2-18-127178/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-127178

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.06.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-127178

Tsiviilasi

CREDITREFORM EESTI OÜ hagi J Š vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

2030,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood

10887820, asukoht Pirita tee 20a, 10127 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (RT Capital

Estonia OÜ, e-posti aadress: carlo@rtce.ee);

Kostja: J Š (isikukood xxx, registreeritud elukoht xxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt J Š hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks Xxx OÜ

15.10.2016 olukorra fikseerimise aktist nr xxx ning elektrienergia ja võrguteenuse

ebaseadusliku tarbimise kalkulatsioonist tulenev elektrienergia põhivõlgnevus 551,76

eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 106,31 eurot.

3. Mõista kostjalt J Š hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks välja alates

03.04.2019 viivis protsendina põhinõude (551,76 eurot) tasumata summalt

võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude (551,76 eurot)

täitmiseni, kuid mitte enam, kui 445,45 euro ulatuses.

4. Välja mõista kostjalt J Š hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks Xxx OÜ

15.10.2016 olukorra fikseerimise aktist nr xxx ning elektrienergia ja võrguteenuse

ebaseadusliku tarbimise kalkulatsioonist tulenev võrguteenuse, taastuvenergia tasu,

elektriaktsiisi ja muude nõuete põhivõlgnevus 988,38 eurot ning sissenõutavaks

muutunud viivis 190,44 eurot.

2-18-127178

2 (4)

5. Mõista kostjalt J Š hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks välja alates

03.04.2019 viivis protsendina põhinõude (988,38 eurot) tasumata summalt

võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude (988,38 eurot)

täitmiseni, kuid mitte enam, kui 797,94 euro ulatuses.

6. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude nõudes.

7. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

7.1 Jätta menetluskulud 96% ulatuses kostja ja 4% ulatuses hageja kanda.

7.2 Mõista kostjalt J Š hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks välja

menetluskulud 345,60 eurot.

7.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (345,60 eurot) tuleb J Š’il tasuda

CREDITREFORM EESTI OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

9. Toimetada tagaseljaotsus kostjale J Š avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

 Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

 Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

2-18-127178

3 (4)

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude nõudes.

 VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast

lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot,

seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500

euro ja kuni 1000 eurot. Sarnane regulatsioon sisaldub VÕS § 1132 lg 2 p-s 3. Kohus ei pea

põhjendatuks hageja taotletud sissenõudmiskulu hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb

tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu.

Hagiavaldustest ei nähtu, kuidas hageja väidetud sissenõudmiskulu tekkis ja mis lepingust

tulenevalt. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna teenuse tarbija on jäänud tasumisega

võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid

täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Kui võlausaldaja nõuab

sissenõudmiskulude hüvitamist, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja

peab neid ka tõendama.

 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuste

ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab

hagi ligikaudu 96% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta

menetluskulud 4% ulatuses hageja ja 96% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja

taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud

menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldusetelt tasutud riigilõiv kokku 325 eurot,

õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses kokku 40 eurot ja õigusabikulu kokku 330 eurot,

kokku 695 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

 Hageja on tasunud liidetud hagiavaldustelt kokku riigilõivu 325 eurot (200+125). Kuivõrd

tsiviilasja hinnalt 2030,10 eurot tuleb tasuda riigilõiv 250 eurot, siis on TsMS § 138 lg-test

1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv

250 eurot. TsMS § 4842 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata avaldaja

menetluskulude katteks 20 eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

2-18-127178

4 (4)

kiirmenetluses ei hüvitata (vt Riigikohtu 08.03.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16

p 12.3), mistõttu on kohtu hinnangul maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud

välja mõista summa 20 eurot. See, et hageja esitas ühe kostja vastu samast õigussuhtest

tulenevad nõuded arusaamatul viisil kahes erinevas maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja

hagiavalduses, oli hageja enda valik ja sellest tulenevaid riske ei saa panna kostja kanda.

 Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised,

mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist.

Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse ja

hagiavalduse täpsustuste koostamise ning nende kohtusse esitamisega. Kuigi hageja esitas

kaks hagiavaldust erinevates tsiviilasjades (liidetud 03.04.2019 määrusega), siis käsitlevad

need hagid sisuliselt sama nõuet ning kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskulude

väljamõistmine ühe hagiavalduse koostamise eest. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab

põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine,

tõendite kogumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu

määraks käesoleva vaidluse vähest keerukust ja hageja igapäevategevusega seotud

iseloomu arvestades 60 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et on

käibemaksukohuslane ja ei taotle menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist.

Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90

eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (250+20+90) 360 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 345,60

eurot (s.o 360-st eurost 96%) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik