4-19-1759/10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-19-1759

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2019. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-1759 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi

G.A kaebus PPA Lääne prefektuuri

Haapsalu politseijaoskonna 11.03.2019 otsusele väärteoasjas nr 2570,19,000090, mille kohaselt karistati G.A liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahviga trahviühikut, s.o ja §

760 eurot

224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Menetlusosalised

Kaebuse esitaja G.A , isikukood

XXX, elukoht XXXXXXXXXXX

XXXXXXXX XXXXXXX XXXX XXXX

XXXXXXX, telefon XXXXXXXX, e-post:

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, töökoht XX XXXX XXXXXX

Kohtuväline menetleja prefektuuri PPA Lääne

Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu, e-post: XXXXXXXXXXXXXXXXX RESOLUTSIOON

4-19-1759

1. Rahuldada G.A kaebus

PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 11.03.2019. a osaliselt. otsusele väärteoasjas nr 2570,19,000090

2. T a uu -

rahatrahvi eh s otsus karistuse täitmise osas KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata

760 eurot igakuiste maksetena 12 tasumine ositi kuu jooksul, tasudes igakuiselt

osamakse iga kuu Esimene osamakse 63,37 eurot tasuda otsuse

15. kuupäevaks.

jõustumisele järgn kuupäevaks, järgnevad eva kuu 15.

11 osamakset summas 63,33 eurot 5. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi järgnevate kuude 1 kuupäevaks.

ak nr EE891010220034796011 SEB Pank, ak nr EE932200221023778606 ASis

Swedbank is ak nr EE701700017001577198 Luminor Bank AS AS või is, märkides

viitenumbri 10220195023115. VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, järgib osastatud rahatrahvi tasumise kui G.A

tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt VTMS § le 202 lahendit täitmisele pöörav -

asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

3. Lisakaristuse, 3-kuulise juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast.

4. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 peab

5 tööpäeva jooksul G.A otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroole.

5. Edastada kohtuotsus G.A-le

ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus. PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 11.03.2019. a otsusega /VTT tl 10-11/ karistati väärteoasjas nr 2570,19,000090 G.A järgmise rikkumise eest – 11.02.2019. a kell 07.31 Tallinna mnt 63 Haapsalu linn Lääne maakond, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,55 - +/ 0,05 mg, seega mitte vähem kui 0,5 mg. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 TYP MK III EST nr ARDM-0083, taatlustunnistus TTRC-18-0019. Rikkus LS § Väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg 2.

69 lg 3.

G.A karistati LS § § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 190 trahviühikut, s.o 760 eurot ja

LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Kaebus. G.A esitas kohtule kaebuse /tl 3-4/ milles kohaselt palub kergendada määratud karistust lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest mootorsõiduki juhtimisel. Taotleb

trahvi vähendamist ja osamaksetena tasumise võimalust. Väärtegu ei eita. Otsuses ekslikult kergendavate asjaolude puudumist ehkki tunnistas ja kahetses märgitakse

väärtegu puhtsüdamlikult juba selle fikseerimise ajal, mis KarS § 57 kohaselt on kergendavaks asjaoluks. Oma tervisliku seisundi tõttu (ootab juba pikemat aega kirurgilist operatsiooni) on hetkel sisuliselt töövõimetu ja ilma piisavate elatusvahenditeta, mistõttu puudub võimalus tasuda määratud trahv selle täies ulatuses ja ühekorraga. Juhtimisõiguse ajutine äravõtmine välistab mistahes alternatiivsete või täiendavate sissetulekute võimaluse lisakaristuse kehtimise ajal.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas. Kohtuväline menetleja on seisukohal /tl

13A-13B/, et KarS § 57 lg p 3 karistust kergendavaks asjaoluks loetakse süü

4-19-1759

ülestunnistamisele ilmumist, puhtsüdamlikku kahetsust või süüteo avasta misele aktiivselt kaasaaitamist.

Menetlusaluse isiku poolt juhitav sõiduk peeti kontrollimiseks kinni Haapsalu linnas Tallinna mnt

XX juures, kus tuvastati tema alkoholisisaldus väljahingatavas õhus. Seega ei saa viidata süüteo ülestunnistamisele ilmumisele. Süüteo ülestunnistamisele ilmumiseks saaks lugeda tema vabatahtliku tahet kontrollile ilmumiseks. Antud juhul oli tegemist politsei operatsiooniga, mille käigus menetlusaluse isiku sõiduk ka kinni peeti.

Menetlusalune isik on andnud ütlused alkoholi tar ja märkinud, et rooli bimise kohta

istudes tundis ennast kainena. Arvestades tarvitatud alkoholi kogust ja aega millal tarvitamine lõpetati ning millal hommikul sõitu alustati, siis ilmselgelt ei ole kainenemiseks nii lühike aeg piisav. Sellega oleks pidanud menetlusalune isik arvestama.

Toimiku materjalides ei ole viidet selle kohta, et menetlusalune isik oleks juhtunu üle avaldanud kahetsust.

Kohtuväline menetleja ei ole vastu rahatrahvi tasumisele ositi. Menetlusalusel isikul olnuks peale otsuse kättesaamist kohtuväliselt võimalus olnud teha avaldus rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise kohta. Kahjuks seda võimalust kasutatud ei ole.

Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja KarS § 56 sätestatud karistamise alustega. On arvestanud teo ohtlikkusega, joobe suurusega ja samas ka eelnevate kehtivate karistustega. Kuivõrd menetlusalune isik oli toime pannud ühe ohtlikumatest rikkumistest ja varasemalt määratud karistused ei olnud mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma, siis määras kohtuväline menetleja lisaks rahatrahvile lisakaristuse ja seda juhtimisõiguse äravõtmisega minimaalmääras 3 kuud. Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas tehtud otsuse juurde ning peab p O õhjendatuks määratud karistust. tsus väärteoasjas tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust.

Kohtuväline menetleja ei ole vastu rahatrahvi tasumisele ositi ja palub seega kohtul võimaldada trahv tasuda ositi.

Menetlusaluse isiku seisukoht. Kohus edastas G.A-le politsei se ukoha kaebuse is

osas ja 15.04.2019. a laekus kohtusse G.A seisukoht 14-15/. G.A /tl jääb selgitab, et 11.03.2019. a rooli istudes tundis end täiesti kainena kaebuse juurde ja

(selgitab lisaks, et on väga ülekaaluline, mis vähendab alkoholi mõju ja subjektiivset arusaamist selle mõjudest) ning leiab, et väljendas vastupidise asjaolu selgudes kohe selgelt ja ühemõtteliselt oma süüd ja kahetsust. Juhtimisõiguse äravõtmine jätab ta ilma igasugustest elatusvahendit Elukohas est ja seab täiendavasse ohtu tervisliku seisundi. Kassari saarel puudub nimetamisväärne, kasutamiseks sobiv ühistransport. Oota talle b tõsist kirurgilist operatsiooni. Palu vajadusel võimalust seda tõendada, kuid sel juhul koos b lisaajaga, sest ei viibi antud hetkel ega veel mõnda aega Eestis.

Kohus esitada kohtule terviseseisundiga andis G.A-le tähtajaks 25.04.2019. a, et seotud asjaolud ja tõendid. G.A palus ajapikendust /tl 17/ 7 päeva võrra dokumentide esitamiseks kuna vii ohus bis välismaal ja saabus Eestisse 25.04.2019. a. K pikendas tähtaega /tl 18/ kuni 02.05.2019. a. Määratud tähtajaks G.A kohtule ühtegi dokumenti ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 120 lg 1 tulenevalt Kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta /tl 13B, 14/. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis

4-19-1759

sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad /VTT tl 9-11/.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus uurib, kas G.A on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris väärteotoimikus (VTT) olevaid tõendeid: -menetlusaluse isiku G.A 11.02.2019. a /VTT tl 6-7/; ütlused -indikaatorvahendi kasutamise protokoll 11.02.2019. a /VTT tl 3/; -joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll

/VTT tl 3 pöördel/; - 11.02.2019. a /VTT tl 4-5/; tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk - 11.02.2019. a /VTT tl 8/ sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus

Kohus leiab, et eelnimetatud kokkulangevalt mist leidnud, e G.A tõenditega on tõenda t

eootsuse

juhtis väärt s näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit isikuna, kelle v

5 mg/l kohta. äljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,

G.A rikkus LS

69 lg 3 liitris § mis sätestab, et mootorsõiduki juhi ühes väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem.

Kohus leiab, et G.A poolt toime pandud tegu – mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades täidab LS § 224 lg 2 sätestatud teokoosseisu, see on õigesti kvalifitseeritud.

Kohus leiab, et G.A pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega.

G.A on avaldanud, et sõitma hakates tundis end kaine olevat. Kohus leiab, et arvestades G.A poolt kirjeldatud alkoholi tarvitamise asjaolusid eelmisel õhtul ja ööl, ei ole see usutav. G.A sõnade kohaselt tarvitati 1 liiter viina ja 1,5 liitrit veini kolme inimese peale, alkoholi tarvitamine lõpetati öösel 01.30 paiku ja juba u 6 tunni möödudes asus G.A mootorsõidukit juhtima. Kontrolli käigus on tuvastatud G.A koordinatsioonis kerged häired. Kohus leiab, et alkoholipiirmäära ületamine ei olnud miinimummäära lähedal ja G.A tuvastatud näidu (0,5 mg/l) puhul ei saa inimene ennast kainena tunda. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolud näitavad, et G.A teadis, et ta ei ole seisundis, mis lubab mootorsõiduki juhtida, kuid hoolimata sellest asus autorooli. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et G.A on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises , sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo süüdi toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et G.A poolt toime pandud tegu vastab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastaval

t karistuse mõistmise alustele.

LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 näeb ette, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

4-19-1759

Kohtuväline menetleja on G.A karistanud LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 190 trahviühikut, s.o 760 eurot ja § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõt , mis on miinimum karistuse määr misega 3 kuuks .

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis G.A puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et G.A LS süü on suur, alkoholipiimäära ületamine oli § 224 lg 2 ettenähtud äära lähedane teo keskm , tegu on toime pandud otsese tahtlusega.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

G.A on avaldanud, et tunnistas ja kahetses tegu juba selle fikseerimise ajal.

Selliseid asjaolusid G.A ütlustest ega teistest tõenditest ei nähtu. Kohus leiab, et

G.A on tunnistanud alkoholi tarvitamist eelmisel õhtul, kuid ühestki tõendist ei nä ole võimalik välja lugeda G.A puhtsüdamlikku kahetsust htu ega toimepandud teo pärast. Seega karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et käesoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse erija üldpreventiivse eesmärgiga.

G.A on lubatud sõidukiiruse ületamise eest kahel korral karistatud rahatrahvidega /VTT tl 12-13/. Kohus leiab, et eelnevate liiklusrikkumiste eest määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud G.A õiguskuulekalt käituma, G.A poolt toime pandud tegu on tõepoolest selline, mis näitab hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse, tuleb tõdeda, et G.A paneb toime järjest ohtlikumaid liiklussüütegusid. G.A teadis, et tal on vaja järgmisel päeval sõita, kuid sellele vaatamata tarvitas eelneval autoga ööl suures koguses alkoholi.

Kohus leiab, et sellises olukorras on peale põhikaristuse kohaldamise vajalik ka lisakaristuse kohaldamine, et mõjutada G.A edaspidi õiguskuulekalt käituma.

Kohus märgib, et KarS § 56 ei sätesta karistuse mõistmise alusena isiku majanduslikku olukorda. G.A on viidanud kaebuses, et juhtimisõiguse äravõtmine seab ohtu tema tervisliku seisundi. Ühtki tõendit oma terviseseisundi kohta, hoolimata kohtu vastavast järelpärimisest, G.A kohtule ei ole esitanud. Seega on terviseseisundiga seotud väited tõendamata ja tuleb jätta tähelepanuta. K e ohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistus määranud vastavalt karistuse mõistmise alustele, määrates järjekordse liiklusrikkumise eest rahatrahvi üle keskmise määra ning kohaldanud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist miinimummääras.

Lähtudes eeltoodust jätab kohus G.A-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmata.

G.A on kaebuses viidanud oma raskele majanduslikule olukorrale, on hetkel sisuliselt töövõimetu ja ilma piisavate elatusvahenditeta, mistõttu puudub võimalus tasuda määratud trahv selle täies ulatuses ja ühekorraga. Taotleb trahvi osamaksetena tasumise võimalust.

KarS § 66 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Kohus leiab, et G.A poolt avaldatud asjaolu, et ta on ilma piisavate elatusvahenditeta, saab lugeda mõjuvaks põhjuseks, et määrata rahatrahv tasumisele ositi.

Kohus annab G.A-le trahvi tasumiseks 1-aastase KarS § 66 lg 3 sätestatud maksimumtähtaja, trahv tuleb tasuda igakuiste osamaksetena.

Arvestades eeltoodud asjaolusid, rahuldab kohus G.A kaebuse osaliselt – kohus teeb uue otsuse karistuse täitmise osas, määrates rahatrahvi tasumisele 1 aasta jooksul igakuiste osamaksetena.

4-19-1759

Otsuse tegemisel juhindub kohus

224 lg

69 lg 3

66 lg 2, 3, LS § 2, § , KarS § 56 lg 1, § VTMS § 120 lg 1, 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo kohtunik