4-19-2580/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-19-2580

1 (8)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai

2019.a, Pärnu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-2580 [2501,19,000081] Kohtunik Anu Tammeniit Väärteoasi

A.O kaebus Politseija Piirivalveameti

Lääne prefektuur teabebüroo 15.04.2019 otsusele väärteoasjas nr 2501,19,000081. Kaebuse esitaja A.O (ik: XXX; elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuur teabebüroo

(registrikood: 70008747; aadress: Pikk tn 18, Pärnu linn, Pärnu maakond) RESOLUTSIOON Juhindudes LS § 227 lg 2; VTMS § 2, § 132 p 1, § 133

-

135 kohus otsustas:

Jätta Lääne A.O kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti prefektuur teabebüroo otsus väärteoasjas nr 15.04.2019. a 2501,19,000081 muutmata.

Rahatrahv 380 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB

Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas -le või a/a

EE701700017001577198 Luminor pangas (

viitenumber 10220195036212). Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 1 kuu hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumise päevast. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsuse lõpposa saata kättetoimetamiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

4-19-2580

2 (8) Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri teadmiseks Maanteeametile.

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kätte saamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 23.03.2019.a koostas Politseija Piirivalveameti prefektuuri kriminaal eriasjade Lääne büroo uurija Rein

A.O 22.03.2019 kella 23.56 Pärnasalu väärteoprotokolli selle kohta, et ajal x mnt x kilomeetril suunaga x poole juhtis mootorsõidukit, kiirusega 123±8 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Oma teoga rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg järgi.

15.04.2019.a otsusega nr 2501,19,000081 määrati kohtuvälise menetleja poolt

eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest A.O-le karistuseks LS § 227 lg 2 alusel t, s.o 380 ja

ks rahatrahv 95 trahviühiku € LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks.

Kaebuse sisu

06.05.2019.a saabus A.O kaebus nr Pärnu Maakohtule väärteoasjas 2501,19,000081 tehtud otsuse A.O ei le ja 07.05.2019 kaebuse täiendus. Kaebuses nõustu kohtuvälise menetleja väitega, et lisakaristuse kohaldamisega ja

ta pani nimetatud väär Kaebaja nõustub asjaoluga, et tema poolt on väärtegu toime pandud teod toime tahtlikult. ehk lubatud sõidukiirust ületatud. Oma kaebuses kaebuse esitaja avaldab kahetsust, et suhtus hooletult sõidukiiruse valikusse. aebaja sõidab seoses tööülesannetega ligi 65 000 km Kuna k aastas, siis tähendaks juhtimisõiguse äravõtmine temale koheselt töökoha kaotust, kuna ta ei saa enam täita tööülesandeid. Kaebaja ei vaidlusta temale peaaegu maksimaalmääras määratud rahalist karistust ning leiab, et rahaline karistus täidab nii eripreventiivsed, kui üldpreventiivsed eesmärgid ning sellest tulenevalt on põhjus lisakaristuse tühistamiseks. Kaebuse esitaja soovis asja läbivaatamist kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Imre Veber oma

13.05.2019. A.O kaebus a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta rahuldamata ning kohtu ning välise menetleja otsus muutmata seda järgmistel põhjustel:

Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on protokolli koostamisel väitnud, et mõõdetud sõidukiirus ei ole tema kiirus, samuti keeldus isik menetlusdokumentide allkirjastamisest ning protokolli koopiast. Väärteoasja menetluses on selgunud, et menetlusalusel isikul on kaks kehtivat väärteokaristust, lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest, millede eest määratud rahalised karistused ei ole suutnud mõjutada teda seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute õigusrikkumiste toimepanemist. Asulavälisel teel suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtliku väärteo, seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Sellise ohu loomine ühiskonnas on tauni

tav ja ohu loojale määratud karistus peab olema vastavuses teo raskusega. Juhtimisõiguse omamine eeldab õiguskuulekust ning kohtuväline menetleja on arvesse võtnud, et tegemist polnud esimese korraga, mil menetlusaluse isiku käitumine annab aluse juhtimisõiguse

4-19-2580

3 (8) äravõtmiseks. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on seoses elukorraldusega vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Menetlusalune isik peaks ise tegema kõik selleks, et ta järgiks liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. Tahtliku raske liiklusseaduse rikkumise toimepanemise korral peaksid vastupidi, esinema eriliselt kaalukad põhjused juhtimisõiguse alles jätmiseks. Seetõttu saab isegi ühel korral süüteo koosseisu täitvalt käitunud isikule juhtimisõiguse alles jätta väga erandlikel põhjustel. Kohtuväline menetleja erandlike põhjusi vastulauses ja kaebuses ei tuvastanud. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tegu on tõendamist leidnud ja karistus on seaduslik. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Pärnu Maakohtu seisukoht

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, läbi vaadanud esitatud kohtuvälise menetleja kirjaliku kaebuse, seisukohaga ning

väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus ei ole põhjenda A.O tud ning rahuldamisele ei kuulu.

A.O

ei vaidlusta väärtegude toimepanemist, seega selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudub. Kohus leiab samuti, et A.O käitumine on õigesti kvalifitseeritud ja talle süüks arvatud väärtegu on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud tõenditega.

VTMS § 72 lg 1 kohaselt teeb kohtuväline menetleja VTMS § s 73 märgitud lahendi

- menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Väärteo toimepanemise tõendamisel on kohtuväline menetleja tuginenud menetlusaluse isiku ja tunnistaja ning kiir videosalvestisele. ütlustele usmõõturi kasutamise protokollile ja

A.O-le pannakse süüks LS § 15 lg 1 p 1 nõude rikkumist ning sellega LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemist, s.t mootorsõidukijuhina lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis.

LS § 15 lg 1 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.

LS § 227 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis.

Kohus on seisukohal, et -s 2 A.O on täitnud LS § 227 lg sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

23.03.2019.a koostatud väärteoprotokollist nähtub, et A.O juhtis 22.03.2019 kella

23.56 ajal xxx mnt x kilomeetril suunaga x x xxx) kiirusega poole mootorsõidukit (reg märk 123±8 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte

4-19-2580

4 (8)

vähem kui 25 km/h. Menetlusalune isik on keeldunud protokollile alla kirjutamast.

Väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist ki ütlused nnitavad tunnistaja ning kiiru . smõõturi kasutamise protokoll ja videosalvestis

Kiirusmõõtur on tõendatud, et i kasutamise protokolli ja videosalvestisega 22.03.2019 kella 23.56 x ) ukiiruseks 123 km/h

- 8 mõõdeti mootorsõiduki (reg märk xxx sõid +/ km/h teelõigul,

kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h. Seega ületas A.O lubatud sõidukiirust vähemalt 25 km/h võrra. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli le keeldus menetlusalune isik alla kirjutamast.

Väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas viibimist ning kiiruse ületamist ei ole menetlusalune isik A.O oma kaebuses eitanud. Menetlusaluse isiku ülekuulamisel on A.O aga avaldanud, et ta ei ole nõus, et mõõdetud sõidukiirus oli tema sõidukiirus.

Tunnistaja K.P ütlustest nähtub, et 22.03.2019 kella 23.56 ajal x mnt x kilomeetril peatasid nad koos paarimehega sõiduki x (reg märk xxx), mis liikus neile vastu kiirusega 120 kuni 124 km/h. Sõidukit juhtis A.O. S x xxx juhtis just A.O. eega on tõendatud, et sõidukit (reg märk )

Eeltoodud alusel on tõendamist leidnud, et A.O on 22.03.2019 kella 23.56 ajal juhtinud mootorsõidukit , ületades seejuures lubatu x mnt x kilomeetril suunaga x poole d sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Seega on tuvastatud A.O tegevuses LS § 227 lg 2 sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste esinemine st mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetri tunnis.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg

1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus.

Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et A.O pani väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

On üldteada asjaolu, et lubatud suurimat sõidukiirust ei tohi ületada. Seda teab ka A.O A.O , kes omab juhilube ja on läbinud selle saamiseks vastava koolituse. Seega oli teadlik, e -

gul lubatud suurim t tulenevalt LS § 15 lg 1 p st 1 on asulavälisel teelõi sõidukiirus 90 km/h, kuid sellest hoolimata ületas ta lubatud suurimat sõi Ületades dukiirust. sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h, ei saanud see A.O-le jääda märkamatuks, tegemist on piisava kiirusevahega, millest pidi isik aru saama ja selle vähendamiseks vajalikud sammud ette võtma. Eeltoodu alusel kohus leiab, et A.O teadis väga hästi, et ta ületab sõidukiirust ja tegi seda tahtlikult. Seda kinnitab ka asjaolu, et ta ei sooritanud antud teelõigul möödasõitu ning tal puudus ka muu objektiivne vajadus/põhjus kiiruse ületamiseks.

Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et A.O pani LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega, see tähendab ta teadis, et ületab lubatud sõidukiirust, kuid ei teinud midagi, et sõidukiirust vähendada.

Seega on -s 2

A.O täitnud KarS § 227 lg sätestatud väärteo koosseisu.

4-19-2580

5 (8)

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et A.O-le omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga.

Kuivõrd menetlusalune isik on väärteod toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt.

Käesolevas väärteoasjas on põhiküsimus on selles, kas kohtuväline menetleja on kaebajale karistuse määramisel arvestatud isiku süü suurusega ja tema vastutust mõjutavate asjaoludega.

Kohtuväline menetleja on karistuseks määranud LS § 227 lg 2 alusel A.O-le rahatrahvi 95 trahviühikut, s.o 380 € ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks. Kaebuse esitaja leidis, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole käesoleval juhul põhjendatud.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 227 lg 2 sätestab põhikaristuse sanktsioonina kõige kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ning kõige raskema karistusliigina sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuks. Seega on seaduses ette nähtud õhikaristuse liiki – kaks p rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine – kiiruse ületamise eest määras, mis ületab 21-40 km/h. LS § 227 lg

5 p 1 alusel võib LS § 227 lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse ära võtta ühest kuust kuni kolme kuuni.

A.O süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning A.O pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt vähemalt otsese tahtlusega, on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku suurele süüle. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et A.O poolt ületatud kiiruse määr (vähemalt 25 km/h üle lubatud sõidukiiruse) on LS § 227 keskmine rikkumine, seega saab

antud süüteokoosseisu arvestades rääkida keskmisest süüst.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et A.O puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid. Kohus aga ei nõustu kaebuses toodud väitega, et karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda kahetsust. Olukorras, kus menetlusalune isik ei näe enda süüd, vaid peale rikkumise toimepanemist eitab kõike, tema suhtumine teosse on üleolev, keeldub protokollidele alla kirjutamast ja väärteoprotokolli vastu võtmast ning alles peale seda, kui sa

ab teada, milline karistus talle määrati, avaldab kahetsust, ei saa lugeda puhtsüdamlikuks kahetsuseks. A.O isik kahetseb ütlused ja käitumine viitavad sellele, et ainus mida on see, et ta politseile vahele jäi. Seega kohus ei arvesta A.O väljendatud kahetsust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes.

Eeltoodust

karistust nähtuvalt arvestades A.O süü suurust mõjutavaid asjaolusid, kergendavate ja karistust raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et A.O süü on siiski keskmisest suurem.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik A.O mõjutada edaspidi hoiduma süüteg

ude toimepanemisest. Karistusregistrist nähtuvalt on A.O 2 kehtivat väärteokaristust. Kõik karistus on ed

4-19-2580

6 (8) A.O-le d Rikkumiste määratu lubatud sõidukiiruse ületamise eest (LS § 227 lg 2).

eest on A.O-le mõistetud karistuseks rahatrahvid. Seega on isiku mõjutamiseks kasutatud korduvalt üksnes rahatrahvi määramist, kuid see ei ole mõjutanud hoiduma teda uute rikkumiste toimepanemisest. Eripreventsiooni puhul on kohtuväline menetleja enda otsuses märkinud, et ta on karistuse määramisel arvestanud A.O puhul asjaoluga, et ta on ka varasemalt toime pannud samalaadse liiklusalase õigusrikkumise ning selle eest määratud karistus ei ole teda mõjutanud seaduskuulekalt käituma. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKKo 3-1-1-70-16, p 9). A.O-le liiklusseaduse nõuete rikkumise eest määratud karistus

ed on kahtluseta seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja seda tuli teda iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta. Varasemalt määratud karistus ei ole aga

A.O-le samalaadse rikkumise pani ta toime x kuu mõju avaldanud ning uue möödudes. Seega on A.O oma käitumisega näidanud, et sanktsiooni keskmääras mõistetud ja üksnes põhikaristuse määramine karistused ei ole takistanud teda rohkem samalaadseid rikkumisi toime panemast. Ka Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-58-13 leidnud, et samalaadseid süütegude jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest.

Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Asulavälisel teel suures ulatuses ja pimedas A.O toime enamohtliku lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani väärteo, seades ohtu nii iseenda k Lubatud sõidukiiruse ui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. ületamine on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seega ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvä põhikaristuseks määratud lise menetleja poolt A.O-le rahatrahv 95

trahviühikut süü suurusele ning üld ehk 380 eurot, vastab A.O

- ja eripreventiivsetele eesmärkide põhi le. Seega puudub kohtu alus karistuse muutmiseks.

Kaebuse esitaja on oma kaebuses viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-18-17 p- 13, kus le

Riigikohus on selgitanud: „ “. Kohus leiab, et A.O poolt toime pandud teo puhul ei saa rääkida juhu süüteost. Vastupidi, arvestades, et A.O se on x kuu jooksul toime pannud x kiiruse ületamist, siis kohus leiab, et A.O puhul on tegemist süstemaatilise kiiruse ületajaga, kelle mõjutamiseks seaduskuulekalt käituma tuleb võtta tarvidusele rangemad meetmed. Kuivõrd A.O ei ole endale eelmisest karistusest järeldusi teinud, ei saa tema eripreventiivseks mõjutamiseks mõista talle käesoleval juhul uue samalaadse rikkumise eest väiksemat karistust kui viimasel korral. Eeltoodule tuginedes, sh arvestades A.O süü suurust ja varasemaid karistusi, leiab kohus, et ainult põhikaristusena rahatrahvi mõistmine ei vasta eripreventiivsetele eesmärkidele. Seetõttu

4-19-2580

7 (8)

tuleb A.O

- kui ka suhtes rakendada karistuse eesmärkide saavutamiseks nii põhi lisakaristust.

Kaebuse esitaja leiab, et

tema elustandardile ja kohustuste juhtimisõiguse äravõtmine mõjub

täitmise võimekusele (s.h trahvi tasumine) laastavalt. Kuna kaebaja sõidab seoses tööülesannetega ligi 65 000 km aastas, siis tähendaks juhtimisõiguse äravõtmine temale koheselt töökoha kaotust, kuna ta ei saa enam täita tööülesandeid Ühtegi tõendit . A.O oma väidete kinnitamiseks esitanud ei ole. Selles osas märgib kohus, et nimetatud asjaolud ei mõjuta mitte kuidagi isiku poolt toimepandud teo süü suurust. Tegemist on rikkumisele järgneva karistuse kandmise tõttu isikule tekkivate muude ebameeldivate tagajärgedega, millele isik oleks pidanud aga mõtlema enne rikkumise toimepanemist. Karistus ei pea olema isikule mugav ega ka kerge kanda. A.O oli väärteo toimepanemise ajal teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus vajalik, kuid est vajalikke järeldusi või ta ei teinud sell suhtus võimalikesse tagajärgedesse ükskõikselt öökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest . T

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu. Lisaks eeltoodule ei ole A.O esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et tal on vaja tööülesannete täitmiseks juhtimisõigust. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. uhtimisõigus on eriõigus, on mootorsõiduki J mille omandamiseks juht

läbinud koolituse. Seega on mootorsõiduki juht teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest, mistõttu on tal võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning kohusetundliku käitumisega on tal võimalik tagajärgedest hoiduda. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra, kui ta oleks rteo toimepanemisest. Kaaludes riivatavaid hoidunud temale inkrimineeritud vää õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate, sh kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid.

Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (RKKKo nr 3-

1-1-122-13, p-d 9 ja 11). Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt A.O-le lisakaristusena määratud 1 kuu pikkune juhtimisõiguse keeld vastab käesoleval j uhul koos

isikule mõistetud põhikaristusega nii tema süü suurusele kui ka üld ja eelkõige - eripreventiivsetele eesmärkidele. Seda eriti olukorras, kus A.O on samalaadsete rikkumiste eest 2 kehtivat karistust ning ainult põhikaristuse mõistmine ei ole isikut mõjutanud seaduskuulekalt käituma. Kohtuvälisel menetlejal on lisakaristuse määranud sanktsiooni miinimummääras ning eeltoodud põhjustel jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse ka lisakaristuse o kuuks) muutmata. sas (juhtimisõiguse äravõtmine 1

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et A.O süüline käitumine LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Samuti vastab

A.O-le määratud karistus tema süü suurusele. Seega jätab kohus A.O kaebuse rahuldamata ja Politsei- 15.04.2019. a otsuse ja Piirivalveameti Lääne prefektuur teabebüroo väärteoasjas nr 2501,19,000081 muutmata.

4-19-2580

8 (8)

Anu Tammeniit Kohtunik