3-19-721/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-721 Haldusasi Xi kaebus Politseija Piirivalveameti vastu seonduvalt isikutunnistuse mitteväljastamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 2. mai 2019. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Xi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja X Vastustaja Politseija Piirivalveamet

RESOLUTSIOON 1. Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. mai 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata. 2. Jätta rahuldamata Xi taotlus toimikust koopia saamiseks. 3. Tagastada Xile 19. mai 2019. a määruskaebuse ja 29. mai 2019. a avalduse lisad. EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkt 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. X esitas 17. aprillil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis algatada kirjaliku kiirmenetluse tema isikutunnistuse (ID kaardi) väljanõudmiseks ja leidis, et nii Politseija Piirivalveamet (PPA), Andmekaitse Inspektsioon (AKI) kui ka Riigi Infosüsteemide Amet (RIA) rikuvad tema õigusi ja takistavad ID kaardi kättesaamist. Kaebaja selgitas, et ta taotles augustis 2018 läbi interneti keskkonna ID kaardi pikendamist, kuna ID kaardi kehtivusaeg hakkas lõppema. Hiljem saatis PPA kaebajale tema soovil ID kaardi täidetud taotlusblanketi, mis oli kaebaja asemel allkirjastatud ning millest kaebaja järeldas, et PPA tegi juba varasemalt tema ID kaardi valmis ja võltsis sellega tema vanemaõiguste piiramise. 2. Tartu Halduskohus tagastas 2. mai 2019. a määrusega Xi kaebuse (resolutsiooni punkt 1) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus leidis, et kuna ID kaardi väljastamine kuulub PPA ülesannete hulka, siis vaidluses ID kaardi väljastamise üle on vastustajaks üksnes PPA. Kaebaja augustis 2018 esitatud ID kaardi taotluse PPA rahuldas ja ID kaart on kaebajale olnud alates 16. augustist 2018 kättesaadav kaebaja valitud väljastuskohas Lõuna Prefektuuri Tartu teeninduses. PPA ei ole kaebajale ID kaardi väljastamisest keeldunud. Samuti ei ole PPA kaebaja taotlusankeeti ise allkirjastanud, vaid PPA selgituste kohaselt allkirjastamise koha juurde tehtud märge (ETK) tähendab seda, et taotlus esitati läbi internetikeskkonna. Halduskohtu hinnangul ei nähtu, et

2

PPA oleks kaebaja ID kaardi taotluse menetlemisel kaebaja õigusi rikkunud ning kaebajal puudub käesolevas asjas ilmselgelt kaebeõigus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. Kaebaja esitas 19. mail 2019 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 2. mai 2019. a määrus tühistada. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et ka AKI ja RIA rikuvad tema õigust saada enda delikaatseid isikuandmeid. PPA on sisestanud valed andmed ja dokumendid. Kaebaja leiab, et kõik võimu kuritarvitajad on seotud inimkaubandusega ja sellepärast varjavad kaebaja delikaatseid isikuandmeid. Elektrooniliselt esitatud taotlust ID kaardi kehtivuse pikendamiseks ei allkirjastata koheselt, vaid kohapeal dokumendi kättesaamise ajal. PPA kuritarvitas oma võimu ja omavoliliselt allkirjastas kaebaja taotluse, millega võttis kaebajalt ära allkirja õiguse. Halduskohtul puudus seaduslik alus tagastada kaebus enne eelmenetlust läbi viimata. 4. 28. mail 2019 saabus Tartu Ringkonnakohtule Xi taotlus väljastada kogu kohtutoimiku nr 3- 19-721 ärakiri lihtkirjana. Postkast on lukustatud ja kohtutoimik ei kao sealt ära. Samuti palub kaebaja teatada, kui palju peab maksma riigilõivu kohtutoimiku ärakirja saamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 2. mai 2019. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse tagastamist puudutavas osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). 6. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu kaebaja arvamusega, et halduskohus jättis põhjendamatult vastustajate hulgast välja AKI ja RIA. Kuna asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja sooviks saada kätte ID-kaart, siis nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kuna ID-kaardi väljastamine on PPA ülesanne, on õige nimetada asjas vastustajaks vaid PPA. AKI ja RIA ei tegele ID-kaardi taotluse lahendamisega ja ID- kaardi väljastamisega ega ka ID-kaardil olevate andmete muutmisega. 7. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et tema taotluse alusel vormistatud kehtiv ID-kaart on kättesaadav Lõuna Prefektuuri Tartu teeninduses. PPA ei ole keeldunud kaebajale tema ID-kaardi väljastamisest. Kaebaja saab enda kehtiva ID-kaardi kätte isiklikult Lõuna Prefektuuri Tartu teenindusest. Kui kaebaja ID-kaardi kättesaamisel leiab, et sellel olevad andmed ei ole tõesed, on tal võimalik taotleda PPA-lt ametnikult andmete muutmist ja õigete andmetega uue ID-kaardi väljastamist. Olukorras, kus kaebaja ei ole ID-kaarti vastu võtnud, ei saa ta teada kaardile märgitud andmeid. Vastavalt on ilmselt ennatlik väita andmete ebaõigsust. 8. Seoses kaebaja väidetega isikuandmetega tutvumise kohta, märgib ringkonnakohus, et isikuandmeid sisaldav rahvastikuregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille töötlejaks on siseministeerium. Täisealisel isikul on õigus pääseda juurde kõigile enda, enda alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetele. Siseministeeriumi kodulehelt kättesaadava info kohaselt väljastavad vastavaid andmeid, sealhulgas registri väljavõtteid, linnaja vallavalitsused ning rahvastikuregistri volitatud töötleja siseministeeriumi infotehnoloogiaja arenduskeskus. Samuti on võimalik oma andmetega tutvuda rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades riigiportaalis eesti.ee. Kui kaebaja leiab, et rahvastikuregistrisse kantud andmed tema kohta ei ole täpsed, on tal enda andmete muutmise eesmärgil võimalik pöörduda loetletud asutuste poole või kasutada riigiportaali eesti.ee. 9. PPA selgitas halduskohtule, et kuna kaebajal oli korduva ID-kaardi taotluse esitamise ajal kehtiv ID-kaart, s.t digitaalallkirja andmise võimalus, siis oli kaebajal võimalik vastav taotlus

3

esitada läbi PPA koduleheküljel asuva ID-kaardi taotluskeskkonna. Seega korduva ID-kaardi taotluse esitamise ajal kaebaja digitaalallkirjastas taotluse ning õige ei ole kaebaja väide, et PPA allkirjastas taotluse tema eest. 10. Kaebaja esitas 19. mail 2019 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 2. mai 2019. a määruse peale elektronposti teel. Saabunud määruskaebus on kaebaja poolt allkirjastamata. HKMS § 54 p 7 kohaselt märgitakse kohtule esitatavas avalduses menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise avalduse puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 336 sätestatule. Asja materjalide põhjal on järeldatav, et kaebajal puudus määruskaebuse digiallkirjastamise võimalus kehtiva ID-kaardi puudumise tõttu. Kaebaja suhtleb kohtutega aktiivselt elektronposti teel. Arvestades vaidluse asjaolusid ning ringkonnakohtu hinnangut, et esitatud määruskaebusel puudub märgatav edulootus, ei pea ringkonnakohus vajalikuks jätta määruskaebust käiguta ja nõuda kaebajalt määruskaebuse käsitsi allkirjastamist ning posti teel kohtule saatmist. 11. Kaebaja taotluse väljastada talle kohtutoimiku ärakiri lihtkirja teel, jätab ringkonnakohus rahuldamata. Kui kaebaja soovib toimiku materjalidest koopiat, tuleb eelnevalt tasuda riigilõivuseaduse § 61 lg 1 alusel riigilõiv kohtuotsuse või -määruse kordusärakirja väljastamise eest, kohtueelse või kohtuvälise menetluse menetlusdokumendi või kohtumenetluse muu dokumendi, samuti elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise eest iga väljastatud lehekülje eest alates 21. leheküljest 0,30 eurot. Kohtutoimikus on praegusel menetlushetkel kokku 36 lehekülge. Samas juhib ringkonnakohus kaebaja tähelepanu asjaolule, et tema enda poolt kohtule esitatud dokumendid peaksid kaebajal olemas olema. Kõik kohtu vormistatud dokumendid on kaebajale saadetud või saadetakse edaspidi elektronposti teel. Samuti edastas Tartu Halduskohus 21. mail 2019 kaebajale toimiku materjalid elektroonilisel kujul PDF formaadis ning kaebajal endal on võimalik teha neist väljatrükk. 12. Ringkonnakohus tagastab kaebaja 19. mai 2019. a määruskaebusele ja 29. mai 2019. a avaldusega koos esitatud lisad. Lisadena esitatud dokumendid on saatnud juba ühes kaebusega 17. aprillil 2019 ning need dokumendid on seega kohtutoimikus olemas. Samade dokumentide veelkordne toimikusse lisamine koormab ülemääraselt kohtutoimikut. 13. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. mai 2019. a määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)