2-19-106135/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-106135

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

11. juuni 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-106135

Tsiviilasi

OK Incure OÜ

hagi

Hanna

Kolpakova

vastu

1611,03 euro nõudes

Tsiviilasja hind

1611,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OK Incure OÜ (rk 11542046; asukoht Mustamäe

tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski,

e-post anne-liis.veski@okincure.ee;

kostja Hanna Kolpakova (ik XXX; tegelik viibimiskoht

XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OK Incure OÜ hagi Hanna Kolpakova vastu osaliselt.

2. Välja mõista Hanna Kolpakovalt OK Incure OÜ kasuks 1353,56 eurot, millest

1250 eurot on põhinõue ja 103,56 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 29.04.2019

seisuga.

3. Jätta OK Incure OÜ hagi Hanna Kolpakova vastu viivise 207,47 eurot ning

sissenõudmiskulu 50 eurot väljamõistmiseks rahuldamata.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 84% ulatuses Hanna Kolpakova kanda ning 16% ulatuses

OK Incure OÜ kanda.

6. Määrata tsiviilasjas nr 2-19-106135 OK Incure OÜ menetluskulude rahaliseks

suuruseks 225 eurot (riigilõiv).

7. Välja mõista Hanna Kolpakovalt OK Incure OÜ kasuks menetluskulud 189 eurot.

8. Välja mõista Hanna Kolpakovalt OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskulult 189 eurot

alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 2 alusel

25.05.2019. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

2(3)

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

põhjendades tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

Hageja on hagiavalduses esitanud kostja vastu XX.XX.XXXX sõlmitud krediidilepingu

nr XXX rikkumisest tuleneva nõude. Hageja on omandanud nõude kostja vastu IPF Digital

Estonia OÜ-lt (esialgne võlausaldaja) loovutuse teel.

Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale 29.04.2019 seisuga 1611,03 eurot, millest

1250 eurot on põhinõue, 311,03 eurot sissenõutavaks muutunud viivis (põhivõlgnevus

1250 eurot × viivitatud päevade arv 377 × viivise määr 0,066% päevas) ja 50 eurot

sissenõudmiskulu.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Eeltoodust tuleneb, et kohustuse sissenõutavaks muutumisel (17.04.2018) on võlausaldajal

õigus nõuda viivist kas seadusjärgses määras (8% aastas) või lepingujärgses määras (45%

aastas). Hageja märgib, et arvestab viivist mõistlikus määras 0,066% päevas (24,09% aastas),

eelduslikult põhjusel, et lepingus kokku lepitud intressimäär 45% aastas ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära 24% aastas. Kuna viivisemäär 45% aastas on tüüptingimusena

VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine, on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et viivise osaliselt sisse nõudmata

jätmine ei tähenda seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus

muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel

viivise nõudmata või vähendab seda (vt 3-2-1-25-16 p 13).

Arvestades

hageja

nõuet

kuulub

kostjalt

hageja

kasuks

väljamõistmisele

viivis

põhivõlgnevuselt 1250 eurot alates 17.04.2018 kuni 29.04.2019 summas 103,56 eurot

(1250 eurot × 8% aastas × 378 päeva). Hageja viivisenõue jääb rahuldamata 207,47 euro

(311,03 – 103,56) ulatuses.

Võla sissenõudmiskulu nõude määramisel on hageja lähtunud VÕS § 1132 lg-st 2 ning oma

nõude suurusest. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg-s 2 (sissenõudmiskulude hüvitamine tarbija

poolt pärast lepingu lõppemist) ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude

abstraktseks hüvitamiseks, vaid VÕS § 1132 sätestab hüvitiste ülempiirid. Kuna hagiavaldusest

ei nähtu, mida on hageja võla sissenõudmiseks teinud, millises summas on hageja kulusid

tegelikult kandnud või millises summas on hagejal õigus nõuda kulude hüvitamist tema

üldtingimustest/hinnakirjast tulenevalt, leiab kohus, et sissenõudmiskulu 50 eurot osas tuleb

hagi jätta rahuldamata.

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 1353,56 euro ulatuses, millest 1250 eurot on

3(3)

põhinõue ja 103,56 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 29.04.2019 seisuga.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~84% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ja 16%

ulatuses hageja kanda.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 225 eurot (riigilõiv).

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab kostjalt välja menetluskuluna 189 eurot (84%

225 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

189 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik