2-19-103086/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2019, Tallinna kohtumaja Kohtujurist Marge Sillamaa Tsiviilasja number 2-19-103086 Tsiviilasi Groupage Cargo Service OÜ hagi Ferroline Grupp OÜ vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Groupage Cargo Service OÜ (registrikood xxx), seaduslik esindaja S. Š. (e-post: xxx) Kostja Ferroline Grupp OÜ (registrikood xxx), lepinguline esindaja T. S. (e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Croupage Cargo Service OÜ (edaspidi hageja) ja Ferroline Grupp OÜ (edaspidi kostja) (koos nimetatuna pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 Kostja tasub kompromissi korras hagejale kokku 81,51 eurot, mis koosneb sissenõudekulust 40 eurot, viivisest 4,01 eurot ning riigilõivust 37,50 eurot.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-19-103086 menetlus.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-19-103086

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Groupage Cargo Service OÜ esitas 29.03.2019 hagi Ferroline Grupp OÜ vastu sissenõutavaks muutunud viivise 58,19 euro ja sissenõudekulu 40 euro nõuetes. Võlgnevuse aluseks on hageja ja kostja vahel sõlmitud veolepingu alusel esitatud arved, mis jäid tasumata. Kohus tegi pooltele 23.05.2019 ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Kostja kinnitas 23.05.2019 vastuses, et on nõus sõlmima kompromissi kohtu poolt pakutud tingimustel. Hageja nõustus 7.06.2019 vastuses, et on nõus kohtu poolt pakutud kompromissiga.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p-s 4 on sätestatud, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku menetluskulude kandmises (riigilõiv).

Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, näidates ära, kellele ja millisele arvelduskontole riigilõiv tagastada tuleb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik