1-17-5601/80 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2019.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-5601 (15730000024) Kohtukoosseis

Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Koht

uistungi sekretär Kea Lemming Tõlk

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Irina Leetberg

28. mai 2018, Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasi M.D (M.D) süüdistuses KarS § 384 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 10. oktoobri 2018 otsus menetluses üld Apellatsiooni esitaja Süüdistatav M.D Prokurör Abiprokurör Kaito Puusepp Süüdistatav

M.D , ik: XXX; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: vene keel; haridus: X X XX; töökoht: XX;

elukoht: X kriminaalkaristused puuduvad; t XX; õkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja Vandeadvokaat Natalia Lausmaa

(riigi õigusabi koras)

RESOLUTSIOON

1. Jätta M.D süüdistuses KarS § 384 Harju Maakohtu 10. oktoobri 2018 otsus lg 1 muutmata. järgi 2.

. Süüdistatava apellatsioon jätta rahuldamata

2(6)

3. Natalia Lausmaa Määrata Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

M.D-le oonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest ükssada apellatsi

180 ( kaheksa ) eurot, s.

30 (kolm ) eurot. kümmend h käibemaks kümmend

. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks M.D-lt välja eurot Eesti Vabariigi kasuks.

4. Õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 10. oktoobri 2018 menetluses tunnistati

otsusega üld M.D süüdi talle esitatud süüdistuses KarS § järgi ja karistati KarS § 73 lg

384 lg 1 vangistusega 6 kuud. -te 1 ja

3 järgi määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.D ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev 10.10.2018.a. Menetlu riigi tuludesse sundraha 750 eurot, mis tuleb tasuda skuludena mõisteti M.D-lt välja

alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul, igakuiselt vähemalt 62,50 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu 1704,48 eurot ja kohtupsühhiaatria ekspertiisikulud 510 eurot, s.o kokku summas 2214,48 eurot,

jäeti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

2. oli selles, et tema 26.06.2012.a talle kuulunud M.D-le esitatud süüdistus,

võõrandas kinnistu asukohaga XXX, kaks kuud peale Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2012.a otsust, millega jäeti

V. Mäotsa 867,47 euro väljamõistmine muutmata Harju Maakohtu 31.05.2011.a otsus lt 95

XX

kasuks. Kinnistu võõrandamise järgselt kanti kinnistu ostja ja tehingut tõestanud notar YY KP

poolt M.D Danske Bank AS Eesti filiaali arvelduskontole nr EE233300336210480003 kokku 53652 eurot. M.D pidi olema võimeline eeldama, et 867,47 euro väljamõistmine võib temalt kasuks 95 XX

jääda jõusse ka kõrgeimas kohtuastmes. Sellekohast teadmist omades otsustas ta mitte ära oodata kohtu lõplikku seisukohta ning tagada kinnistu müügist saadud 53652 euro säilimist oma pangakontol, et selle arvel vähemalt osaliselt võimalikku tekkivat nõuet tema suhtes täita, vaid XX

võttis 27.06.2012.a oma pangakontolt

sularahas kahel korral välja 1000 eurot ning ühel korral

16000 eurot, 29.06.2012.a

000 eurot ja 06.07.2012.a võttis välja 22 võttis välja 11000 eurot, s.o kokku 51000 eurot. Väljavõetud sularahast raiskas M.D 18000 eurot oma igapäevaste ostude eest tasumiseks, reisil käimiseks ja poja autokooliõpingute eest tasum AA iseks. 18000 euro raiskamisega olukorras, kus tal oodata kohustus tasuda - oli alust eeldada, et teda võib tulevikus XX

le 95867,47 eurot, kahjustas ta teadvalt ja TSÜS § 138 sätestatud hea usu põhimõtet kohustustevastaselt rikkuvalt oma varalist seisundit, põhjustades sellega oma maksevõime olulise vähenemise. Olles alates 17.09.2012 est tasuda -le 95867,47 eurot, suurendas .a vältimatult teadlik kohustus XX M.D sellele järgnevalt oluliselt ja põhjendamatult sõlmides

enda varaliste kohustuste mahtu,

24.09.2012.a -ga laenulepingu 72000 euro laenami a. Laenulepingu NN seks tähtajaga 31.12.2014. sõlmise ja laenu võtmise eesmärk ei olnud M.D ees kohustuse täitmine, vaid laenuga XX

saadud vahendite kasutamine endale korteri soetamiseks. Laenulepingut sõlmides kahjustas M.D teadlikult ja TSÜS § 138 sätestatud hea usu põhimõtet eirates kohustustevastaselt oma varalist seisundit, kuna võttis endale laenulepingu sõlmimisega täiendava varalise kohustuse olukorras, kus tema ainsaks sissetulekuks oli töövõimetuspension. Täiendava varalise kohustuse

3(6) võtmisega vähendas M.D oluliselt enda maksevõimet ning võimalust täita enne laenu võtmist olemas olnud 95867,47 euro suurust t. CC nõue

NN- .a, paigutas ga laenulepingu sõlmimisele järgneval päeval, s.o 25.09.2012 M.D

välismaale kokku 105000 eurot, andes laenulepingu alusel -lt saadud ja korteri ostmiseks NN mõeldud 72 kinnistu müügist saadud ja pangaarvelt sularahas välja võetud 33

000 eurot ning

eurot laenuna Seišellidel registreeritud ettevõttele Ltd, sõlmides laenulepingu tähtajaga S 31.12.2014.a -ga. L sularahas ettevõtte esindaja QQ aenu välisriigis asuvale ettevõttele väljastas ta ja omapoolset lisatagatist taotlemata. Laenu S lepingus kokkulepitud tähtajaks Ltd M.D-le

laenu ei tagastanud. O ees, kahjustas ta lles laenu väljastamise ajal teadlik enda kohutusest XX teadvalt ja TSÜS § 138 sätestatud hea usu põhimõtet eirates kohustustevastaselt enda varalist seisundit ja põhjustas laenu väl võime olulise vähenemise ning võimetuse jastamisega enda makse XX- talle ei oldud tagastatud. le kohustus täita vähemalt ajal, mil laenusummat

26.04.2013.a algatati suhtes pankrotimenetlus. 27.05.2013.a M.D kuulutati maksejõuetuse tõttu välja M.D pankrot.

Seega pani M.D tatud pankrot, füüsilisest isikust võlgnikuna, kelle suhtes on välja kuulu toime oma vara teadva raiskamise, põhjendamatu kohustuse võtmise ning välismaale paigutamise, millega põhjustas oma maksejõuetuse.

3. Maakohus asus otsuses seisukohale, et M.D tegu vastab ka 01.01.2015.a muudetud koosseisu sõnastusele, füüsilisest isikust võlgnikuna, kelle suhtes on välja kuulutatud pankrot, sest

pani ta toime enda varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise, põhjustades sellega enda kui võlgniku maksevõime olulise vähenemise ja maksejõuetuse.

Kohtu hinnangul pani talle e kuni M.D süüdistuse kohaselt etteheidetud tegevus maksejõuetuse põhjustamiseni toime Kohus tõdes õuetuse otsese tahtlusega. , et maksej

põhjustamisel selle lõpptulemuse mõttes, tegutses M.D kaudse tahtlusega, kuna esimese sammu tegemisel, s.o oma vara raiskamisel ja seejärel laenulepingute sõlmimisel, ei pruukinud ta otseselt teada, et tekitab sellega kuid pidi seda pidama ja lõplikult maksejõuetuse, võimalikuks möönma.

Kohtu hinnangul puudus alus kohaldada karistust alla seaduses mõistetavat KarS § 61 kohaselt

sätestatud alammäära öökoh , ta on töövõimetuspensionär, kelle suhtes on . M.D t t puudub

pankrot d. Eeltoodud rahalise karistuse välja kuulutatu asjaolusid arvesse võttes leidis kohus, et kohaldamine suhtes on tuleb ning selle võimalik täitmine M.D raskendatud, mistõttu

kohaldada vabadusekaotuslikku karistust. Arvestades aga isikut, ei ole tema suhtes süüdistatava

vajalik reaalselt vanglakaristust kohaldada. Mõistetav karistus jääb sanktsiooni keskmäärast küll allapoole on proportsionaalne toimepandud teoga ja , sisuliselt lähedale minimaalmäärale, kuid see Riigikohtu seisukohtadega.

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni

, vaidlustades kohtuotsuse süüdistatav M.D tervikuna. Apellandi hinnangul ei toimus ebaõigsus tõendlikus osas ja seaduse kohaldamisel, kohus arvestanud kõiki süüd asjaolusid ning on eksinud kohtuotsuse tegemisel. Tema ei ole kuriteos i. Kokkuvõtvalt palub maakohtu otsus tühistada ja ennast õigeks mõista.

5. Ringkonnakohtu istungil enda apellatsioonis esitatud taotluse juurd Kaitsja jäi M.D e. toetas maakohtu ots

apellatsiooni. Prokurör leidis, et us on seaduslik ja põhjendatud ning palus jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht

6. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja süüdistatava apellatsiooniga ning kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et esitatud apellatsioon maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. kohtukolleegium

Enda seisukohti põhjendab alljärgnevalt.

4(6)

7.

Riigikohus on otsuses nr 1-16-4665/224 leidnud, et KarS § 384 koosseisupärane tegu seisneb võlgniku va . Varaline seisund tähendab sisuliselt ralise seisundi kohustustevastases kahjustamises võlgniku vara väärtust ja koosseisu ning varana on käsitatav isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 mõttes (RKKKo 3-1-1-49-11, p 37). Seega on võlgniku varalise seisundi kahjustamine karistusõiguslikult karistatav üksnes juhul, kui toimepanija sellist käitumist saab pidada kohustustevastaseks ehk

selliseks, mis peab olema vastuolus toimepanija õiguslike kohustustega millega on koosseisulise ja

tagajärjena põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus. Võlgniku süüditunnistamine tema käitumises teokoosseisu objektiivse külje KarS § 384 järgi eeldab seega

tuvastamist ehk seda, kas isik pani toime kohustusevastase teo, mis kahjustab tema varalist seisundit, mis omakorda põhjustab võlgniku maksevõime olulise vähenemise või maksejõuetuse.

Teisisõnu eeldab KarS § 384 objektiivne koosseis põhjuslikku seost kohustusevastase teo ja võlgniku maksevõime olulise vähenemise või maksejõuetuse vahel. 8.

Võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine võib seisneda mistahes teos, mis vähendab võlgniku vara väärtust või selle vara võõrandatavust (likviidsust). Seega tuleb kohtul isiku maksejõuetuse põhjustamises süüdi tunnistamisel hinnata, kas etteheidetavad kohustustevastased teod vähendasid võlgniku vara väärtust ning kas isiku kohustusevastase teo ja maksevõime olulise vähenemise või maksejõuetuse vahel esineb põhjuslik seos.

9. vas kriminaalasjas tuvastas maakohus kohtuistungil hinnatud Kohtukolleegium leiab, et käesole

tõenditega kogumis õigesti, et M.D käitumises on leidnud tuvastamist KarS § 384 süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ja seda nii tegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 384 lg 1 süüteokoo kehtiva süüteokoosseisu sseisu kui ka alates 1.01.2015 kirjelduse osas.

Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et M.D oli tulenevalt Harju Maakohtu 31.05.2011 otsusest kohustus tasuda

- 95 867,47 eurot ja vaatamata sellele, et kinnistu

XX le XXX

võõrandamise hetkel 26.06.2012 ei olnud H otsus veel jõustunud arju Maakohtu 31.05.2011 (jõustus määrusega tsiviilasjas nr 3 ), võõrandas ta Riigikohtu 17.09.2012 -7-1-2-436 kinnistu kaks kuud peale Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2012 otsust, millega kohus jättis muutmata Harju

Maakohtu 31.05.2011 otsuse, 53 652 euro eest

- . Kuigi kinni YY le stu võõrandamisest saadud rahalistest vahenditest XX tekkis tal vähemalt osaliselt võimalus võimalikku tekkivat nõuet tema suhtes täita, M.D seda võimalust ei kasutanud, vaid võttis enda pangaarvele kinnistu müügist laekunud rahast ajavahemikul 27.06.2012 - 06.07.2012 sularahas

51 000 eurot, millest välja kokku

18 000 eurot kasutas ära oma igapäevaste ostude eest tasumiseks, reisil käimiseks ja poja autokooliõpingute eest tasumiseks. Vaidlus puudub ka selles, et olles alates 17.09.2012 alusel Harju teadlik Riigikohtu määruse

Maakohtu 31.05.2011 otsuse jõustumisest ja sellest tulenevalt enda kohustusest tasuda -le 95 XX

867,47 eurot, 24.09.2012 -ga laenulepingu 72 000 euro sõlmis NN laenamiseks tähtajaga

31.12.2016, millega suurendas enda varaliste kohustuste mahtu, sest oluliselt ja põhjendamatult laenulepingu kohaselt

ei olnud laenu võtmise eesmärgiks mitte rahalise kohustuse täitmine XX ees, vaid laenu kasutamine endale korteri soetamiseks.

Samuti on leidnud tuvastamist, et juba - NN ga laenulepingu sõlmimisele järgneval päeval, 25.09.2012 S Ltd, andes - , sõlmis M.D laenulepingu Seišellidel registreeritud ettevõttega NN

lt laenulepingu alusel saadud 72 000 eurot ning kinnistu müügist saadud ja pangaarvelt välja võetud 33 000 eurot sularahas laenuna S Ltd-le, omapoolset lisatagatist taotlemata. Laenulepingus kokkulepitud tähtajaks Ltd M.D-le laenu ei tagastanud. 31.12.2014 S

10. TSÜS §

138 sätestatud hea usu põhimõtte kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste -s tuleb

täitmisel õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti toimida heas usus ja selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on k Maakohtu tõdemus, ahju tekitamine teisele isikule.

5(6)

mille kohaselt tegutses M.D füüsilisest isikust võlgnikuna talle süüdistuses etteheidetavate kinnistu võõrandamisel lepingute sõlmimisel hea usu põhimõtet rik ja laenu kuvalt ja teadvalt enda varalist seisundit kohustustevastaselt kahjustades, õige. Võlasuhe, millest alates on isikut võimalik võlgnikuks lugeda, peab olema VÕS §-st 82 tulenevalt tekkinud enne tegu. kelle ainukeseks sisse M.D , tulekuks oli töövõimetuspension ja kelle võlasuhe tekkis

tulenevalt Harju Maakohtu 31.05.2011 otsusest kohustusega tasuda -le 95 XX 867,47 eurot, kinnistu enda rahalised jättes võõrandamisest saadud rahast kasvõi osaliselt täitmata kohutused

, kahjustas teadvalt ja XX ees ja sõlmides samal ajal ennast koormavad laenulepingud

TSÜS § 138 sätestatud hea usu põhimõtet eirates kohustustevastaselt enda varalist seisundit, põhjustades laenu väljastamisega enda maksevõime olulise vähenemise ning võimetuse täita

XX-le kohustus ajal, mil kinnistu võõrandamisest saadud rahalised vahendid laekusid tema pangarvele ja S Ltd ei olnud laenusummat M.D-le veel tagastanud.

11. KarS § 384 lg s 1 sätestatud teo ajal ei pea olema võlgnik - (ja tavaliselt ei olegi)

pankrotivõlgnik PankrS § 8 lg 1 mõttes. Maksejõuetuse põhjustamine saab kõne alla tulla üksnes juhul, kui võlgnik ei ole sellise teo toimepanemise ajal veel maksejõuetu. Kohtuistungi protokollis kajastatud M.D ütlustest nähtuvalt olid tal peale kohtuotsuse jõustumist kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks XX huvides rahalised vahendid osaliselt olemas ehk ta ei olnud varalisest seisundist tulenevalt veel ennast koormavate laenulepingute sõlmimise ajal maksejõuetu ja võimeline seega vähemalt osalisest täitma enda rahalist kohustust XX ees. Kasutades kinnistu müügist saadud raha aga enda, mitte huvides (kd I, tl 100-112), kahjustas XX

süüdistatav sellega kohustustevastase enda ralist seisundi

lt va t ja muutis võimatuks täita enda

varalisest seisundist olenevat suutlikkust täita oma varalisi kohustusi. M.D pankrotimenetlus algatati

pankrot kuulutati CC 12.11.2012 avalduse alusel 26.04.2013 ja M.D maksujõuetuse tõttu välja 27.05.2013, s.o peale talle süüdistuses märgitud tegevust. Apellandi seisukoht selles, et tema ei ole talle etteheidetavaid tegusid toime pannud, ei tulen seega e

asjas kindlaks tehtud faktilistest asjaoludest. OO Kohtuistungil üle kuulatud pankrotihaldur ütlustest nähtuvalt on M.D poolt vahetult enne pankrotimenetluse alustamist välismaisele offshore piirkonda kuuluvale ettevõttele ilma tagatiseta väga suure summa raha andmine hinnatav tahtliku tegevusena enda maksevõime vähendamiseks. KarS § 384 lg

2 sätestatud -s

koosseisuväline karistatavuseeldus mille kohaselt KarS § 384 lõikes 1 sätestatud teo eest ,

karistatakse üksnes siis, kui kohus on välja kuulutanud teo toimepanija või juriidilisest isikust võlgniku pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu täidetud ka siis, kui , on võlgniku pankrot on välja kuulutatud või pankrotimenetlus raugemisega lõpetatud alles pärast teo toimepanemist. karistatavuseeldus ja M.D M.D pankroti väljakuulutamisega on täidetud õigesti KarS § 384 lg 1 järgi süüdi tunnistatud.

12. Maakohus hindas ka M.D tegevuse subjektiivset külge ja leidis kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult, et süüdistatavale etteheidetav tegevus on kuni maksejõuetuse põhjustamiseni toime pandud otsese tahtlusega ning esineb põhjuslik seos kohustusevastaste tegude ja sellega enda sellega tekkimise vahel. maksevõime olulise vähenemise ja maksejõuetuse

Kuigi süüdistatav ennast süüdistuses KarS § 384 lg 1 järgi süüdi ei tunnistanud, ei olnud laenulepingud -ga ja S Ltd- NN ga sõlmitud eesmärgipäraselt, mistõttu vaadeldavad tahtliku tegevusena enda maksevõime oluliseks vähendamiseks.

Maakohus on andnud tegevusele juriidilise hinnangu seda

M.D õige ja põhjendanud.

Arvestades maakohtu otsuses esitatud ning kohtukolleegiumi seisukohti, põhjendusi eelöeldud puudub alus maakohtu

järelduste ümberhindamiseks.

6(6) Põhjendatud on ka konkreetset karistusmäära ning karistusmäära valikul on maakohus arvestanud ka indamisel süüdistava isikuga. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul ei jää tõendite h kõrvaldamata kahtlusi iseid KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleks tõlgendada süüdistatava , mill

kasuks.

13. Viimasena peatub kohtukolleegium

menetluskulude hüvitamisel apellatsioonimenetluses. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajal tasu ikus ulatuses

menetluskulu. Harju Maakohtu 9.04.2019 määrusega määrati M.D-le

apellatsioonimenetluses

N. Lausmaa esitas ringkonnakohtule riigi õigusabi. Süüdistatava kaitsja

taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstava tasu kindlaksmääramiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga, summas 180 eurot. Kohtukolleegium rahuldab KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määrab kaitsjale välja maksta apellatsioonimenetluses määratud kaitse teostamise eest kokku 180 eurot, s.h käibemaks . Kohtukolleegium peab riigi õigusabi osutamisel

30 eurot apellatsioonimenetluses tehtud kulutuste eest kaitsja

taotletava tasu suurust mõistlikuks ja põhjendatuks.

KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni

. Et koht

süüdistatav M.D ukolleegium jätab apellatsiooni rahuldamata ja kanda. maakohtu otsuse muutmata, jäävad menetluskulud süüdistatava

14. Lähtudes ülaltoodust leiab kohtukolleegium, et vaidlustatud otsus kriminaalasjas nr 1-17-5601 on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud argumendid selle tühistamiseks alust ei anna. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p jätab kohtukolleegium M.D süüdistuses -st 1, otsuse

KarS § järgi muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.

384 lg 1

/allkirjastatud digitaalselt/