2-18-129324/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.06.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-129324

Tsiviilasi

L Ti hagi V Ti vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2 250 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja L T (isikukood xxx), seaduslik esindaja T R

Kostja V T (isikukood xxx), vandeadvokaat Siiri

Schneider

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista V Tilt L Ti kasuks elatis 2018. a detsembris 109 eurot, 2019. a

jaanuaris 109 eurot, 2019 veebruaris 109 eurot, 2019 märtsis 109 eurot, 2019

aprillis 259 eurot ja 2019 mais 109 eurot.

3. Välja mõista V Tilt L Ti kasuks alates 01.06.2019 igakuine elatis 259 eurot kuus

kuni L T täisealiseks saamiseni, so kuni xxx.

4. Juhul, kui V T on tasunud aprillis ja juunis 2019 hagejale elatist, siis kuuluvad

kõik tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

5. Jätta rahuldamata L Ti hagi elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju

2 120 euro nõudes.

6. Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja T R arvelduskontole nr

XXX. Igakuine elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt ei maksa kostja hagejale elatist vabatahtlikult. Hageja igakuised

vajadused ühes kuus on 518 eurot, mis koosnevad järgmistest kuludest. Kulutused eluasemele

120 eurot, kulutused toidule 180 eurot, sidekulud 4 eurot, tervishoiukulud 4 eurot, kulutused

hügieenile 4 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 67 eurot, kulutused riietele ja

jalanõudele 50 eurot ning muud vältimatud püsikulutused 93 eurot. Hageja palub kostjalt

välja mõista igakuine elatis 250 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem

kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast iga kuu 5. kuupäevaks.

Samuti palub hageja välja mõista tagasiulatuv elatis 2 120 eurot. Elatise palub hageja kanda

enda ema T R arveldusarvele nr XXX. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Vastuseks kostja vastuväidetele palub hageja kohtuotsuse resolutsioonis tasaarvestada välja

mõistetav elatis kostja poolt juba tasutud elatisega. 12.07.2017 hageja esindaja ja kostja vahel

sõlmitud lihtkirjalik kokkulepe oli sõlmitud seetõttu, et kostja kasutas venitamistaktikat ning

ei olnud nõus lubama oma alaealist tütart (hagejat) välismaale. Pärast lahutust kostjaga on

hageja elujärg oluliselt halvenenud. Hageja seaduslik esindaja asus 2017 suvel elama Xxx ja

võttis hageja Xxx kaasa. Kuna kostja ei tasunud kokkuleppe korra kohaselt elatist, oli hageja

seadusliku esindaja ja kostja vahel kokkulepe, et viimane tasub hageja reisikulud (lennupileti)

Xxx sõiduks. Nimetatud kulusid kostja ei tasunud, mistõttu maksis hageja seaduslik esindaja

nimetatud lennupileti summas 169.29 eurot. Hageja seaduslik esindaja ei vaidle vastu sellele,

et hageja elas kostja juures 26.06.-03.09.2018 ning oli kostja täielikul ülalpidamisel, ning on

nõus nimetatud perioodi osas tasaarveldusele. Asjaolu, et kostja ja tema uue elukaaslase K H

peres elavad veel K H lapsed eelmisest kooselust, ei saa arvestada elatise maksmisel mõjuva

asjaoluna, kuna ka nende laste osas on laste bioloogilisel isal ülalpidamiskohustus. Kuna

kostja on hetkel lapsehoolduspuhkusel, siis on ka hetkel kehtiva õiguse kohaselt tema

sissetulek ca 1 091 eurot kuus. Hageja ei nõustu väitega, et kostja on püüdnud stabiilselt

tasuda hagejale elatist vastavalt vanemate vahel sõlmitud kokkuleppele. Kostja, kui ka hageja

seadusliku esindaja kontoväljavõttest nähtub, et kostja on mitmed korrad jätnud elatise

maksmata nt ajavahemikul 01.03.2018-11.05.2018 ning 01.06.2018-01.10.2018.

3. Hageja seaduslik esindaja leiab, et on alusetu kostja poolt paluda PKS § 102 lg 2 kolmanda

ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel miinimumelatise vähendamist ja mõista välja

hagejale 235 eurot kuus. Kostja ei osale aktiivselt oma alaealise lapse elus, alaealise lapse

elujärg on oluliselt halvenenud, kuna hageja seaduslik esindaja peab üksi kandma oma palgast

(neto 900 eurot + lastetoetus 60.- eurot) kõik lapsega tekkivad ja seonduvad kulud sh

eluasemelaen (220 eurot ühes kuus), kommunaalkulud (150 eurot ühes kuus), toit (350 eurot

ühes kuus), riided, hügieenitarbed. Seega nähtub, et juba põhivajaduste täitmiseks kulub

hageja seaduslikul esindajal 720 eurot ühes kuus ning see jagatuna kaheks teeb 360 eurot ühes

kalendrikuus. Nimetatud summa hulka ei ole arvestatud kulutusi hügieenitarvetele, riietele,

telefonile, televisiooni paketile. Vastavalt Riigikohtu lahendile ei loeta lapsetoetust elatise

osaks, mille võrra võiks hageja elatist vähem maksta.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud nõuet elatise väljamõistmiseks

tagasiulatuvalt. Kostja palub jätta hagi selles osas täielikult rahuldamata. Kostja on nõus

tasuma hagejale elatist alates hagi esitamisest summas 235 eurot kuus. Kostja palub

kohtuotsuse resolutsioonis tasaarvestada välja mõistetav elatis tema poolt juba tasutud

elatisega järgmiste kuude eest järgmistes summades: november 2018 eest tasus kostja 170

eurot, detsember 2018 eest tasus kostja 165 eurot, jaanuar 2019 eest tasus kostja 160 eurot ja

veebruar 2019 eest tasus kostja 150 eurot. Hageja sündis 14.05.2005 T R ja V Ti (kostja)

abielust. Abielu lahutati 16.02.2016. T R asus 2017 suvel elama Xxx (uue elukaaslase juurde)

ja võttis hageja Xxx kaasa. T R ja kostja sõlmisid 12.07.2017 kokkuleppe lapse ja isa

suhtlemise ning isa poolt lapsele elatise 150 euro maksmise kohta kuus. Perioodil 26.06.-

03.09.2018 elas hageja kostja juures ja oli kostja täielikul ülalpidamisel. T R hageja

ülalpidamisel ei osalenud ega kostjale hageja ülalpidamiseks raha ei andnud. Hageja lahkus

kostja juurest elamast ja asus uuesti elama T R juurde Xxx 03.09.2018. Käesolevaks ajaks on

T R hagejaga tagasi Eestisse kolinud.

5. Kostjal ja K Hl sündis xxx tütar K T. Kostja ja K H peres elavad veel K H kaks last

eelmisest kooselust. Kostja on püüdnud tasuda hagejale elatist vastavalt vanemate vahel

sõlmitud kokkuleppele. Vaid mõnes kuus, seoses teise lapse sündimisega, esines kostjal

kokkulepitud summa maksmisega hagejale raskusi. Kostja töötab xxx netopalgaga xxx eurot

kuus. Kostja viibib kuni 04.04.2019 lapsehoolduspuhkusel. Hageja nõue perioodi

01.11.2017-30.10.2018 eest elatise tagasiulatuvalt väljamõistmiseks on täiesti põhjendamatu.

Kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust eelpoolnimetatud perioodil vabatahtlikult

vastavalt lastevanemate vahel kokkulepitule ja hageja on elanud sellel perioodil ka osa aega

kostja juures ja on olnud sellel perioodil ka kostja täielikul ülalpidamisel. Hageja seaduslik

esindaja ei ole arvestanud summadega, mis kostja on tasunud otse lapse arvele ega sellega, et

hageja elas mõnda aega kostja juures.

6. Kostja palub PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel

miinimumelatist vähendada ja mõista välja hagejale 235 eurot kuus. Hageja vajadused on alla

2019 elatise miinimummäära. Hagiavaldusest nähtuvalt on lapse vajadused kokku 518 eurot

kuus, mis teeks 259 eurot ühe vanema kohta. Samuti palub kostja arvestada saadava

lapsetoetusega (2018 55 eurot kuus ja 2019 60 eurot kuus) ja palub lugeda, et lapsetoetus

katab osa hageja vajadustest (30 eurot kuus kostja poolt hageja ülalpidamise kohustuse osas)

ja käsitada seda ühe mõjuva põhjusena PKS § 102 lg 2 tähenduses, mis annab aluse mõista

kostjalt välja elatise alla miinimummäära. Kostjal on ka teine laps, xxx sündinud tütar K T,

kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps. Kostja Kui kostja peaks maksma hagejale miinimumelatist, jääks tema ja

teise alaealise lapse ülalpidamiseks 821 eurot kuus (1091-270), millest muuhulgas tuleb

tasuda kodulaenu tagasimakse kohustus. K Ti ülalpidamisel osaleb lisaks kostjale ka lapse

ema. Kostja ja tema elukaaslase vahel on ära jagatud, kes tasub toidu, kommunaalkulude ja

muude leuks vajalike asjade eest ja kes tasub kodu soetamiseks võetud laenumakseid. Mis

puudutab hageja nõuet, et elatise summa peaks muutuma koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära muutumisega, siis palub kostja selles osas jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja (s.o sisuliselt hageja seadusliku esindaja T R) kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Esmalt

käsitleb kohus hageja igakuise elatise nõuet, seejärel võtab seisukoha elatise maksmata

jätmisega tekitatud kahju osas.

8. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimummääras alates hagi esitamisest

kuni hageja täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist

andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Kohtule

esitatud sünni tõendiga on tõendamist leidnud, et xxx sündinud L T on T Ti (R) ja V Ti

alaealine laps. Seega on kostja hageja isa ning hageja on õigustatud kostjalt ülalpidamist

saama. Perekonnaseadusest lähtuvalt on kostja hageja isana kohustatud hagejale ülalpidamist

andma. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel

eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg

2). Vaidlust ei ole selles, et hageja elukoht on käesoleval ajal oma ema juures.

9. Kohus selgitas

pooltele

29.03.2019 määrusega

menetluslikku olukorda

ning

tõendamiskohustust.

10. Elatisenõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse

täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist.

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (PKS § 100 lg 1). PKS § 101 lg 1

järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära, mis on 2018. aastal 250 eurot kuus ja 2019. aastal 270 eurot kuus.

Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist

ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse

ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest

hoolitseb (RKTKo nr 3-2-1-159-12, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja tasus hagejale

elatist 11.04.2017 200 eurot; 13.06.2017 120 eurot; 01.09.2017 150 eurot; 30.09.2017 150

eurot; 17.10.2017 50 eurot; 02.11.2017 150 eurot; 04.12.2017 150 eurot; 01.02.2018 100

eurot; 11.05.2018 150 eurot; 01.10.2018 100 eurot; 08.10.2018 100 eurot; 09.10.2018 50

eurot; 31.10.2018 150 eurot; 30.11.2018 150 eurot; 31.12.2018 150 eurot; 31.01.2019 150

eurot; 01.02.2019 150 eurot ja 04.03.2019 150 eurot ning 31.05.2019 150 eurot. Nimetatu on

tõendatud ka hageja seadusliku esindaja ja kostja pangakonto väljavõttega ning kostja poolt

esitatud maksekorraldusega. Kohus ei saa kostja poolt hageja enda kontole tasutud summasid

arvestada igakuise elatise katteks. Hageja seaduslik esindaja ei ole nimetatuks nõusolekut

andnud. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta

on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes

lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne

nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud

ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma

kohustuse kohaselt täitnud (RKTKo nr 3-2-1-159-12, p 11). Seega on tuvastamist leidnud, et

kostja andis hagejale elatist ebaregulaarselt ja miinimumelatisest väiksemas summas. Elatise

tasumise kokkuleppe 150 euro osas selgitab kohus, et vanemate kokkulepet saab võimaluse

korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid

eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on

kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (RKTKo nr 3-2-1-78-13, p

13). Vanemate kokkulepe ei välista ega piira elatise nõude esitamist.

11. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise alammääras. Riigikohus on

märkinud,

et

tuleb

eeldada,

et

lapse

ülalpidamiseks

kulub

kummagi

vanema

ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning mõlemad vanemad

suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt RKTKo nr 3-2-

1-160-12, p 17). PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib

olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps. PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem

oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi

tõttu võimeline andma lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata.

Muuhulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada

elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised

on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui

viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad (vt RKTKo nr 3-2-1-

35-17, p 28.2). Kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise, tuleb lapse

vajadusi ja vanemate varalist seisundit hinnata (RKTKo 2-16-118651, p 14). Riigikohus on

täiendavalt selgitanud, et mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks

peab olema piisavalt kaalukas, mille juures tuleb tagada, et kahjustada ei saaks elatise

maksmise eesmärk, ning et ka kohustatud vanem suudaks elatise maksmise järel toime tulla

ühetaoliselt lapsega, ning et teised lapsed ei osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist

saav laps (RKTKo 2-16-11905, p 18; 2-16-118651, p 12; 3-2-1-35-17, p-d 28.1-28.2; 3-2-1-

174-16, p 13). Eelnevast järeldub, et kostja teine laps võib anda alust mõista kostjalt välja

miinimumelatisest väiksema elatise, kuid sealjuures tuleb arvestada hageja huve ning seda,

kas elatise vähendamine on kostja ja hageja huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb

sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund.

12. Kuna kostja palub elatise vähendamist alla miinimumi, siis tuleb kindlaks teha hageja

igakuised vajadused. Kohus selgitab, et lapse igapäevased elementaarsed vajadused peavad

saama rahuldatud ning samuti tuleb tagada lapse arenguks piisavad rahalised vahendid.

Hageja on hagiavalduses välja toonud enda järgmised igakuised vajadused ühes kuus 518

eurot. Kulutused eluasemele 120 eurot, kulutused toidule 180 eurot, sidekulud 4 eurot,

tervishoiukulud 4 eurot, kulutused hügieenile 4 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 67

eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot ning muud vältimatud püsikulutused 93 eurot.

Kohtu hinnangul on hageja nimetatud kuud vajalikud ja põhjendatud. Kostja hageja

igakuiseid vajadusi ei vaidlusta. Hageja 05.03.2019 menetlusdokumendis toodud väide, et

hageja põhivajaduste täitmiseks kulub hageja seaduslikul esindajal 720 eurot ühes kuus, ning

nimetatud summa hulka ei ole arvestatud kulutusi riietele, hügieenitarvetele, telefonile,

televisiooni paketile, on põhjendamatu ja tõendamata. Samuti ei ole see eluliselt usutav

olukorras, kus hageja seadusliku esindaja töötasu on 900 eurot kuus. Seega tuleb arvestada

hageja igakuisteks vajalikeks ja põhjendatud vajadusteks 518 eurot.

13. Järgmisena tuvastab kohus hagejate vanemate varandusliku seisundi, sh kostja võimekuse

elatist tasuda. Kohtule esitatud sissetuleku teatise kohaselt on hageja seadusliku esindaja

igakuine sissetulek töötasu 1 015 eurot nina alates 01.01.2019 lastetoetus 60 eurot. Kohus on

seisukohal, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et kohustatud

vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks

vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on

liiga väike. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele

ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras (vt RKTKo nr 3-1-1-118-12 p 15). Samuti

on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh

hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu,

et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline

seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist

kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause

järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo nr

3-2-1-21-15).

14. Kostja igakuine sissetulek kuni 04.04.2019 on vanemahüvitis 1 791,58 eurot kuus.

Kohtule esitatud xxx tõendi kohaselt viibib kostja lapsehoolduspuhkusel 26.01.2019-

04.04.2019. Kostja on tõendanud, et tööleping xxx-ga lõpetati 01.01.2018 (vt väljavõtet

töötamise registrist). Kostja töötasu xxx-s on 1091 eurot kuus (netopalk). Kohus kohustas

29.03.2019 määrusega pooli esitama andmed seni esitamata ulatuses kinnisvara kohta. Kostja

tõendeid kinnisvara kohta kohtule ei esitanud, kuna kostja sõnul on kostja omanduses oleva

kinnisvara kohta kohtule tõendid ära esitanud hageja seaduslik esindaja. Kohus pidas

vajalikuks koguda ise täiendavalt tõendeid e-kinnistusraamatust kõigi kostjale kuuluvate

kinnisasjade osas TsMS § 230 lg 5 alusel. Kohus tuvastas, et kostjale kuuluvad järgmised

kinnisasjad: korteriomand xxx; kinnisasi asukohaga xxx kaasomandist kinnisasjast xxx;

kinnisasi asukohaga xxx kaasomandist kinnisasjast asukohaga xxx ning 1/10 kaasomandist

kinnisasjast xxx. Kostja on kahe äriühingu (xxx ja xxx) juhatuse liige.

15. Kostja on taotlenud elatise välja mõistmist alla miinimummäära tuues põhjuseks, et

kostjal on teine alaealine laps, xxx sündinud tütar K T. Kostja selgitas kohtule, et kostja kulu

teise lapse ülalpidamisel on ca 230 eurot kuus ning tema ülalpidamisel osaleb ka tema ema.

Riigikohus on selgitanud, et vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile

tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused

neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures

tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse (vt RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 12).

Kohus selgitas kostjale 29.03.2019 määruses, et tulenevalt kohalduvast õigusest ja

kohtupraktikast peab kostja põhjendama ja tõendama oma teise lapse igakuised kulud ning

lapse teise vanema sissetulekud, mille arvelt kulusid kantakse. Kostja selgitas kohtule, et K Ti

igakuised kulud on 540 eurot kuus ja lapse ema kannab K Ti ülalpidamise kulusid suuremas

ulatuses kui kostja. K Ti igakuised kulud koosnevad eluasemekuludest 100 eurot; kulutustest

toidule 180 eurot, kuludest hügieenitarvetele 70 eurot; kuludest riietele ja jalanõudele 80 eurot

kuus; kulud last arendavatele asjadele 40 eurot kuus ning kulud last arendavatele tegevustele

50 eurot kuus ning kulud tervishoiule 20 eurot kuus. Vaatamata kohtu selgitamiskohustusele

ei tõendanud kostja oma teise lapse igakuised kulusid ning lapse ema sissetulekuid, mille

arvelt kulusid kantakse. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid K Ti kulude kandmise kohta.

Kohus on seisukohal, et K T põhjendatud vajadusteks saab pidada eluasemekulusid 100 eurot,

hügieenitarvete kuludeks 70 eurot, last arendavatele asjadele ja tegevustele kokku 60 eurot.

Põhjendatud ei ole kulutused toidule summas 180 eurot ning riietele-jalanõudele 80 eurot.

Kohtu hinnangul on 1,5 aastase lapse põhjendatud toidukulud ühes kuus 120 eurot ning riiete-

jalanõude kulud 50 eurot. Seega on kohtu hinnangul K Ti põhjendatud vajadused ühes kuus

400 eurot, millest kostja kanda jääb 200 eurot.

16. Kohus tuvastas, et hageja enda poolt hagis välja toodud igakuised põhjendatud vajadused

on väiksemad kui kahekordne miinimumelatis, so 518 eurot kuus. Kostja peab endast tegema

kõik, et pool lapse igakuistest vajadustest saaks kaetud. Kohus märgib, et 518 euroga on xx-

aastase hageja vajadused kaetud ning hageja emal tuleb lapse kuludest kanda samuti pool, so

259 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et K T jääks hagejale

elatise väljamõistmisel 259 eurot kuus hagejast halvemasse olukorda. Kohus leiab, et

miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saavad hageja igapäevased vajadused

rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Tallinna Ringkonnakohus on asunud

seisukohale, et miinimumelatisele vastavate kulude tõendamise kohustusest vabastamine ei

tähenda, et kui hageja toob hagiavalduses esile sellest väiksemad kulud, siis saaks kohus välja

mõista esile toodud kuludest ja vanema kohustuse ulatusest suurema elatise. Maakohus lähtus

põhjendamatult kitsalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatust ega arvestanud hagis esitatud asjaolusid.

Kohus jättis tähelepanuta, et hagiavalduse järgi on hageja vajadused 439 eurot 85 senti kuus,

mistõttu ei ole aru saada, millistel asjaoludel nõuab ta kostjalt 235 euro (miinimumelatis)

maksmist. Kui vanemad peavad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdses ulatuses, siis

eeldab miinimummääras elatise väljamõistmine lapse vajadusi summas 470 eurot kuus

(Tallinna RgKo nr 2-16-18181; kättesaadav https://www.riigiteataja.ee).

17. Kostja on menetluses tuginenud sellele, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka,

et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-

174-16 märkinud, et PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama

õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks

oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole

lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile

teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus leiab, et kuna kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alla seaduses sätestatud miinimummäära lähtuvalt

hageja vajadustest, ei ole põhjendatud veel osa hageja vajaduste katmine lapsetoetusega.

18. Kohus on seisukohal, et miinimummäärast väiksema elatise (259 euro) väljamõistmisel ei

saa kahjustada elatise maksmise eesmärk, samuti on ka kostja suuteline elatise maksmise

järel toime tulema ühetaoliselt hagejaga, ning kostja teine laps ei osutu varaliselt vähem

kindlustatuks kui hageja. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ning

mõistab kostjalt hageja kasuks igakuise elatise 259 eurot kuus alates hagi esitamisest, so

alates 14.11.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni, so kuni xxx. Kohus selgitab ka, et

kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida kostja on menetluse käigus hagejale

tasunud. Seega kõik kostja poolt kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatise summad

tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Tuvastamist on leidnud, et kostja on maksnud

kohtumenetluse ajal hagejale elatist. Kohus tasaarvestab kõik seni kostja poolt hagejale

tasutud elatise summad ja toob otsuse resolutsioonis välja elatisesummad, kust on kostja poolt

tasutud summad maha arvestatud.

19. Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõuet elatise maksmata jätmisega tekkinud kahju

väljamõistmiseks kostjalt tagasiulatuvalt perioodi 14.11.2017 kuni 14.11.2018 eest. Hageja

võttis kohtumenetluses õigeks kostja väite, et hageja elas perioodil 26.06.2018-03.09.2018

kostja juures ja oli kostja täielikul ülalpidamisel. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik

nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju

hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on

selgitanud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ka ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku

ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud

isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel

(vt RKTKo 3-2-1-35-16, p 19 ja 20).

20. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja seaduslik on nõudnud vaidlusalusel

perioodil kostjalt järjepidevalt elatise tasumist. Kohus leiab, et tagasiulatuv elatis tuleb jätta

välja mõistmata põhjusel, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täidaks enam oma

eesmärki ning hageja ei ole ka tõendanud, et nõudis nimetatud kuudel kostjalt järjepidevalt

elatise tasumist. Samuti elas hageja perioodil 26.06.2018-03.09.2018 kostja juures ja oli

kostja täielikul ülalpidamisel. Hageja on nimetatud faktiväite ka omaks võtnud. Samuti on

kostja pangakonto väljavõttega tõendamist leidnud, et kostja on täitnud osaliselt vanemate

vahel sõlmitud elatise tasumise kokkulepet 150 euro tasumise osas. Tagasiulatuva elatise

väljamõistmine paneks kostja ka raskesse majanduslikku olukorda, ta ei suudaks täita hageja

ega teise tütre igakuist ülalpidamist.

21. Juhindudes TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Igakuine elatis tuleb tasuda PKS § 100 lg 4 kohaselt iga

kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja

arvelduskontole, selgitusega "elatis." Samuti on Riigikohus märkinud, et PKS § 100 lg 4 järgi

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks

(RKTKo 3-2-1-35-17, p 13.5).

22. Samuti selgitab kohus, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või

elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg

1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse

vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks

olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

MENETLUSKULUD

23. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

24. Kohus leiab, et igati põhjendatud ja mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Elatise nõude puhul

asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud õigusalane nõustamine ja kohtul on

elatise asjades kõrgendatud selgitamiskohustus. Lisaks on kohtul endal õigus tõendeid

koguda. Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt menetluses lepingulistele

esindajatele kulutatud märkimisväärse summa oleks saanud kasutada oma laste

ülalpidamiseks (vt RKTKo nr 2-16-135, p 14). Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda, ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.

25. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik