2-18-5100/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-5100

Tsiviilasi

Tauno Vaaderpassi hagi PVN Holding OÜ, Sparks SS OÜ,

OÜ Ownway ja Viferrety OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2019 otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

PVN Holding OÜ, Sparks SS OÜ, OÜ Ownway ja Viferrety OÜ

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid (kostjad):

1. PVN Holding OÜ (registrikood 12648373)

2. Sparks SS OÜ (registrikood 12579494)

3. OÜ OwnWay (registrikood 12453273)

4. Viferrety OÜ (registrikood 12824739)

Apellantide esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Vastustaja

(hageja):

Tauno

Vaaderpass

(isikukood

XXXXXXXXXXXX ), esindaja advokaat Karin Ploom

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2019. a otsus muutmata.

2. Jätta PVN Holding OÜ, Sparks SS OÜ, OÜ Ownway ja

Viferrety OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud võrdsetes

osades PVN Holding OÜ, Sparks SS OÜ, OÜ Ownway ja

Viferrety OÜ kanda.

4. Mõista PVN Holding OÜ-lt, Sparks SS OÜ-lt, OÜ-lt

Ownway ja Viferrety OÜ-lt välja Tauno Vaaderpassi kasuks

936 eurot tsiviilasja nr 2-18-5100 apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulude katteks.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Tauno Vaaderpass (hageja) esitas 03.04.2018 hagi PVN Holding OÜ, Sparks SS OÜ, OÜ Ownway

ja Viferrety OÜ (kostjad) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2018/280.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad tsiviilasjas nr 2-15-13318 kompromisslepingu,

mille kohus kinnitas 01.02.2017 määrusega. Kompromisslepingu kohaselt pidid kostjad andma

nõusoleku XXXXXXXXXXXX kaasomandi osa võõrandamiseks ning hageja kohustus tasuma

kostjatele selle eest hüvitise summas 25 900 eurot hiljemalt 15.03.2017. Kokkulepitud hüvitis

25 900 eurot kaasomandi osa võõrandamise eest on tagasivõtmise õiguseta tasutud notar Anne Kuilli

deposiitkontole 15.03.2017 ehk tähtaegselt. Tehing pidi toimuma 05.04.2017, kuid kostjad asusid

esitama täiendavaid nõudeid, mida kompromissleping ei sätestanud ning keeldusid tehingu

tegemisest, kui täiendavaid nõudeid lepingu projekti sisse ei viida.

Tartu notar Anne Kuill tõestas 05.04.2017 teiste kaasomanike M. Mälksoo ja E. Oitmaa, panga

esindajate (hüpoteegipidajatena) ja hageja enda tahteavaldused kaasomandi osa üleandmiseks

(leping). Notar edastas 05.04.2017 enne tehingut e-kirja nii hagejale kui kostjatele, et leping kajastab

kompromisslepingus sätestatud kokkuleppeid ning kõrvale on jäetud muud nõuded, mida

kompromissist ei nähtu ning sellest tulenevalt notar lepingu projekti ei muuda ja tõestab nende isikute

tahteavaldused, kes kohale ilmuvad. Kostjad ikkagi tehingule ei tulnud ning tahteavaldusi ei andnud.

Hageja tegi 31.05.2017 kostjatele täiendava ettepaneku täita omapoolne kohustus vabatahtlikult ja

anda asjakohased tahteavaldused notari juures, kuid kostjate esindaja keeldus sellest. Pärast

keeldumist esitas hageja 24.11.2017 kohtusse hagi tahteavalduste asendamiseks. Kostjad pöördusid

seejärel kohtutäituri poole täitmisnõudega kompromisslepingust tuleneva hüvitise 25 900 eurot ja

viivise saamiseks. Täitmisteate järgi kuulub tasumisele täitemenetluse alustamise tasu 144 eurot ning

kohtutäituri põhitasu 3300,70 eurot (mis suureneb lisanduva viivisega).

Kuivõrd hageja on kohustuse nõuetekohaselt täitnud tagasivõtmatu hoiustamisega notari

deposiitkontol, ei ole kostjatel õigust nõuda kohustuse sundtäitmist täitemenetluses.

Kompromissleping

ei

keela

kohustust

täita

notari

juures

hoiustamisega.

Vastupidi,

kompromisslepingu punktis nr 3 oli see võimalus selgesõnaliselt ette nähtud. Hageja eest tasus

kaasomandi kaotuse eest mõeldud hüvitise 25 900 eurot Tartu notar Anne Kuilli deposiitkontole OÜ

Sandsmart 15.03.2017. Kostjatel puudub alus keelduda võtmast vastu täitmist kolmanda isiku poolt.

Hoiustamistingimustes on märgitud õigustatud isikuks PVN Holding OÜ, kellele toimub notari

deposiidist väljamakse. Seega ei ole hageja eksinud õigustatud isikus.

Vastavalt 05.04.2017 lepingu punktile nr 3.8 on notar A. Kuill tõestanud OÜ Sandsmart

tahteavalduse, mille kohaselt on raha hoiustatud tagasivõtmatult hageja kompromisslepingust

tuleneva kohustuse täitmisena. Seega on tegemist tagasivõtmise õiguseta hoiustamisega ning täidetud

on hageja kompromisslepingust tulenev kohustus.

Lisaks on tegemist vastastikuse kohustusega, st hüvitise kohustus hageja tasuma omandiõiguse

kaotuse eest. Kostjad aga keelduvad alusetult omandiõiguse üleandmiseks vajalike tahteavalduste

andmisest ja on seega ise täitmisega viivituses. Järelikult on hagejal õigus keelduda omapoolse

kohustuse (hüvitise tasumise) täitmisest, mis on samuti sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

aluseks. Hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostjate vastu kaasomandi osa üleandmiseks

vajalike tahteavalduste andmiseks, mis tuleneb kompromisslepingu (täitedokumendi) punktist nr 1

ja 3. Hüvitis oli mõeldud üksnes omandiõiguse kaotuse kompenseerimiseks. Kostjad on keeldunud

alusetult tahteavalduste andmisest ning hagejal puudub tagatisinstrument, millega kostjaid kohustuse

täitmisele sundida. Arvestades, et kompromissleping ei välista hageja poolt kohustuse täitmisest

keeldumist (õiguskaitsevahendi kasutamist), on VÕS § 110 lg 1 eeldused täidetud.

2. Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu ning palusid jätta see rahuldamata. Menetluskulud palusid

kostjad jätta hageja kanda.

Kostjad on seisukohal, et kompromissis kajastatud summa 25 900 eurot pidi jõudma PVN Holding

OÜ arveldusarvele hiljemalt 15.03.2017, kuhu see raha aga siiani jõudnud ei ole. Kuna hageja

kompromissilepingus kokku lepitud kohustust ei täitnud, pidid kostjad pöörduma kohtutäituri poole

kompromissilepingu sundtäitmiseks.

Kostjad ei nõustu hageja seisukohaga, et kolmanda isiku OÜ Sandsmart poolt 15.03.2017 hageja eest

kaasomandi kaotuse eest mõeldud hüvitise 25 900 eurot notari deposiitkontole kandmisega on hageja

kohtulikust kompromissist tuleneva kohustuse täitnud.

OÜ Sandsmart ei ole kohtuliku kompromissi pool ega kohustatud isik. Kuna OÜ Sandsmart ei ole ka

05.04.2017 korteriomandite reaalosade ja reaalosadele vastavate kinnistu mõtteliste osade muutmise

lepingu (I kd, tl 18-28) pool, ega ole lepingu p-s 3.8 andnud kinnitust, et tema poolt tasutud summad

on antud tagasivõtmise õiguseta, ei saa hageja kohustust täidetuks lugeda.

15.03.2017 tegi kolmas isik OÜ Sandsmart ülekande notari kontole ilma, et oleks tõestatud

hoiustamise tahteavaldust selle tagasivõtmatuse kohta. Järelikult jättis hageja endale hoiustatu

tagasivõtmise õiguse.

Kostjad on jätkuvalt valmis andma tahteavaldusi kohtuliku kompromissi täitmiseks, oodates samas

hüvitise 25 900 euro ja kogunenud viiviste väljamaksmist. Kostjate kinnitusel ei saanud pooled

tehingu tegemiseks notari juures õigeaegselt aega kokku leppida, kuna hageja viivitas

juurdeehitustööde seadustamise ja uue eksplikatsiooni koostamisega. Seega ei ole kostjad

vastuvõtuviivituses.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 084/2018/280 lubamatuks.

Kohus nõustus hagejaga selles, et kompromissileping ei piira kohustuse täitmist kolmanda isiku poolt

ja kuivõrd ei ole tegemist kohustusega, mida seaduse järgi saab täita üksnes võlgnik isiklikult, täitis

kohustuse hageja eest kolmas isik OÜ Sandsmart.

OÜ Sandsmart on tasunud 15.03.2017 Tartu notar Anne Kuilli arveldusarvele 25 900 eurot

selgitusega „kompromiss tsiviilasjas nr 2-15-13318“ (I kd, tl 17).

Kohus leidis, et Tartu Maakohtu 01.02.2017 määruse punktis 3 on pooled andnud oma nõusoleku

täita kohustus tehingut tõestava notari deposiidi vahendusel. Rahalise kohustuse võib täita sularahas

või maksega kontole (VÕS § 91 lg-d 1 ja 2). VÕS § 122 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustel saab

rahalise kohustuse lugeda täidetuks ka raha hoiustamisel.

Kostjad on väitnud, et kuna hageja ei ole 15.03.2017 andnud kinnitust, et raha on hoiustatud

tagasivõtmise õiguseta, ei saa kohustust täidetuks lugeda enne vastavasisulise kinnituse andmist.

Niisuguse kinnituse on OÜ Sandsmart esindaja hageja andnud alles 05.04.2017 notariaalse tehingu

tegemisel. Kohus ei nõustunud kostjate käsitlusega. VÕS § 121 lg-st 1 tuleneb, et võlgnik võib

hoiustatu tagasi võtta üksnes siis, kui ta hoiustamisel teatas isikule, kelle juures ta hoiustab, et ta jätab

endale hoiustades sellise õiguse. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud kinnitust, et kolmas isik

oleks deklareerinud hoiustamisel, et säilitab hoiustatu tagasivõtmise õiguse. Küll on aga 05.04.2017

notar Anne Kuilli poolt tõestatud lepingu punktis 3.8 kirjas, et raha anti hoiule tagasivõtmatult. Seega

on tegemist tagasivõtmise õiguseta hoiustamisega, millega on täidetud hageja kompromissilepingust

tulenev kohustus.

Hüvitis hoiustati 15.03.2017, seega tuleb kohustus lugeda VÕS § 122 lg 1 järgi täidetuks 15.03.2017.

Seega on kohtu hinnangul hageja poolt hüvitis hoiustatud õigeaegselt ja õigustatud isiku kasuks,

millest tulenevalt on hoiustamine toimunud nõuetekohaselt.

Kohus asus seisukohale, et Tartu Maakohtu 01.02.2015 määruses on pooled seadnud oma kohustuste

täitmise sõltuvusse vastastikusest ja samaaegsest täitmisest.

On üheselt mõistetav, et hageja peab maksma hüvitist ja kostjad peavad andma hagejale üle

kaasomandi osa, st, et tegemist on vastastikuse kohustusega. Eeltoodust tulenevalt on kostjad

algatanud hageja suhtes täitemenetluse alusetult ega ole lähtunud hea usu põhimõttest. Hageja

kohustus tuleb lugeda täidetuks, mistõttu tuleb sundtäitmine täiteasjas nr 084/22018/280 tunnistada

lubamatuks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostjad (apellandid) esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu

otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Hoiustamisega ei saanud kohustust täita. Pooled leppisid kompromissis selgesõnaliselt kokku

täitmises kostja PVN Holding OÜ arveldusarvele. See vastab VÕS § 76 lg 1 määratlusele, mille

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Seega ei saanud kohaseks täitmiseks olla raha

kandmine notari deposiiti.

Maakohus ei ole vastanud kostjate vastuväidetele, mille kohaselt ei olnud täidetud VÕS § 120 lg 1

eeldused raha notari juures hoiustamiseks. Võlausaldaja ei olnud praegusel juhul vastuvõtuviivituses,

võlausaldaja oli teada, samuti oli teada, millisele kontole tuleb raha kanda, et lugeda kohustus

nõuetekohaselt täidetuks.

Kompromiss ei sätesta kokkulepet, et hüvitis ja omandiosa antakse üle samaaegselt (vastastikkus).

Kostjad on seisukohal, et täitemenetluses kokkulepitud hüvitise ja viiviste sissenõudmisel saavad nad

anda ka nõusolekud omandiosa üleminekuks hagejale.

Hageja jäi ise asjaajamisega hiljaks, mistõttu ei õnnestunud enam notaritehingut ette valmistada

selliselt, et tehing oleks tehtud ja rahasummad kostja PVN Holding OÜ kontol hiljemalt 15.03.2017.

Hiljem on hageja keeldunud ka viiviste maksmisest.

Põhjendatud ei ole maakohtu hinnang, et kostjad on pöördunud kohtutäituri poole hea usu põhimõtte

vastaselt. Kostjatel ei ole mingit kasu teadmisest, et kokkulepitud hüvitis on makstud ja jäänud notari

deposiiti.

Asja materjalide juures ei ole raha hoiustaja OÜ Sandsmarti tahteavaldust notarile raha

hoiustamiseks, mistõttu ei ole võimalik veenduda, kas raha on hoiustatud tagasivõtmatult või mitte

ning millistel muudel tingimustel. OÜ Sandsmart ei ole sellist kinnitust andnud kohtu viidatud

notarilepingu p-is 3.8.

5. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Maakohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusõigust. Kohustus on

täidetud tagasivõtmatu hoiustamisega, mistõttu sundtäitmine on lubamatu ja puudub alus maakohtu

otsuse muutmiseks. Kostjad on jätnud tähelepanuta, et täitedokumendiks olev kompromisslepingu

punkt nr 3 näeb expressis verbis ette võimaluse täita kohustus tehingut tõestava notari deposiidi

vahendusel. Samasugune võimalus tuleneb tegelikult ka otse seadusest.

Kompromisslepingu punkti nr 2 tegelikuks sisuks oli poolte kokkulepe, et hageja ei hakka välja

arvestama eraldi kõigile võlausaldajatele nende hüvitise osa suurust ega tasu kõigile võlausaldajatele

eraldiseisva maksega, vaid hageja kohustus loetakse täidetuks sellega, kui hüvitis tervikuna tasutakse

üksnes ühele võlausaldajale, st PVN Holding OÜ-le. Kompromisslepingu punkt nr 2 ei välista mitte

kuidagi raha hoiustamist notari deposiidis. Ka kompromisslepingu punkt nr 3 ei sätesta, et hiljemalt

15.03.2017 peab olema raha laekunud PVN Holding OÜ kontole.

Kuna tehingut hiljemalt 15.03.2017 teha ei õnnestunud, hoiustas hageja hüvitise 15.03.2017 notari

deposiidis. Olukorras, kus hageja omandit ei saa, ei ole kostjatel õigust saada ka hüvitist.

Tegelik põhjus, miks kostjad ei ilmunud 05.04.2017 notarisse tahteavaldusi andma nähtub kostjate

lepingulise esindaja Erik Entsiku 04.04.2017 e-kirjast (hagiavalduse lisa nr 13), millega ta edastas

parandusettepanekutega lepinguprojekti. Parandusettepanekutes nõudsid kostjad, et: (i) hageja

korteriomandi koosseisu arvatakse ka väliterrass, (ii) kõik kaasomanikud, st ka M. Mälksoo ja

E. Oitmaa annaksid nõusolekud kostjate omandis olevate ruumide kasutusotstarbe muutmiseks (sh nt

kohvikuks, ööklubiks) ja (iii) kostjad ei tunnistanud enam kompromisskokkuleppe punkti nr 4 ja

nõudsid lepinguprojektist vastavasisulise punkti nr 3.7 eemaldamist. Hageja selgitas korduvalt, et ta

ei saa sundida, et kõik teised kaasomanikud annaks kostjate nõutud tahteavaldused kasutusotstarbe

muutmiseks, kuid kostjad jäid oma nõudmiste juurde, selgitades 05.04.2017 e-kirjas, et nendest ei

taganeta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

muutmiseks ega tühistamiseks.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Järgides maakohtu otsuse

põhjendusi ei korda ringkonnakohus neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel oma käesolevas otsuses.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Tartu Maakohtu 1. veebruari 2017.a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-13318 kinnitati poolte

vaheline kompromiss, mille punkti 2 kohaselt kohustus hageja Tauno Vaaderpass tasuma

hagejatele kaasomandi kaotuse eest hüvitise solidaarselt kogusummas 25 900 eurot PVN Holding

OÜ arveldusarvele. Kõnealuse kohustuse täitmisega PVN Holding OÜ arveldusarvele loetakse

Tauno Vaaderpassi kohustus täidetuks kõigi hagejate ees.

Sama kokkuleppe punkti 3 järgi kohustus hageja Tauno Vaaderpass tasuma kompromissi punktis

nr 2 nimetatud hüvitise kas samaaegselt kinnistu kaasomandi osa võõrandamise tehingu

tegemisega (deponeerides selle tehingut tõestava notari deposiitkontole) või krediidiasutuse

finantseeringu kasutamisel hiljemalt kolme tööpäeva jooksul peale kinnistu kaasomandi osa

võõrandamise tehingu tegemist, kuid mistahes juhul mitte hiljem kui 15.03.2017.a.

8. VÕS § 91 lõike 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täita esmajoones sularahas, kuid ka muul

viisil, kui see on poolte poolt kokku lepitud või kui seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt

majandustegevuses.

Lisaks saab raha hoiustada notari juures notariaadiseaduse (NotS) § 35 lg-te 1 ja 2 alusel notari

ametitoiminguna. Hoiustamine on NotS § 35 lg 2 järgi tõestamistoiminguga kaasnev

ametikohustus, kui see on seotud sama notari tõestatava tehinguga ja hoiulevõtmist taotlevatel

isikutel on tehingust tulenev õigustatud huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel.

Hoiulevõtmise aluseks on NotS § 35 lg 4 järgi hoiustamist taotleva isiku notariaalselt kinnitatud

avaldus, kui see ei sisaldu juba tagatava tehingu kohta koostatavas notariaalaktis.

Lepingut tõlgendades (VÕS § 29) saab asuda seisukohale, et poolte vahel sõlmitud

kompromissilepingu punktides 2 ja 3 on sisuliselt ette nähtud alternatiivsed võimalused rahalise

kohustuse täitmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kokkuleppe punktis 3

on sõnaselgelt käsitletud võimalust, et raha maksmise kohustus täidetakse notari deposiitkonto

vahendusel.

Kuna poolte kokkulepe nägi alternatiivselt ette rahasumma hoiustamise notari kontol selle asemel,

et summa tuleks vahetult kanda PVN Holding OÜ arveldusarvele, siis ei oma praeguse asja

lahendamisel tähtsust VÕS §-s 120 sätestatud eeldused raha hoiustamiseks (võlausaldaja

vastuvõtuviivitus, ebaselgus võlausaldaja isikus jne).

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud apellantide väited, mille kohaselt ei sätesta

pooltevaheline kompromiss tingimust, et hüvitise ja omandiosa üleandmine toimub vastastikuse

täitmise korras. Vastastikuse täitmise kohustus ehk sünallagma tuleneb lepingu olemusest. VÕS

§ 111 lõike 1 järgi on vastastikune leping, millest tulenevad lepingupooltele vastastikused

kohustused. See tähendab, et poolte kohustused on omavahelises sõltuvusseoses ning kumbki pool

ei ole põhimõtteliselt kohustatud täitma oma lepingujärgset kohustust enne teist poolt (VÕS § 82

lg 5).

Maakohus on õigesti tuvastanud, et kolmas isik OÜ Sandsmart on tasunud 15.03.2017 Tartu notar

Anne Kuilli arveldusarvele 25 900 eurot selgitusega „kompromiss tsiviilasjas nr 2-15-13318“ (I kd

tl 17). Hoiustamisel ei ole võlgnik teatanud, et jätab endale hoiustatu tagasivõtmise õiguse (VÕS

§ 121 lg 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et hageja poolt hüvitise hoiustamine

tuleb lugeda õigeaegseks ja kohustus täidetuks 15.03.2017.

Kostjate poolne tuginemine formaalsetele ebatäpsustele hageja poolsel hüvitise tasumisel ei ole

põhjendatud ega anna kostjatele alust keelduda oma lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Alates

15.03.2017 on kompromissis kokku lepitud rahasumma vastustaja eest tasutud viisil, mille puhul

sõltub raha kättesaamine kostjate endi tegevusest (kompromissi järgse kohustuse täitmisest).

10. Apellandid esitasid ringkonnakohtule 27.05.2019 täiendavad seisukohad, viidates osaliselt

kattuvate menetlusosalistega tsiviilasjas nr 2-17-17678 tehtud 18.04.2019. a Tartu Maakohtu

määrusele, milles maakohus jättis läbi vaatamata Tauno Vaaderpassi hagi PVN Holding OÜ,

Sparks SS OÜ, OÜ OwnWay, Viferrety OÜ, Jane Truutsi ja SIA LEYMAR vastu kaasomandiosa

omandiõiguse üleminekuks nõusoleku andmiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga.

Tauno Vaaderpass ei vaidlustanud küll nimetatud tsiviilasjas hagi läbi vaatamata jätmist, kuid jäi

samas endiselt seisukohale, et 01.02.2017 kohtuliku kompromissi alusel on tal õigus nõuda

kostjatelt

tahteavalduste

andmist

kaasomandiosade

muudatuste

sissekandmiseks

kinnistusregistrisse

jm

omandiõiguse

üleminekuks

vajalike

toimingute

tegemiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna Tartu Maakohtu 18.04.2019. a määrus alust maakohtu

käesolevas tsiviilasjas tehtud 11.01.2019. a otsuse tühistamiseks.

11. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellantide kanda.

Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja kandnud

apellatsiooniastmes menetluskulusid õigusabikulude näol summas 936 eurot. Vastustaja

lepinguline esindaja on osutanud vastustajale õigusabi 6 töötunni ulatuses, ühe töötunni hinnaga

130 eurot (lisandub käibemaks).

Ringkonnakohtu hinnangul on tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades tegemist põhjendatud ja

vajalike menetluskuludega. Seega mõistab ringkonnakohus apellantidelt vastustaja kasuks

võrdsetes osades välja 936 eurot.

Lisaks tuleb vastustaja taotlusel mõista apellantidelt välja vastustaja kasuks võrdsetes osades viivis

väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/