2-17-10474/73 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-17-10474

1(14)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-10474

Tsiviilasi

XX ja YY hagi Ringvald

OÜ ja CC vastu juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja

avaldus uue juhatuse liikme määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. novembri 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ringvald OÜ ja CC apellatsioonkaebus

XX ja YY apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Ringvald OÜ ja CC apellatsioonkaebuse hind 3 500 eurot

XX

ja

XX

apellatsioonkaebuse hind 3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I (vastustaja I / apellant I) XX (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Hageja II (vastustaja II / apellant II) YY (isikukood

XXXXXXXXX)

Hagejate esindajad vandeadvokaat Peeter Ploom ja

advokaat Erki Siht

Kostja I (apellant I / vastustaja I) Ringvald OÜ

(registrikood 10950518)

Kostja II (apellant II / vastustaja II) CC (isikukood

XXXXXXXXXX)

Kostjate esindajad vandeadvokaadid Britta Oltjer ja

Hanne-Loore Härma

Kohtuistung

12. aprill 2019. a

RESOLUTSIOON:

Tsiviilasi nr 2-17-10474

2(14)

1. Tühistada Harju Maakohtu 9. novembri 2018. a otsus osas, millega maakohus

jättis rahuldamata XX ja YY hagi Ringvald OÜ ja CC vastu juhatuse liikme CC

tagasikutsumiseks ning määras, et Ringvald OÜ juhatuse liikmetel on kuni uue

juhatuse määramiseni osanike poolt ühine esindusõigus kõikide tehingute ja

toimingute tegemiseks, välja arvatud selliste tehingute ja toimingute tegemiseks,

mille väärtus ei ületa 1 000 eurot ning kanda märge ühise esindusõiguse kohta

registrisse.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada. Muus osas jätta maakohtu

otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.

3. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

3.1 Rahuldada XX ja YY hagi.

3.2 Kutsuda CC (isikukood XXXXXXXXXX) Ringvald OÜ registrikood

10950518) juhatuse liikme kohalt tagasi.

3.3 Määrata

Ringvald

OÜ

juhatuse

asendusliikmeks

BB

(isikukood

XXXXXXXXXX, Advokaadibüroo Paas & Partnerid, asukoha aadress Tondi

51, 11316 Tallinn; e- post:XXX).

3.4 BB juhatuse liikme volitused Ringvald OÜ-s kestavad kuni uue juhatuse

liikme määramiseni osanike poolt.

3.5 Tühistada Harju Maakohtu 24. augusti 2017 kohtumäärusega kohaldatud

hagi tagamise abinõu tsiviilasjas nr 2-17-10474, mille kohaselt määrati

Ringvald OÜ (registrikood 10950518, asukoht Koidu 27, 10136 Tallinn)

juhatuse täiendavaks liikmeks BB kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas

nr 2-17-10474 ja määrati Ringvald OÜ (registrikood 10950518, asukoht Koidu

27, 10136 Tallinn) juhatuse liikmetele ühine esindusõigus kõikide tehingute ja

toimingute tegemiseks, välja arvatud selliste tehingute ja toimingute

tegemiseks, mille väärtus ei ületa 1 000 eurot. Kanti märge ühise esindusõiguse

kohta äriregistrisse (ÄS § 145 lg 1 p 6).

3.6 Kohtuotsus

saata

peale

jõustumist

täitmiseks

Tartu

Maakohtu

registriosakonnale

(Pikk

32,

44307

Rakvere;

e-post:

registriosakond@kohus.ee) ja BB-le.

4. Rahuldada XX ja YY apellatsioonkaebus.

5. Jätta Ringvald OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

6. Jätta CC apellatsioonkaebus läbi vaatamata.

7. Jätta XX ja YY kõikides kohtuastmetes kantud menetluskulud võrdsetes osades

CC ja Ringvald OÜ kanda, v.a Ringvald OÜ juhatuse asendusliikme BB tasu. CC

ja Ringvald OÜ menetluskulud jätta nende endi kanda.

8. Ringvald OÜ juhatuse asendusliikme BB tasu jääb Ringvald OÜ kanda (TsMS §

172 lg 6).

Edasikaebamise kord

Tsiviilasi nr 2-17-10474

3(14)

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagiavalduse asjaolud

1. XX ja YY (hagejad) esitasid kohtule hagi Ringvald OÜ ja CC (kostjad) vastu juhatuse

liikme CC tagasikutsumiseks ja avalduse uue juhatuse liikme määramiseks. Hagiavalduse

kohaselt on hagejad Ringvald OÜ osanikeks alates 2013, kuid CC ei ole alates QQ surmast

Ringvald OÜ otsuste tegemisse neid kaasanud. Hagejad on teinud CC-le ettepaneku võtta

vastu otsus, et viimase kõrvale nimetataks juhatuse liikmeks ka üks hagejatest – XX.

Hagejatele ootamatult keeldus CC oma 25.04.2017 vastuses XX juhatuse liikmeks

nimetamast. Hagejatele on saanud teatavaks, et:

1) CC on juhatuse liikmeks oleku ajal rikkunud rängalt mitmeid juhatuse liikme kohustusi;

2) tegutsenud Ringvald OÜ juhatuse liikmena ajal, mil CC-l lasus ärikeeld; 3)

võõrandanud Ringvald OÜ põhivara ilma osanike otsuseta (sh enda lähikondsetele) ning

4) viinud Ringvald OÜ vara Ringvaldi omandist välja enda omandisse.

CC ei ole Ringvald OÜ juhatuse liikmena mitte kordagi kutsunud kokku osanike koosolekut

(isegi mitte majandusaasta aruande kinnitamiseks) ega pidanud vajalikuks informeerida

osanikke mitte ühestki tehingust (ega saada neilt nõusolekuid), mille Ringvald OÜ on

teinud, sh iseendaga tehtud tehingutest ja igapäevase majandustegevuse piirest väljuvatest

tehingutest. Seetõttu on CC Ringvald OÜ juhatuse liikmena rikkunud nii osanike olulistest

asjaoludest teavitamise kui ka raamatupidamise korraldamise kohustust. Ajal, mil hagejad

olid juba Ringvald OÜ osanikud (s.o alates 2013 sügisest), on kostja CC Ringvald OÜ

seadusliku esindajana võõrandanud kokku 18 kinnisasja ehk valdava osa kogu Ringvald OÜ

kinnisvaraportfellist ilma osanikke sellest teavitamata või osanike heakskiitu saamata. 28.

jaanuaril 2015 võõrandas Ringvald OÜ CC isikus ilma osanike otsuseta Ringvald OÜ-le

kuulunud kinnisasja registriosa nr 26673501 CC lähikondsele DD-le. 18. detsembril 2015

võõrandas Ringvald OÜ CC isikus ilma osanike otsuseta Ringvald OÜ-le kuulunud

kinnisasja registriosa nr 26673801 CC lähikondsele Osaühingule Facio. Ühe Ringvald OÜ

kinnisasjadest, registriosa nr 26674201, on CC Ringvald OÜ juhatuse liikmena

võõrandanud iseendale. CC-l kehtis ärikeeld ehitusvaldkonnas ajavahemikul 20.10.2014 –

14.06.2016. CC ei pidanud vajalikuks Ringvald OÜ kui emaettevõtja kaasosanikke

informeerida asjaolust, et tema suhtes on kohaldatud ärikeeldu. Hagejad paluvad

menetluskulud jätta CC kanda.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad sellele vastu. Hagejatel puudub seadusest tulenev

õigus nõuda kostjatelt XX ja YY määramist Ringvald OÜ juhatuse liikmeteks. Hagejate

etteheited seoses nende juhatuse liikmeks määramata jätmisega on alusetud ja

põhjendamatud. Kostjad märgivad, et ei nõustu hagejate väitega, nagu tuleks hagejatele ÄS

Tsiviilasi nr 2-17-10474

4(14)

§ 154 lg-st 1 õigus saada automaatselt Ringvald OÜ juhatuse liikmeks. Hagejate etteheited,

et CC on väidetavalt rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi, on alusetud ja tõendamata.

Hagejad on saanud Ringvald OÜ osanikeks 25. septembril 2013 ning ei ole peale osanikeks

saamist enam kui 3 aasta jooksul tundnud mistahes huvi ettevõtte tegevuse vastu. Hagejate

huvi on ettevõtte tegevuse osas tekkinud alles käesoleval aastal, kui XX nõudis CC-lt enda

juhatuse liikmeks määramist ning CC palus täpsustada, millised on XX juhtimisalased

kogemused ja mida ning missugust ärisuunda sooviks hageja äriühingus arendama ja

juhtima hakata. Kostjatel puudub kohustus teavitada Ringvald OÜ osanikke igast

kinnisvaraga seonduvast tehingust. Ringvald OÜ tegevusalaks on hoonestusprojektide

arendus, mis tähendab seda, et ettevõtte tegevus hõlmab otseselt nii kinnisvara arendust kui

ka müüki. Seega ei olegi Ringvald OÜ tegevuse eesmärgiks kinnisvara mahukas omamine,

vaid üksnes selle vahendamine ning kinnistute müügilt tulu teenimine. Ebaõige ja

meelevaldne on hagejate käsitlus, et Ringvald OÜ on võõrandanud kaks kinnisasja CC

lähikondsetele DD-le ja OÜ-le Facio. Kostjad peavad vajalikuks märkida, et asjaolu, et DD

on olnud CC-ga teises äriühingus koos osanik ning äripartner, ei muuda nimetatud isikuid

veel lähikondseteks. OÜ Facio ei ole CC 100%-lise kontrolli all olev äriühing nagu püüavad

väita hagejad. Asjaolu, et CC on olnud OÜ Facio nõukogu liige aastatel 2005-2009 ehk 6

aastat enne vaidlusaluse müügitehingu sõlmimist, ei tõenda ega kinnita kostjate hinnangul

lähikondsust. Lisaks sellele, et viidatud müügilepingute sõlmimine ei väljunud Ringvald

OÜ igapäevasest majandustegevusest, olid mõlemad tehingud sõlmitud ka turuhinnaga.

Ringvald OÜ osanikud on Mäepere tn 9 tehinguga nõustunud ning leppinud kokku tehingu

tingimustes. Lisaks on tehing sõlmitud ettevõtte igapäevase majandustegevuse raames

turuhinnaga. Viidatud otsuse on võtnud vastu Ringvald OÜ osanikud 15. novembri 2006

seisuga YY ja Facio Grupp OÜ. Seega esinevad alused, mis välistavad ÄS § 181 lg 3

esimese lause kohaselt tehingu tühisuse. CC ärikeeld kehtis üksnes ehitusvaldkonnas. Nii

Ringvald OÜ kui ka Ringvald Infra OÜ tegelevad hoonestusprojektide arendusega,

teostamata ise ehitustöid. Seega ei ole CC ärikeeldu rikkunud. Kostjad paluvad

menetluskulud jätta hagejate kanda.

Esimese astme kohtu otsus

3. Maakohus jättis 9. novembri 2018 otsusega rahuldamata XX ja YY hagi Ringvald OÜ ja

CC vastu juhatuse liikme CC tagasikutsumiseks. Kohus määrata Ringvald OÜ juhatuse

asendusliikmeks BB (isikukood XXXXXXXXXX). BB juhatuse liikme volitused Ringvald

OÜ-s kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike poolt. Ringvald OÜ

(registrikood 10950518) juhatuse liikmetel on kuni uue juhatuse määramiseni osanike poolt

ühine esindusõigus kõikide tehingute ja toimingute tegemiseks, välja arvatud selliste

tehingute ja toimingute tegemiseks, mille väärtus ei ületa 1 000 eurot. Kanda märge ühise

esindusõiguse kohta äriregistrisse (ÄS § 145 lg 1 p 6). Menetluskulud jättis kohus

solidaarselt XX ja YY kanda, v.a Ringvald OÜ juhatuse asendusliikme BB tasu, mis jääb

Ringvald OÜ kanda.

Lisaks tühistas kohus Harju Maakohtu 24. augusti 2017 kohtumäärusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu, mille kohaselt määrati Ringvald OÜ juhatuse täiendavaks liikmeks BB

kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-17-10474 ja määrati Ringvald OÜ

(registrikood 10950518) juhatuse liikmetele ühine esindusõigus kõikide tehingute ja

toimingute tegemiseks, välja arvatud selliste tehingute ja toimingute tegemiseks, mille

Tsiviilasi nr 2-17-10474

5(14)

väärtus ei ületa 1 000 eurot ning mille kohta kanti märge ühise esindusõiguse kohta

äriregistrisse. Kohus määras saata kohtuotsus peale jõustumist täitmiseks Tartu Maakohtu

registriosakonnale ja BB-le.

4. Kohus leidis, et hagejate etteheited selles osas, et äriühingu juhatuse liige CC ei ole täitnud

osanike koosoleku kokkukutsumise ja ettevalmistamisega seotud kohustusi, ei ole ainuüksi

piisavad selleks, et kutsuda nimetatud isik juhatuse liikme kohalt tagasi. Seda enam, et

tegemist on juhatuse liikmega, kes on osalenud äriühingu juhtimises pikema aja jooksul

ning kohtuliku asja arutamisel ilmnenud asjaolude kohaselt on ta äriühingut edukalt

juhtinud ja ühing on alates 2013 püsinud kasumis. Kohtule hagejate poolt esitatud ekirjadest

nähtub, et osaliselt on hagejatele informatsiooni antud, kuid mitte hagejaid rahuldavas

mahus. Kohus selgitas hagejatele, et kui kostjate poolt avaldatav informatsioon ei ole piisav

või antud teabe hulk ei rahulda hagejaid, on viimastel õigus pöörduda ÄS § 166 lg 3

tulenevalt kohtu poole ning hagejad on nimetatud õigust ka kasutanud (tsiviilasi nr 2-17-

17181) (tl 56, 114-116, II kd).

5. Kohus leidis, et hagejate etteheited kostjale CC-le raamatupidamiskohustuse rikkumise osas

on alusetud, kuivõrd kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Ringvald OÜ on esitanud

registripidajale 2014, 2015 ja 2016 majandusaasta aruanded, mis on ÄS § 179 ja § 183

tulenevalt juhatuse ülesanne.

6. Hagejad leiavad, et registriosadesse nr. 26673401, 26673701, 26673801, 26674101,

26674401, 26674501, 26674301, 26674001, 26673901, 26673601, 26673501, 9472001,

4404650, 4404550, 4404450, 4404350, 13363402, 26674201, 26673501 kantud kinnisasjad

on võõrandatud ilma osanikke sellest teavitamata või osanike heakskiitu saamata. Kohus

nõustus kostjate seisukohaga, millise kohaselt on hagejate etteheited kinnisasjade

võõrandamisel ilma osanike nõusolekuta alusetud. Kohtu ette toodud asjaoludest tuleneb,

et Ringvald OÜ tegevuse eesmärgiks ei ole kinnisvara mahukas omamine, vaid üksnes selle

vahendamine ning kinnistute müügilt tulu teenimine. Seega ei ole olnud eelpool viidatud

kinnisasjade võõrandamine väljaspool Ringvald OÜ igapäevast majandustegevust ning

osanike nõusolek ei olnud iga tehingu tegemise jaoks vajalik.

Samuti leiab kohus, et hagejate etteheited CC-le, et viimane on teinud tehinguid enda

lähikondsete ja iseendaga, on käesoleval juhul põhjendamatud. Kohtu ette ei ole hagejate

poolt toodud selliseid asjaolusid, millistest järelduks, et CC poolt tehtud tehingud on

kahjustanud äriühingu huve. Ainuüksi asjaolu, et kinnisasja võõrandamisel on väidetavalt

olnud teiseks lepingu pooleks CC lähikondne või CC ise, ei tähenda automaatselt, et

tegemist on äriühingule kahjuliku tehinguga.

Kohus leiab, et hagejate poolt viidatud ÄS § 317 loetletud tehingute tegemiseks on nõukogu

või siis käesoleval juhul osanike otsust vaja juhul, kui tegemist on igapäevase

majandustegevuse raamest väljuvate tehingutega. Antud juhul sellist olukorda ei esinenud,

kuivõrd kinnisasjade võõrandamine on olnud Ringvald OÜ igapäevane majandustegevus.

7. Tsiviilasjas nr 2-14-4990 on 20. oktoobri 2014 kohtumäärusega kohaldatud CC suhtes

ärikeeldu ja keelatud tegutseda ehituse valdkonnas juriidilise isiku juhtorgani liikmena kuni

Facio Ehituse OÜ pankrotimenetluse lõppemiseni. Kuivõrd äriregistri teabesüsteemist

nähtub, et Ringvald OÜ põhitegevusala 2014 puudus, 2015 oli põhitegevusalaks

hoonestusprojektide arendus ning 2016 oli tegevusalaks hoonestusprojektide arendus, siis

ei ole rikutud 20. oktoobri 2014 kohtumäärusega kohaldatud ärikeeldu.

Tsiviilasi nr 2-17-10474

6(14)

8. Hagejad heidavad CC-le ette, et viimane on rikkunud lojaalsuskohustust, huvide konflikti

vältimise kohustust, hea usu põhimõtet ja hoolsuskohustust. Kohus leidis, et käesoleval

juhul ei ole hagejate poolt kohtu ette toodud etteheited sellised, millistest nähtuks, et CC on

tahtlikult rikkunud oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Tõendeid selle kohta, et viimase

tegevuse tulemusena on kahjustada saanud äriühingu või osanike huvid, kohtule esitatud ei

ole. Ringvald OÜ 2016 majandusaasta aruandest nähtub, et äriühingul on jaotamata kasumit

1 066 052 eurot. Ainuüksi hagejate poolt kohtule 03.09.2018 menetlusdokumendis esitatud

tõenditest ei saa järeldada, et Ringvald OÜ juhatuse liige on tahtlikult rikkunud oma

hoolsus- ja lojaalsuskohustust

9. Kõige eelpooltoodu alusel asus kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagejate nõue kutsuda

Ringvald OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi CC põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei

kuulu.

10. Kohus leidis, et hagejate eelpool nimetatud alternatiivne nõue, nimetada Ringvald OÜ

juhatuse liikmeks XX või alternatiivselt kohtu äranägemisel muu juhatuse liikme ülesannete

täitmiseks sobiva isiku, kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatust nähtub, et äriühing on

olnud kahe äripartneri võrdses osaluses ning juhatuse liikmed on alates 11. juunist 2003

kuni 2. oktoobrini 2013 olnud CC ja osanik QQ. Peale QQ surma 25.09.2013 on äriühingu

juhatuse liige üksnes CC. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejad on QQ pärijad. Kuivõrd kohtu

ette toodud asjaoludest nähtub, et Ringvald OÜ-d on juhtinud pikka aega kaks juhatuse

liiget ühiselt, siis on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud, et ka käesoleval juhul on

hagejatel kui Ringvald OÜ osanikel õigus olla kaasatud äriühingu juhtimisse. Seda enam,

et hagejad on seda ka ise soovinud. Osanikud vastavat otsust vastu võtnud ei ole ning sellest

tulenevad erimeelsused on tinginud muuhulgas ka käesoleva kohtuasja. Nimetatu aga ei

teeni äriühingu ega ka osanike huve. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on

määrata Ringvald OÜ juhatuse asendusliige. Kohus ei pea mõistlikuks nimetada juhatuse

liikmeks hagejat XX, kuivõrd selle tulemusena võib muutuda äriühingu igapäevane

juhtimine võimatuks menetlusosaliste erimeelsuste tõttu. Arvestades asjaoluga, et

menetlusosaliste vahel on tekkinud erimeelsused juhatuse liikme määramise osas, leiab

kohus, et põhjendatud on määrata täiesti erapoolik isik Ringvald OÜ juhatuse

asendusliikmeks kuni äriühingu osanikud valivad uue juhatuse. Nimetatu aitab ära hoida

menetlusosaliste vahel tekkida võivaid lahkhelisid, vältimaks uusi võimalikke vaidlusi.

Nõusoleku hakata Ringvald OÜ juhatuse asendusliikmeks, andis BB. Arvestades BB

kvalifikatsiooni ning töökogemust, leidis maakohus, et tema juhatuse asendusliikmeks

nimetamisega on tagatud juhatuse tegevus ning otsustusvõimelisus.

BB tuleb määrata Ringvald OÜ juhatuse asendusliikmeks kuni osanikud on valinud uue

Ringvald OÜ juhatuse. Kooskõlas ÄS § 145 lg 1 p 6 ja § 181 lg 1 piirab kohus Ringvald

OÜ juhatuse liikmete esindusõigust selliselt, et juhatuse liikmetel on kuni uue juhatuse

määramiseni osanike poolt ühine esindusõigus kõikide tehingute ja toimingute tegemiseks,

välja arvatud selliste tehingute ja toimingute tegemiseks, mille väärtus ei ületa 1 000 eurot.

Ringvald OÜ ja CC apellatsioonkaebus

11. Kostjad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse

tühistada osas, milles kohus määras Ringvald OÜ juhatuse liikme asendusliikmeks BB, kuni

uue juhatuse liikme määramiseni (resolutsiooni p-id 2 ja 3) ning määras juhatuse liikmetel

Tsiviilasi nr 2-17-10474

7(14)

ühise esindusõiguse 1000 eurot ületavate tehingute osas (resolutsiooni p 4) ja jättis

asendusliikme menetluskulud Ringvald OÜ kanda (resolutsiooni p 5).

Maakohus on ebaõigesti sisustanud ÄS § 184 lg-t 6 ja TsMS §-i 602, sest vastavate sätete

kohaselt on asendusliikme määramine põhjendatud ja vajalik vaid siis, kui äriühing ei ole

võimeline tulenevalt seadusest ja põhikirjast täitma oma peamisi ülesandeid. Käesoleval

juhul sellist olukorda ei esine, sest äriühingul ei ole olnud kunagi juhatuse liikmetel ühist

esindusõigust. Äriühing on siiani toiminud seaduse ja põhikirjaga kooskõlas ka ühe juhatuse

liikmega, sh kasumlikult. Seega ei esine käesolevalt ühtegi mõjuvat põhjust juhtorgani

asendusliikme määramiseks olemasoleva juhatuse liikme kõrvale.

XX ja YY apellatsioonkaebus

12. Hagejad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse

tühistada osas, milles jäeti hagejate nõue juhatuse liikme CC tagasikutsumiseks

rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda (resolutsiooni

p 5). Lisaks paluvad hagejad lugeda kohtulahend BB juhatuse liikmeks nimetamise kohta

kehtivaks ja täitmisele kuuluvaks alates lahendi edastamisest Ringvald OÜ-le (TsMS § 606

lg 1).

13. Hagejate hinnangul on kohus ebaõigesti leidnud, et CC ei tegutse äriühingu huvisid

kahjustavalt ning samuti jätnud arvestamata, et ettevõtte kaasosanikel ei ole mõistlikult

vastuvõetav olukord, kus juhatuse liige tegutseb pidevalt huvide konflikti olukorras ja teistel

osanikel on võimalik saada informatsiooni vaid kohtu vahendusel.

Kohus on rikkunud kohtulahendi põhjendamise kohustust, sest ei ole vastanud kõikidele

hageja väidetele CC poolt hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise kohta. Analüüsimata

on tõendid CC poolt omandatud või antud laenude kohta, mille osas puudub Ringvald OÜ-

l seos.

Kohus on ebaõigesti leidnud, et käesolevalt ei kuulu kohaldamisele ÄS § 180 lg 5

teavitamis- ja informeerimiskohustuse kohta.

Kohus on ebaõigesti leidnud, et CC ei ole rikkunud raamatupidamiskohustust ning on

äriühingut edukalt juhtinud. Kohus on jätnud hagejate väited hindamata ning tuginenud

ebaõigesti ainult jaotamata kasumi numbrile.

Maakohus on ebaõigesti käsitlenud ÄS § 317 lg-t 1 ja leidnud, et kinnisasjade

võõrandamiseks ei ole vaja osanike nõusolekut, kuna see ei väljunud ettevõtte igapäevasest

majandustegevusest. Hagejate hinnangul tuleneb sättest üheselt, et isegi igapäevase

majandustegevuse raames on vajalik kinnisasjade võõrandamisel osanike nõusolekut.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et CC ei ole rikkunud ärikeeldu. Ehituse alla käib ka

ehitusjuhtimine, peatöövõtt ja infrastruktuuride arendamine, millega OÜ Ringvald tegeles.

Kohus ei ole andnud hinnangut sellele, et CC käitub teiste osanikega hea usu põhimõtte

vastaselt.

14. Menetluskulude jaotamisel on kohus ebaõigesti lähtunud kompromissist, sest hagejad ei

nõustunud kompromissiga põhjusel, et kostjad ei suutnud tasuda kompromissisummat

koheselt. Seega oli keeldumine põhjustatud kostjatest, mitte hagejatest.

Vastused apellatsioonkaebustele

15. Pooled vaidlevad vastaspoole apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata.

Tsiviilasi nr 2-17-10474

8(14)

16. Pärast 12. aprill 2019 kohtuistungil kohtuotsuse kuulutamise aja teatavaks tegemist,

uuendas Tallinna Ringkonnakohus 22. mai 2019 määrusega tsiviilasja arutamise ja teatas

menetlusosalistele kavandatavast CC apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmisest ja selle

põhjustest. Ringkonnakohus määras CC-le tähtaja oma arvamuse esitamiseks antud

küsimuses 30. maini 2019. Ringkonnakohus võimaldas kõigil menetlusosalistel sama

tähtaja jooksul avaldada arvamust kohtu käsitlusele seoses menetlusosaliste ringiga

juhatuse liikme tagasikutsumise asjas.

17. Hagejad nõustusid käsitlusega, mille kohaselt saab juhatuse liikme tagasikutsumise nõue

olla suunatud vaid äriühingu vastu (tl 86, III).

18. Kostjad antud käsitlusega ei nõustunud. Maakohus on vaidlusalusel juhul käsitlenud

kostjatena õigesti nii äriühingut kui ka tagasikutsutavat juhatuse liiget. Juhatuse liikme

tagasikutsumise näol on tegemist isiku ettevõtlusvabadust jm isiklikke õigusi äärmiselt

intensiivselt riivava meetmega. Samale seisukohale asuvad kostjad ka juhatuse

asendusliikme määramise küsimuses (tl 88, III).

Ringkonnakohtu seisukoht

19. Kolleegium leiab, et hagejate apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tuleb

TsMS § 657 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis hagi CC Ringvald OÜ

juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks, rahuldamata. Ringkonnakohus saab teha selles

osas uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, millega

kohus määras piirata kostja I juhatuse liikmete esindusõigust selliselt, et juhatuse liikmetel

on kuni uue juhatuse määramiseni osanike poolt ühine esindusõigus kõikide tehingute ja

toimingute tegemiseks, välja arvatud selliste tehingute ja toimingute tegemiseks, mille

väärtus ei ületa 1 000 eurot ning kanda märge ühise esindusõiguse kohta registrisse. Kostja

I (Ringvald OÜ) apellatsioonkaebuse väited maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna,

kuid osaliselt tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Kostja II (CC) apellatsioonkaebus

tuleb TsMS § 643 lg 1 alusel jätta läbi vaatamata. Kostjad on ühises apellatsioonkaebuses

vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kohus määras Ringvald OÜ juhatuse liikme

asendusliikmeks BB kuni uue juhatuse liikme määramiseni (resolutsiooni p-id 2 ja 3),

määras juhatuse liikmetele ühise esindusõiguse 1000 eurot ületavate tehingute osas

(resolutsiooni p 4) ja jättis asendusliikme menetluskulud Ringvald OÜ kanda (resolutsiooni

p 5).

Nõue juhatuse liikme määramiseks on kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 475 lg 1 p 11 hagita asi. TsMS § 198 lg 3 II lause järgi eeldatakse, et hagita menetluse

menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus menetluses tehtav määrus

edasi kaevata. Vastavalt TsMS § 606 lg-le 2 võivad isiku määramise avalduse rahuldamise

või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse

avaldaja ja juriidiline isik. Seega saavad praegusel juhul vaidlustada BB Ringvald OÜ

juhatuse liikmeks määramist XX ja YY ning Ringvald OÜ, mitte aga tagasikutsutav

juhatuse liige CC. Seega tuleb CC apellatsioonkaebus jätta kaebeõiguse puudumise tõttu

jätta läbi vaatamata (TsMS § 643 lg 1).

Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka

menetluskulude jaotust.

Tsiviilasi nr 2-17-10474

9(14)

20. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled endiselt selle üle, kas esineb mõjuv põhjus, mis

annaks hagejatele kui kostja I 50% osaluse andva osa ühistele omajatele õiguse nõuda

kostja II kui kostja I juhatuse liikme kostja I juhatusest tagasikutsumist ning kostja I

juhatusse asendusliikme määramist (ÄS § 184 lg 5 ja TsMS § 602).

21. Hagejad tuginevad CC juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumisel järgmistele

asjaoludele:

on rikutud teavitamis- ja raamatupidamiskohustust, sest alates 2013 sügisest ei ole CC

kutsunud kokku mitte kordagi osanike koosolekut ega informeerinud osanikke ühestki

tehingust;

on võõrandatud OÜ-le Ringvald kuuluv 18 kinnisasja ilma osanike otsuseta; on

võõrandatud OÜ-le Ringvald kuuluv kinnisvara enda lähikondsetele ilma osanikke

teavitamata;

on võõrandatud OÜ-le Ringvald kuuluv kinnisvara iseendale ilma osanikke teavitamata;

on rikutud kehtivat ärikeeldu;

on rikutud lojaalsuskohustust OÜ Ringvald ees (eelkõige iseendale võõrandatud

kinnisvara tehinguga, kus eelistas isiklikke huve äriühingu huvidele);

on rikutud teavitamiskohustust osanike ees;

on rikutud huvide konflikti vältimise kohustust, kui tegi tehinguid juhatuse liikme ja

äriühingu vahel ilma osanike nõusolekuta;

on rikutud hea usu põhimõtet, kui omandas õigusi ebaausal teel (tl 5 pöördel, I kd); on

rikutud hoolsuskohustust, tegutsedes äriühingu huvides majanduslikult just mitte kõige

kasulikumal viisil.

22. Kolleegiumi hinnanul leidis maakohus lõppjäreldusena ebaõigesti, et praegusel juhul ei

anna hagejate esile toodud asjaolud alust arvata, et esineb mõjuv põhjus, mis tingib juhatuse

liikme tagasikutsumise ÄS § 184 lg 5 alusel. Eelkõige on juhatuse liikme tagasikutsumise

üle otsustamine ÄS § 184 lg 1 järgi ühingu osanike või nõukogu pädevuses ning kohus

kutsub ÄS § 184 lg 5 alusel juhatuse liikme tagasi üksnes väga erandlikel asjaoludel, kui

osanik põhistab ja tõendab, et selleks on mõjuv põhjus. Seega eeldab ÄS § 184 lg 5

kohaldamine väärtusotsustuse tegemist küsimuses, mis õigustab vähemuse või võrdse

osalusega osaniku soovi eelistamist äriühingu juhtimisel. Ringkonnakohus leiab, et

hagejate põhistuse ja tõendatud etteheidete alusel saab järeldada, et praegusel juhul on ÄS

§ 184 lg 5 tähenduses mõjuv põhjus kostja II juhatuse liikme ametikohalt

tagasikutsumiseks.

23. Hagejad on esile toonud mitmeid juhatuse liikme spetsiifilisi kohustusi, mille täitmisel ei

ole kostja II nende arvates järginud nimetatud kohustuste täitmise standardeid, eelkõige

juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et

juhatuse liikme tagasikutsumiseks annab alust eelkõige see, kui juhatus on rikkunud oma

kohustusi just ühingu suhtes. Hagi rahuldamise eeldus on seega asjaolude tuvastamine, mis

annaks alust järeldada, et tagasikutsutav juhatuse liige on tegutsenud olulisel määral

vastuolus äriühingu huvidega ning et edasine koostöö osanike vahel on muutunud

võimatuks. Kolleegiumi arusaama kohaselt tuleb arvestada kõiki esile toodud asjaolusid,

milles väljendub äriühingu huvide kahjustamine või millest lähtudes ei saa mõistlikult

eeldada, et äriühing jätkaks tegutsemist selle isiku juhtimisel, kelle vastu on

Tsiviilasi nr 2-17-10474

10(14)

tagasikutsumise hagi esitatud. Eelnevat arvestades on õige hagejate apellatsioonkaebuse

väide, et maakohus ei ole arvestanud nende esitatud asjaolusid, mille kohaselt on kostja II

rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust mh sellega, et andis kostja I

juhatuse liikmena lähikondsele RIITO Ehituse OÜ-le (RIITO Ehituse OÜ on 10. jaanuari

2013. otsuse alusel ümber kujundatud aktsiaseltsiks ärinimega RIITO Ehituse AS)

tagatiseta laenu. Samuti nõustub ringkonnakohus hagejatega, et maakohus on jätnud osad

asjakohased tõendid üldse tähelepanuta. Seetõttu ei ole maakohtu otsus ka nõuetekohaselt

(TsMS § 436 ja § 442 lg 8) põhjendatud.

24. Asja materjalidest nähtub, et kostja I on sõlminud 31. jaanuaril 2013 laenulepingu RIITO

Ehituse OÜ-ga, mille alusel annab kostja I laenusaajale laenusummana kuni 200 000 eurot.

Osundatud laenulepingu p-i 3.1 kohaselt toimub laenusumma tagasimaksmine osade

kaupa, kuid kogu laenusumma tagasimakse toimub hiljemalt 30. detsembril 2016 (tl 121,

II kd). Kostjad ei ole menetluses esile toonud, et osundatud lepingust tuleneva nõude suhtes

oleks kasutatud mõnda tagatisvahendit. Arvestades, et RIITO Ehituse AS läks pankrotti,

on kostja I esindaja nõudeavalduses kinnitanud, et kostjal I on pankroti väljakuulutamise

seisuga pankrotivõlgniku vastu nõue summas 172 000 eurot, millele lisandus intress 55 104

eurot (tl 118, II kd). Kostjad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, et kostja II oleks enne

RIITO Ehituse AS pankroti väljakuulutamist 12. aprillil 2018 teinud mingeid võla

sissenõudmisele suunatud toiminguid vaatamata sellele, et laenulepingu p-i 3.1 kohaselt

muutus nõue sissenõutavaks 30. detsembril 2016. Samuti on kostja II kostja I nimel

omandanud OÜ-lt Facio Invest, keda esindas lepingu sõlmimisel samuti kostja II, nõude

RIITO Ehituse AS vastu 40 000 euro eest, mille tulemusena omas kostja I RIITO Ehituse

AS-i pankroti väljakuulutamise hetkel viimase vastu täiendavalt nõuet summas 63 716.16

eurot (tl 118, 119 pöördel -120, II kd). Ka omandatud nõude puhul ei ole kostja II näidanud,

et oleks üritanud äriühingu nimel mingil viisil nõuet maksma panna enne, kui võlgnik

pankrotti läks.

25. Õiguskirjanduses avaldatud seisukohtade järgi on hoolsuskohustus objektiivne

käitumisstandard, mille abil on võimalik hinnata, kas juhatuse liige on nõuetekohaselt

täitnud nii peamisi kui spetsiifilisi kohustusi, sh ärilisi otsuseid. Lisaks juhatuse liikme

hoolsuskohustuse üldistele määratlustele TsÜS §-is 35 ning arvestades, et juhatuse liikme

ja osaühingu vaheline ametisuhe on käsitatav lepingusarnase õigussuhtena ka VÕS §-is

620, on hoolsuskohustust täpsustatud ÄS § 187 lg 1, mille kohaselt on juhatuse liige

kohustatud täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Samuti tuleneb analoogia

alusel aktsiaseltsi juhatuse kohustusi reguleerivate sätete kohaldamisest osaühingule

juhatuse liikme kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil (ÄS § 306 lg

2, TsÜS § 4; [vrdl Saare, K jt. Ühinguõigus. Tallinn 2015, lk 138]).

26. Kolleegiumi arvates on praegusel juhul eelnimetatud lepingute sõlmimine käsitatav

eelkõige juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisena, arvestades seda, et kostja I nõuded

ei olnud mingil viisil tagatud ning juhatuse liige ei võtnud nõuete maksmapanekuks ka

mitte midagi ette. Samuti on tuvastatud, et kostja II on 30. detsembri 2013 nõude

loovutamise lepingu sõlmimisel esindanud juhatuse liikmena nii kostjat I kui ka nõude

loovutajat, mis viitab huvide konflikti olukorrale, millisel juhul on tegemist ka

lojaalsuskohustuse rikkumisega. Juhatuse liige pidanuks praegusel juhul näitama ja

tõendama näiteks seda, et tehingutel on tegelik majanduslik sisu, et tal puudus tehingu teise

Tsiviilasi nr 2-17-10474

11(14)

poolega seotud isikuna isiklikult, kas otseselt või kaudselt huvi tehingu tegemiseks ja ta on

vähemalt üritanud nõudeid maksma panna (nt pöördunud nõudega lepingupartneri poole

või teinud muid selliseid toiminguid). Kostjad ei ole selliseid asjaolusid kohtu ette toonud,

vaid on üksnes hagejate apellatsioonkaebusele esitatud vastuses viidanud maakohtu otsuse

seisukohale, et tehingu toimumist ei saa samastada kahju tekitamisega kostjale I või

kahjulike tagajärgede saabumisega (tl 39-43 p 2.1.5, III kd). Maakohtu menetluses

kinnitavad kostjad oma 30. oktoobri 2018 menetlusdokumendis, et on saanud käesolevas

tsiviilasjas kohtule esitada kõik oma väited, seisukohad ja põhjendused paludes vaid kohtul

otsuse tegemisel arvestada ka 18. septembri 2018 edastatud Ringvald OÜ (kostja I) osaniku

seisukohaga (tl 150, II kd). Kostja I teine osanik, Baltic Construction Group S.A, leiab

viidatud kirjas üldsõnaliselt, et kostja II ei ole juhatuse liikmena oma seadusest tulenevaid

kohustusi rikkunud ning on tegutsenud äriühingu huvides hoolsus- ja lojaalsuskohustust

täites. Ringkonnakohus leiab, et ÄS § 184 lg 5 alusel juhatuse liikme tagasikutsumine ei

eelda vältimatult, et äriühingule oleks juhatuse liikme tegevuse tõttu tekkinud varalist kahju

ning rikkumised oleks välistatud ainuüksi seetõttu, et osaühingu tegevus on olnud

kasumlik. Seega kolleegium kostjate vastavaid väiteid ei käsitle. Samuti ei oma tähendust

osaühingu teise osaniku hinnang juhatuse liikme tegevusele, sest juhatuse liikme

tagasikutsumise asja iseloomustab vaidlus osanike vahel.

27. Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu käsitlusega, mille kohaselt on kostja I juhatuse

liikmel küll kohustus anda osanikele teavet äriühingus toimuva osas, kuid arvestades, et

ÄS § 166 lg 1 annab õiguse kohtu kaudu nõuda teavet osaühingu tegevuse kohta ning

dokumentidega tutvumist, välistaks see justkui ÄS § 166 lg 1 järgse juhatuse liikme teabe

andmise õiguse realiseerumisega seotud juhatuse võimalikud rikkumised. Kolleegium

märgib, et osaühingu juhatus on allutatud seaduse kohaselt organile, kellel on juhatuse

liikmete valimise ja tagasikutsumise õigus, s.t praegusel juhul osanikele. Juhtimisega

seotud õiguseks on ka õigus saada teavet osaühingu tegevuse kohta ja õigus tutvuda

osaühingu dokumentidega. Täieliku teabe vajadus on põhjendatav sellega, et osanike

pädevus on sisuliselt piiramatu ja nad võivad teha otsuseid ka juhatuse pädevusse

kuuluvates küsimustes (ÄS § 168 lg 2). Õige on, et ühelt poolt ei või osaniku teabenõue

olla kuritarvituslik, teiselt poolt ei või osaühing teabe andmisest pahauskselt keelduda (vt

Saare, K jt. Ühinguõigus. Tallinn 2015, lk 138, lk 252). Vaidlustatud ei ole maakohtu

tuvastatut, et hagejad on pöördunud pärast kohtumenetluse algust, s. o 11. juuli 2017,

19. juuli 2017, 26. juuli 2017, 19. oktoobri 2017, 26. oktoobri 2017, 9. jaanuari 2018, 18.

jaanuari 2018 e-kirjadega kostja II poole teabe saamiseks ning palunud võimalust teatud

dokumentidega tutvuda (tl 26-28, 30-31, 32, 35, 36, II köide). Maakohus leidis, et esitatud

e-kirjadest nähtub, et osaliselt on hagejatele informatsiooni antud, kuid mitte hagejaid

rahuldavas mahus, jättes aga hindamata, kas teabe andmise kohustuse selliselt täitmine

juhatuse liikme poolt on kooskõlas lojaalsus- ja heas usus käitumise kohustusega.

28. Ringkonnakohus märgib, et teave, mida osanik soovib, tuleb anda nii, et see on ammendav

ja õige. Asja materjalidest nähtub, et hageja I on korduvalt pöördunud kostja I poole, et

saada mh täpsemat teavet kostja I nõuete ja kohustuste kohta (tl 26-27, II kd). Kostja I

vastas kostja II kaudu lakooniliselt, märkides vastuses vastavalt võlgnike ja võlausaldajate

nimed ja nõuete ning kohustuste suurused summaliselt (tl 27, II kd). Osaniku palvele

esitada ka nõuete ja kohustuste aluseks olevad lepingud ja tagatislepingud, vastas kostja II

keeldumisega, märkides üldsõnaliselt, et see on seotud ärisaladusega ja võib viia teatud

Tsiviilasi nr 2-17-10474

12(14)

sanktsioonideni vastaspoolte poolt (tl 28, II kd). Pärast seda, kui hageja I oli veel mitu kirja

kirjutanud ning täiendavalt selgitanud, et teda ärisaladused ei huvita, vaid ta on osanikuna

huvitatud teabest, millise intressiga ja millal raha tagasi makstakse, vastas kostja II, et ta

on juba vastanud ja tal ei ole aega nende asjadega tegeleda (tl 29, II kd). Arvestades, et

osanikul on oma investeeringuga seotud varaline huvi, tuleb kolleegiumi arvates olukorras,

kus teabe andmisest keeldutakse viidates vajadusele kaitsta ärisaladust, ühingul osanikule

siiski mõistlikult põhjendada, kuidas võimalikust ärisaladusest teadasaamine osaniku poolt

osaühingu huve oluliselt kahjustab. Kuigi õige on, et seaduses on sätestatud osanikule

õiguskaitsevahend teabeõiguse realiseerimiseks (ÄS § 166 lg 3) ning hagejate vastav kohtu

poole pöördumine eelnimetatud teabe saamiseks on olnud edukas (Harju Maakohtu 14.

juuni 2018 kohtumäärusega tsiviilasjas on hagejate avaldus kostja I vastu teabe andmiseks

ja dokumentidega tutvumise kohustamiseks rahuldatud [tl 114, II]), saab kolleegiumi

arvates pidada juhatuse liiget lojaalsuskohustust rikkunuks, kui ta jätab avaldamata ühingu

tavapärase majandustegevusega seonduva teabe. Praegusel juhul jättis kostja I kostja II

kaudu osanikud põhjendamatult informeerimata sellest, mis tingimustel ühing on

kolmandatele isikutele laenu andnud ning osanikel õnnestus vaid kohtu kaudu saada

andmeid selle kohta, et ühing on andnud märkimisväärses summas tagatiseta laenu ning

omandanud tagamata nõude, mille tagasisaamine võlgniku pankrotimenetluses on

ebatõenäoline. Nimetatud teave on osanikule oluline hindamaks, kas juhatuse liige on

tegutsenud kooskõlas äriühingu huvidega ning olla informeeritud edasiste otsuste

tegemisel. Kolleegium on eespool leidnud, et kostjad ei ole usutavaks teinud kostja II poolt

kostja I nimel tagamata laenu- ja nõude omandamise lepingute sõlmimise majanduslikku

otstarbekust, mistõttu on kostja II rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Arvestades

eelnevat kogumis, on kostja II tegutsenud kolleegiumi arvates olulisel määral vastuolus

äriühingu huvidega. Samuti annab kostja II käitumine alust järeldada, et edasine koostöö

hagejatest osanikega on muutunud võimatuks.

29. Seega ka juhul, kui asuda teiste etteheidete osas seisukohale, et kostja II poolt kostja I

kinnisasjade võõrandamine ilma osanike otsuseta oli iseenesest õiguslikult võimalik ning

kostja II suhtes kohaldatud ärikeelust tulenes keeld tegutseda juhtorgani liikmena vaid

teatud valdkonnas ning kindlal perioodil ning, et osanike koosoleku kokkukutsumise ja

ettevalmistamise kohustuse ja raamatupidamiskohustusega seotud kohustuste rikkumised

ei saaks praegusel juhul olla mõjuvaks põhjuseks juhatuse liikme tagasikutsumiseks, siis

arvestades kohtu tuvastatud asjaolusid ja hagejate põhistust tervikuna, väljendub kostja II

käitumises hoolsuskohustuse rikkumine ning ebalojaalsus äriühingu suhtes, mille juhatuse

liige kostja II on. Ringkonnakohus leiab, et kõiki asjaolusid arvestades ei saa praegusel

juhul mõistlikult eeldada, et äriühing jätkaks tegutsemist isiku juhtimisel, kelle vastu on

tagasikutsumise hagi esitatud. Seega on hagi juhatuse liikme tagasikutsumiseks

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

30. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud asjaolu, et kostja II on kostja I juhatuse liige

alates 11. juunist 2003 (tl 11, I kd). Samuti ei ole vaidlust, et alates 25. septembrist 2013

on kostja II kostja I ainuke juhatuse liige. ÄS § 184 lg 6 sätestab, et mõjuval põhjusel võib

väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, osaniku või

muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mõistlike kulutuste

hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus

määrusega. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse

Tsiviilasi nr 2-17-10474

13(14)

liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt. Vastavalt TsMS § 602 I lausele määrab

kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse

või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija.

Maakohus on õigesti märkinud, et viidatud säte on õiguslik alus väljalangenud juhatuse

liikme asemele uue liikme määramiseks, kuid jõudnud ebaõigele järeldusele, et säte

võimaldab määrata juriidilise isiku juhtorganisse seniste liikmete kõrvale täiendavalt uue

juhatuse liikme. Seetõttu nõustub kolleegium kostja (Ringvald OÜ) apellatsioonkaebuse

väitega, et maakohtu põhjendustel ei olnud TsMS § 602 alusel täiendava asendusliikme

määramine põhjendatud. Arvestades aga seda, et ringkonnakohtu hinnangul on ÄS § 184

lõike 5 kohaldamise eeldused praegusel juhul täidetud ning esineb alus CC

tagasikutsumiseks Ringvald OÜ juhatuse liikme kohalt, ei võimalda kostja

apellatsioonkaebuse väited muuta maakohtu otsuse resolutsiooni osas, millega määrati

Ringvald OÜ asendusliikmeks BB. Maakohus on tuvastanud, et BB on andnud nõusoleku

hakata Ringvald OÜ juhatuse asendusliikmeks (tl 147-148, II kd). Samuti on maakohus

hinnanud juhatuse asendusliikme vastavust seaduses sätestatud nõuetele ning võimet täita

talle pandud ülesandeid vajalikul tasemel. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et

BB on sobiv Ringvald OÜ juhatuse asendusliikmeks ning TsMS § 654 lg 6 alusel vastavaid

põhjendusi ei korda. Tühistada tuleb aga maakohtu otsus osas, millega kohus määras piirata

Ringvald OÜ juhatuse liikmete esindusõigust selliselt, et juhatuse liikmetel on kuni uue

juhatuse määramiseni osanike poolt ühine esindusõigus kõikide tehingute ja toimingute

tegemiseks, välja arvatud selliste tehingute ja toimingute tegemiseks, mille väärtus ei ületa

1 000 eurot ning kanda märge ühise esindusõiguse kohta registrisse. Kuna määratud

juhatuse asendusliikme staatus on sama osaühingu pädeva organi valitud juhatuse liikme

staatusega, ning juhatuses on üks liige, ei ole maakohtu määratud piirangud asjakohased.

31. Hagejad märgivad apellatsioonkaebuses, et maakohus on jätnud põhjendamatult

tähelepanuta TsMS § 606 lg-s 1 sätestatu, mistõttu paluvad hagejad lugeda kohtulahend

BB juhatuse liikmeks nimetamise kohta kehtivaks ja täitmisele kuuluvaks alates lahendi

edastamisest Ringvald OÜ-le. Vastavalt TsMS § 606 lg-le 1 on 59. peatükis nimetatud

määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Seega

tuleneb vastav õiguslik tagajärg seadusest, mistõttu puudub vajadus kohtulahendis endas

selle kehtivuse ja täidetavuse määramiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS §

478 lg 5 kohaselt kehtib 59. peatüki sätete alusel tehtav ametisse nimetamise või seda

muutev või lõpetav määrus kõigi isikute suhtes.

32. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu

seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme

kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata,

muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus jättis hagi juhatuse

liikme tagasikutsumiseks rahuldamata, kuid rahuldas avalduse juhatuse asendusliikme

määramiseks ja seetõttu otsustas jätta kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1, § 163 lg 2 ja

§ 172 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda, v.a juhatuse asendusliikme BBa tasu, mille

jättis TsMS § 172 lg 6 alusel Ringvald OÜ kanda. Arvestades, et ringkonnakohus rahuldab

nii hagi juhatuse liikme tagasikutsumiseks kui ka avalduse juhatuse asendusliikme

määramiseks, et XX ja YY apellatsioonkaebus rahuldatakse, et CC apellatsioonkaebus jääb

läbi vaatamata ning Ringvald OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata, on põhjendatud jätta

XX ja YY kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1, § 172 lg 6, § 171

Tsiviilasi nr 2-17-10474

14(14)

lg 1 ja § 168 lg 2 alusel võrdsetes osades CC ja Ringvald OÜ kanda. CC ja Ringvald OÜ

menetluskulud jäävad kõikides kohtuastmetes nende endi kanda. Ringvald OÜ juhatuse

asendusliikme BB tasu on põhjendatud jätta TsMS § 172 lg 6 alusel Ringvald OÜ kanda.

Kuna maakohus ei ole menetluskulude suurust kindlaks määranud ja ringkonnakohus

muutis menetluskulude jaotust, määratakse maakohtu poolt menetluskulud kindlaks pärast

lõpplahendi jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen

Krista Kirspuu

Kaupo Paal

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 18.12.2019 otsusega

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-

10474 muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis CC apellatsioonkaebuse

läbi vaatamata. Ülejäänud osas ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi

tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon CC-le.