusravi tasub võla kostjale I hiljemalt 24.05.2012, annab kostja I Silleni osa

omandi pankrotivõlgnikule tagasi, kui aga võlga ei tasuta, jääb Silleni osa kostja I

omandisse;

-

21.05.2012 on Silleni osa võõrandatud kostajale I;

-

kostja I võõrandas Silleni osa edasi kostjale II;

-

välja on kuulutatud Silleni pankrot.

35. Hageja palub tagasivõitmise korras tunnistada kehtetuks pankrotivõlgniku ja Assets

Club OÜ vahel tehtud tehingu, millega pankrotivõlgnik võõrandas Silleni osa Assets

Club OÜ-le. Hageja on esitanud PankrS § 116 lg 2 alusel nõude ka kostja II kui kostja

I eriõigusjärglase vastu, millega hageja palub tunnistada kehtetuks ka tehingu, millega

Assets Club OÜ võõrandas Silleni osa OÜ-le Hingehoid.

36. Esimese alternatiivina palub hageja tehingu tagasi võita PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel,

mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti:

ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest

kuni pankroti väljakuulutamiseni. Hageja leiab, et pankrotivõlgnik on Silleni osa

kostjale I tasuta üle andnud, mistõttu on tegemist kinkega.

37. Teise alternatiivina leiab hageja, et tegemist võib olla kinke iseloomuga tehinguga, mis

tuleb tagasi võita PankrS § 111 lg 3 alusel, mille kohaselt kohus võib käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu

lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas

või osaliselt kinke iseloom. Hageja leiab, et pankrotivõlgnik on Silleni osaga taganud

käenduskohustuse täitmise olukorras, kus käendatav kohustus oli ebaselge ja kohustust

oli leppetrahvinõude esitamise tõttu ebamõistlikult suurendatud.

38. Kolmanda alternatiivina palub hageja tehingu tagasi võita tehingu tagasivõitmise

üldistel alustel PankrS § 110 lg 1 p 2 järgi, mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks

tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool

teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Hageja

hinnangul teadis pankrotivõlgnik, et Silleni osa võõrandamise tehinguga kahjustatakse

võlausaldajate huve.

39. Asja materjali alusel ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et Silleni osa

võõrandamine toimus kinkelepingu või kinke iseloomuga tehinguga alusel. Silleni osa

võõrandati vastusoorituse eest, kuna pankrotivõlgnik vabanes Silleni osa

võõrandamisel 300 000 euro suurusest kohustusest Assets Club OÜ ees. Aktsiaselts

Deloitte Audit Eesti ekspertarvamuse järgi, milles on tuginetud muu hulgas riiklikult

tunnustatud ekspert HS arvamusele, oli Silleni netovara suurus vaidlusaluse osa

võõrandamise tehingu tegemise ajal 279 000 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et Silleni

osa väärtus selle võõrandamise ajal oli suurem kui 300 000 eurot.

40. PankrS § 109 lg 1 järgi on kõigi hageja poolt tuginetud tagasivõitmise aluste ühiseks

eelduseks asjaolu, et võlausaldajate huve on tehinguga kahjustatud. Selleks hindas

maakohus põhjendatult seda, kas Sillenile kuuluva hoonestusõiguse ja sellest tulenevalt

Silleni osa väärtus on suurem või väiksem, kui hüpoteegipidaja nõue Silleni vastu.

41. Pooled vaidlevadki apellatsioonimenetluses peamiselt hoonestusõiguse turuväärtus üle.

Hageja leiab, et hoonestusõiguse väärtus on tegelikult suurem, kui hüpoteegipidaja

nõue, mistõttu jääks pärast hoonestusõiguse võõrandamist ja hüpoteegipidaja nõude

rahuldamist raha üle ka Sillenile, mis kuuluks omakorda hageja pankrotivara hulka.

42. Maakohus hindas poolte poolt esitatud asjatundjate arvamusi ja nende usaldusväärsust

ning leidis, et hoonestusõiguse turuväärtuseks tuleb lugeda 2 450 000 eurot. Hageja

sellega ei nõustunud ja taotles ringkonnakohtus kohtuliku ekspertiisi määramist.

Ringkonnakohus rahuldas hageja taotluse ja määras kohtuliku ekspertiisi tuvastamaks,

milline oli Sillenile kuuluva hoonestusõiguse turuväärtus 21.05.2012 seisuga, see on

tagasivõidetava tehingu tegemise ajal. Ekspertiisiakti ja selle täienduse kohaselt oli

hoonestusõiguse turuväärtus 21.05.2012 seisuga 2 396 000 eurot.

Silleni pankrotimenetluses tehtud jaotusettepaneku kinnitamise määruse kohaselt on

panga nõude suurus 2 579 169,08 eurot. Samal ajal oli hoonestusõiguse väärtus ainult

2 396 000 eurot. Võttes ainuüksi arvesse panga nõuet Silleni vastu, on täitemenetluse

lõppemisel Sillen varatu ning tema osa omamine ei oma mingit väärtust. Seega tuvastas

maakohus õigesti, et Silleni osa võõrandamise puhul ei olnud tegemist võlausaldajatele

kahjuliku tehinguga, millise eelduse sätestab PankrS § 109 lg 1 tagasivõitmise üldise

eeldusena. Tagasivõitmise eesmärk on pankrotivara suurendada. Käesoleval ajal ei ole

halduril võimalik seda eesmärki saavutada.

43. Maakohus ei rikkunud menetlusnormi, kui jättis hindamata tõendid, millega hageja

soovis tõendada rahalise nõude ja edasiste tehingute hilisemat konstrueerimist,

õigustamaks Silleni osa pankrotivarast välja viimist.

44. Hageja leiab, et 20.02.2012 nõude loovutamise leping, 27.03.2012 kokkulepe ja ka

25.04.2012 käendusleping on tühised vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 lg 1

mõistes ja/või näilikkuse tõttu TsÜS § 89 lg 1 tähenduses.

45. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et heade kommetega vastuolu olev tehing ei saa

olla samaaegselt näilik ega vastupidi. Näilik on TsÜS § 89 lg 1 järgi tehing, mille puhul

puudub pooltel tahe tehingu õiguslikku tagajärge kaasa tuua ning nende sooviks on jätta

tagajärjest vaid mulje. Hageja esiletoodud asjaoludel ei ole võimalik tagasivõidetavaid

tehinguid pidada näilisteks. Hageja tugineb tehingu heade kommete vastasusele, kuna

nende eesmärgiks oli Silleni osa väljaviimine pankrotivõlgniku varast, et sellega

kahjustada võlausaldajate huve.

46. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagejal antus asjas õiguslikku huvi tuvastada

vaidlusaluste tehingute tühisust heade kommete vastasuse tõttu TsÜS § 86 lg 1 alusel.

Seadusandja on pankrotivõlgniku võlausaldajate kaitseks kehtestanud eriregulatsiooni,

see on pankrotiseaduses tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise

instituut, mis välistab sarnaste põhjendustega TsÜS § 86 kohaldamise (vt Riigikohtu

09.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-14, p-d 37, 38). Hageja on põhjendanud

vaidlusaluste tehingute heade kommete vastasust ja tühisust sisuliselt samamoodi, see

on võlausaldajate huvide teadlik kahjustamine võlgniku poolt, mis on aluseks tehingu

tagasivõitmiseks pankrotiseaduses sätestatud alustel. Seega ei kohaldu TsÜS § 86 lg 1

kolleegiumi arvates ulatuses, milles põhjendused tehingu heade kommete vastasusest

kattuvad põhjendustega tehingu tagasivõidetavuse kohta pankrotiseaduse järgi, ning

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatavad tehingud ei ole tühised TsÜS § 86 lg 1

järgi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

47. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus

jättis

menetluskulud hageja kanda ja

ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja

kanda.

48. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu

seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast

otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Krista Kirspuu