2-19-2721/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-2721

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

10. juuni 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-2721 Tsiviilasi Riivits legal&finance OÜ avaldus T. J.

pankroti väljakuulutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad võlausaldaja Riivits legal&finance OÜ (rk 12096850; asukoht Tartu 24-7, 65608 Võru; e-post lfinants@gmail.com), esindajad T. R. ja B.

R. ; võlgnik T. J. (ik XXX; elukoht XXX; rahvastikuregistri järgne elukoht XXX; tel XXX; e-post XXX); ajutine pankrotihaldur Sirje Tael (Jaama 76 D-korpus, 50605 Tartu; tel 740 7610, 5650 3342; e-post sirje@stael.ee) Kohtuistungi toimumise aeg

15. mai 2019 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Riivits legal&finance OÜ avaldus ja välja kuulutada kell 17.00 T. J. , isikukood XXX; elukoht XXX, pankrot.

2. Määrata ajutise halduri Sirje Taela tasu suuruseks ajutises menetluses 518 eurot, millele lisandub käibemaks 103,60 eurot, kokku 621,60 eurot.

3. Välja maksta Riivits legal&finance OÜ 01.04.2019 tasutud deposiidi arvelt ajutise halduri tasu

518 eurot, millele lisandub käibemaks 103,60 eurot, kokku 621,60 eurot OÜ-le P. (rk XXX, arvelduskonto nr XXX).

4. Nimetada pankrotihalduriks Sirje Tael (isikukood XXX; Jaama 76 D-korpus, 50605 Tartu; tel 5650 3342; e-post sirje@stael.ee).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 28. juunil 2019 kell 10.30 Kalevi 1 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 348.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

7. Kohustada T. J. t enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 28. juunil 2019 kell 10.30 kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

8. Jätta tsiviilasja nr 2-19-2721 menetluskulud T. J. kanda.

9. Määrata tsiviilasjas nr 2-19-2721 Riivits legal&finance OÜ menetluskulu suuruseks 300 eurot, mis on tasutud riigilõivuna.

10. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

11. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.

12. Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud Riivits legal&finants OÜ esitas 20.02.2019 Tartu Maakohtule avalduse T. J. le ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgniku tasumata võlajääk avaldaja ees kokku 7950,64 eurot. Tsiviilasjas 2-14-33187 tehtud maksekäsust tulenevalt on võlgniku kohustus kokku 2064,79 eurot, millest on tasutud 696,73 eurot. Võlale on lisandunud jooksvaid viiviseid määraga 0,0219% päevas vahemikus 16.01.2015 kuni pankrotiavalduse esitamiseni 426,43 eurot. Võlajääk pankrotiavalduse esitamise seisuga kokku 1771,69 eurot. Tsiviilasjas 2-15-102010 tehtud maksekäsust tulenevalt on võlgniku kohustus tasuda kokku 6612 eurot, millest on tasutud 413,05 eurot. Võlajääk pankrotiavalduse esitamise seisuga on kokku 6178,95 eurot. Peale pankrotiavalduse esitamist on võlausaldaja nõue vähenenud 1328,45 euro võrra maksekäsu 2- 14-33187 arvelt. 13.05.2019 seisuga on maksekäsust 2-14-33187 tulenev nõude jääk 443,24 eurot ja kogu võlausaldaja nõude jääk 6622,19 eurot. Kohus nimetas 22.04.2019 määrusega T. J. le ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela. Riivits legal&finants OÜ tasus 29.05.2019 pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 620 eurot.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning T. J. pankrot välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

T. J. alaline maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise pankrotihalduri aruandega ja sellele lisatud dokumentaalse materjaliga. Võlgnik ei ole abielus. Võlgnikul ei ole lapsi, võlgnik on selgitanud, et aitab ülal pidada XXX. Võlgnik on selgitanud, et elab juulist XXX XXXs ja töötab XXX. Nädalavahetustel käib Eestis ja oma töötasust peab ülal ennast ja oma peret. Võlgniku XXX elukoha aadress on XXX. Vara Võlgnik omab arveldusarveid AS-s Swedbank ja AS-s SEB Pank, kuid ei ole kasutanud neid viimase viie aasta jooksul. Võlgniku arveldusarved on arestitud kohtutäiturite poolt. Võlgniku selgituste kohaselt omab ta arveldusarvet XXX Vabariigi Nordea Pangas. ARK andmetel on võlgniku nimel sõiduk Nissan Primera, reg.märk XXX, väljalaskeaasta 1991. Viimane tehnoülevaatus on sõidukile tehtud 06.04.2005 ja kehtis kuni aprill 2006. Sõiduki läbisõit oli 294 000 km, sõidukil puudub liikluskindlustus. Võlgniku andmetel on sõiduk kasutuskõlbmatu 2006. aastast (osales avariis ja viidi romulasse). Võlgnik päris XXX A. J. järelt 1/6 pärandi mõttelise osa ja sai 1/6 kinnisasja registriosa XXX ühisomanikuks. Kinnisasja asukoht XXX, suurusega 16,39 ha (4,58 on haritav maa, 6,77 looduslik rohumaa ja 3,82 metsamaa). 15.03.2019 müüs võlgnik enda 1/6 ühisomandi osas M. J. le 2800 euro eest, müügilepingu kohaselt tasuti müügihind läbi notari deposiidi T. J. kontole nr XXX XXX. Võlgnik on selgitanud, et tal on müügist saadud summa ära kulunud.

Võlgnik omab sissetulekut töötasu näol XXXs, kuid ajutisel halduril puudub võimalus rakendada areste töötasule XXXs. Võlgnikul Eesti Vabariigis vara puudub. Kohustused

Võlausaldaja, sissenõudja summa täiteasja number

1 Lõuna Politseiprefektuur aegunud XXX

2 Lõuna Politseiprefektuur aegunud XXX

3 Telia Eesti AS 546,76 XXX

4 Eesti Vabariik, ts.asi XXX 744,68 XXX

5 Eesti Vabariik, ts.asi XXX (solidaarne K. ja Z.) 506,29 XXX

6 Eesti Vabariik, ts.asi XXX 43,67 XXX

7 Bigbank AS, ts.asi XXX, solidaarne M. L. 7654,64 XXX

8 AS Ühisteenused (eelduslikult aegunud) 30,68 XXX

9 M. L., ts.asi XXX 9029,47 XXX

10 M. L., ts.asi XXX 495,32 XXX

11 Eesti Vabariik, XXX (eelduslikult aegunud) 1027,14 XXX

12 Eesti Haigekassa, XXX 195,06 XXX

13 Tartu Linnavalitsus (eelduslikult aegunud) 15,34 XXX

14 Lõuna Politseiprefektuur (eelduslikult aegunud) 38,35 XXX

15 Eesti Vabariik (XXX) (eelduslikult aegunud) 266,54 XXX

16 Eesti Vabariik (XXX) (eelduslikult aegunud) 1103,2 XXX

17 Põhja Prefektuur (30.12.2013) (eelduslikult aegunud)

400 XXX

18 Riivits legal&finants OÜ, ts.asi XXX 6612 XXX

19 Riivits legal&finants OÜ, ts.asi XXX 2064,79 XXX

20 Politseija Piirivalveamet (10.05.2016)

400 XXX

21 Tartu Linnavalitsus aegunud XXX

22 Osaühing Aktiva Finants, XXX 242,33 XXX

23 Eesti Vabariik, XXX 363,06 XXX

31 779,32 Ajutisele haldurile on esitatud andmed, et AS-l Bigbank nõue puudub. Avaldaja nõue on vähenenud läbi XXX Vabariigis algatatud täitemenetluse laekunud summa 1328,45 euro võrra. Võlgnik ei ole taotlenud aegumise kohaldamist rahatrahvi, rahalise karistuse ja varalise karistuse aluseks olevatele nõuetele, mille võrra võivad nõuded väheneda. Arvestades ka võimalike aegumiste võimalustega on võlgnikul kohustusi vähemalt 19 000 euro ulatuses. Maksejõuetus Euroopa Liidu Nõukogu 20.05.2015 määrus (EL) nr 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (uuesti sõnastatud alates 26.06.2017 kohaldatav) art 3 lg 1 kohaselt on maksejõuetusmenetluse algatamiseks pädev selle liikmesriigi kohus, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ning mis on kolmandate isikute poolt kontrollitav. Füüsilise isiku, kes iseseisva majandusja kutsetegevusega ei tegele ning kelle põhihuvid on võrdsed tema tarbimisharjumustega, põhihuvide keskmeks peetakse tema harilikku viibimiskohta. Harilikku viibimiskohta tuleb mõista kohana, kus füüsiline isik on sisse seadnud oma püsiva elukorralduse. Füüsilise isiku põhihuvide keskme määramisel on oluline tema harilik viibimiskoht kui elukoht ehk tema pere ja majapidamise koht. Rahvastikuregistrist nähtub, et võlgniku registreeritud elukoht on XXX. Võlgnik on selgitanud, et elab ja töötab juulist XXX XXXs. Tema elukoha aadress on XXX ja ta töötab XXX. Võlgnik ei ole esitanud kohtule määratud tähtpäevaks oma töölepingut. Võlgnik on selgitanud ka, et nädalavahetustel viibib ta Eestis XXX juures ning peab oma töötasust ülal ennast ja oma peret (XXX). Võlgnik päris XXX A. J. järelt 1/6 pärandi mõttelise osa ja sai 1/6 kinnisasja registriosa XXX ühisomanikuks asukohaga XXX. Võlgniku võlausaldajad on Eesti Vabariigis ja tema suhtes on algatatud täitemenetlused Eesti Vabariigis. Eeltoodud andmete põhjal võib eeldada, et võlgniku põhihuvide kese asub Eesti Vabariigis. Kohtu hinnangul võib võlgniku töökoht XXX Vabariigis olla ajutine, kuid tema püsiv elukorraldus ja perekond on Eesti Vabariigis.

T. J. on maksejõuetu ja tema pankrot tuleb välja kuulutada. Vaadates võlgniku suhtes algatatud täitemenetlusi väärteo ja kuriteo asjades, ei ole võlgnik õiguskuulekas. Võlgnik päris 1/6 kinnisasjast

XXX, mille võõrandas XXXle hinnaga 2800 eurot. Võlgnik Eesti võlausaldajatele nimetatud rahast ei tasunud. Analüüsimaks kas antud tehingul esinevad tagasivõitmise alused, on vajalik kindlaks teha kinnisasja turuhind ning selle tulemusel leida, kas ostja poolt tasutu oli turuhinnale vastav. Turuhinda langetavaks teguriks on asjaolu, et realiseeriti 1/6 ühisomandi osa. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik olla kohtu loata tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

Kohus nimetab pankrotihalduriks Sirje Taela, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus T. J. t enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 518 eurot, millele lisandub käibemaks 103,60 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 5,8 tundi tunnitasuga 90 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Sirje Taelale tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 518 eurot, millele lisandub käibemaks 103,60 eurot.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu tuleb määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le P. . Ajutise halduri tasu tuleb kanda võlausaldaja poolt 01.04.2019 kohtu deposiiti kantud vahendite arvelt. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse.

TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja kantud menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Kohus määrab tsiviilasjas nr 2-19-2721 Riivits legal&finants OÜ menetluskulu rahaliseks suuruseks

300 eurot, mis on asjas kantud riigilõiv. Menetluskulu hüvitatakse T. J. pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi. Asja materjalidest ei nähtu, et Riivits legal&finants OÜ-l oleks tekkinud õigusabikulusid. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks tasutud summa kuulub võlausaldajale pankrotimenetluses väljamaksmisele PankrS §-de 146 lg 1 p 4 ja 150 lg 1 p 6 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik