4-19-1353/14 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-19-1353 (2780,17,002822) Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 24. mai 2019. a määrus, millega lõpetati väärteomenetlus ja määrati kindlaks menetluskulud Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alvar Arusoo kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 24. mai 2019. a määrus tühistada osas, milles kohus määras, et Alvar

Arusoole tuleb kohtumääruse jõustumisel riigieelarve vahendite arvelt hüvitada menetluskulud 120 eurot.

2. Tühistatud osas teha uus otsustus, millega määrata, et Alvar Arusoole tuleb kohtumääruse jõustumisel riigieelarve vahendite arvelt hüvitada menetluskulud 360 eurot. Kanda see summa kohtumääruse jõustumisel Tartu Maakohtu 24. mai 2019. a määruse p-s 2 toodud arveldusarvele.

3. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 24. mai 2019. a määrus muutmata.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord: määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri 26. veebruari 2019. a otsusega väärteoasjas nr 2780,17,002822 määrati Alvar Arusoole liiklusseadustiku § 223 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv

60 eurot ja temalt mõisteti välja ekspertiisitasu 61 eurot.

2. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas 6. märtsil 2019. a otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja. Kaebuses taotleti otsuse tühistamist ning tekkinud menetluskulude hüvitamist.

3. 22. aprillil 2019. a edastati asi lahendamiseks Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale.

4. 30. aprillil 2019 tegi maakohus PPAle nõude väljastada väärteotoimik ning esitada kirjalik seisukoht.

5. Kohtuväline menetleja leidis 17. mail 2019. a adresseeritud vastuses, et A. Arusoo karistamine oli küll õiguspärane ja kaebaja argumentidel ei kuuluks otsus tühistamisele. Kuna aga sündmus leidis aset 31. märtsil 2017, siis kuulub menetlus lõpetamisele aegumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p

5 järgi.

6. 17. mail 2019. a tehti kaebajale E-toimiku kaudu nähtavaks väärteotoimik.

7. 24. mail 2019 esitatud seisukohas jäi menetlusalune isik varasemate seisukohtade juurde leides, et A. Arusoo käitumises puuduvad väärteo tunnused. Kaebuses oldi samas nõus, et menetlus lõpetatakse aegumise tõttu. A. Arusoo kaitsja esitas taotluse menetlusaluse isiku poolt väärteomenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks ja menetluskulude nimekirja ning nõustus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.

8. Tartu Maakohtu 24. mai 2019. a määrusega tühistati PPA Lõuna prefektuuri 26. veebruari 2019. a otsus väärteoasjas nr 2780,17,002822 ning lõpetati menetlus väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Määrati, et A. Arusoole tuleb hüvitada riigieelarve vahendite arvelt menetluskulud 120 eurot, mis tuleb kanda tema kontole määruse jõustumisel.

9. Menetluskulude osalist hüvitamist põhjendas maakohus järgmiselt. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus kaitsjal 6. märtsil 2019. a kaebuse koostamisele 3 tundi ning 23. mail 2019. a isiku esindamise, toimikuga tutvumise, õigusliku analüüsi ja taotluse esitamise peale kohtus 1,5 tundi. Kaitsja tunnihind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leidis, et võttes arvesse esitatud kaebuse asjaolusid ning õiguslikke põhjendusi, mh asjaolu, et kaitsja ei ole taotlenud väärteoasja lõpetamist aegumise tõttu, on mõistlik ja põhjendatud hüvitada kaebajale õigusteenuse osutamine 1 tunni ulatuses, s.o summas 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot).

10. Määruskaebuses taotleb kaitsja tühistada Tartu Maakohtu 24. mai 2019. a määrus osaliselt (resolutsiooni p 2) ja teha uus määrus, millega hüvitada A. Arusoole menetluskuluna 540 eurot. Nimetatud summa kanda A. Arusoo arveldusarvele.

11. A. Arusoo esitas 6. märtsil 2019. a kaitsja vahendusel väärteootsuse peale kaebuse. Maakohus vaatab kaebuse läbi selle saamisest alates 5 tööpäeva jooksul. E-toimikust ei nähtu, millal maakohtunik kaebuse läbi vaatas, ent 30. aprillil 2019. a saatis kohtusekretär kohtuvälisele menetlejale nõudekirja, milles paluti kaebusele vastata ja saata väärteotoimik.

12. 15. mail 2019. a saatis kohtuväline menetleja kohtule vastuse, milles leidis, et menetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel.

13. Kaebuse esitajale tehti väärteomenetleja vastus nähtavaks E-toimiku kaudu 17. mail 2019. Sel päeval sai kaebuse esitaja võimaluse väärteo toimikuga tutvuda. Seejärel esitas kaebaja 24. mail 2019 kohtule kirjaliku seisukoha, milles taotles VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist ning riigieelarvelistest vahenditest lepingulisele kaitsjale kaitsjatasu välja mõistmist. Kaitsja esitas ka menetluskulude nimekirja.

14. Kohus on vääralt kohaldanud VTMS § 23 ja ebaõiglaselt välja mõistnud vaid 120 eurot menetluskuluna. Kaebuse esitaja kandis menetluskuludena 540 euro suurust kulu. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebuse esitamise ajal ei olnud väärtegu aegunud. Kaebuse esitaja tasus kaitsjale kaebuse koostamise (materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs ja kaebuse koostamine) eest 360 eurot (sh käibemaks 60 eurot). Kui kohus oleks menetlenud asja mõistliku aja jooksul, oleks sisulise lahendini jõutud enne väärteo aegumist.

15. Lisaks ei saanud kaitsja esitada kohtule taotlust menetluse lõpetamiseks aegumise motiivil enne kõikide materjalidega tutvumist. Võimaluse väärteotoimikuga tutvumiseks sai kaitsja alles peale

15. maid ja esitas 24. mail 2019 taotluse tühistada väärteootsus ja lõpetada menetlus aegumise tõttu. Seega on kaitsja igati mõistlikult oma kliendi huvides tegutsenud. Kohus saab aga kaitsjatasu vähendada üksnes siis, kui see ei ole mõistlik (s.o proportsionaalne tegelikult kulutatud ajaga). Antud juhul aga kulutas kaebaja üksnes kaebuse esitamisele (materjalide läbitöötamine, õiguslik analüüs, õigusalane konsultatsioon ja kaebuse koostamine) kokku 3 tundi. See on igati mõistlik aeg. Ka kohtumenetluses kulutatud aeg 1,5 tundi on igati mõistlik.

16. Kohus ei ole küllaldaselt motiveerinud, miks ta on mõistlikuks tasuks lugenud 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kui kohtul oligi etteheiteid kaebuse esitajale, siis ei anna see õiguslikku alust kaebuse esitaja poolt tasutud õigusabi vähendada. Kaebuse esitaja leiab, et kaitsja tegi kõik endast oleneva kaitsealuse kaitseks ning õigusabi tasu arved on igati mõistlikud ja vastavad kaitsja poolt tegelikult kulutatud ajale.

17. Maakohus edastas määruskaebuse lahendamiseks ringkonnakohtule, sest pidas määruskaebust põhjendamatuks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Oma seisukohta põhistab apellatsioonikohus järgmiselt.

19. Otsustamaks väärteomenetluses VTMS §-s 23 märgitud aluste olemasolul kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb kohtul arvestada selle asja keerukusega ning lahendada küsimus selle kohta, kas tasu maksmine on vajalik ja konkreetses asjas põhjendatud (RKKKo nr 3-1-1-75-

03 ja nr 3-1-1-2-08).

20. Praeguses asjas ei ole ilmselgelt tegemist keeruka õigusvaidlusega. Kaitsja kaebus koosneb peamiselt kahest väitest, s.o A. Arusoo mittenõusolekust liiklusõnnetuse kirjeldusega ning selles märgitud liiklusõnnetuse põhjusega. Kokkuvõtlikult leitakse, et A. Arusoo tegutses hädaolukorras. Kuna kaitsja on osutatud teenusena arvel märkinud vaid „kaebuse koostamine väärteoasjas“ (KoTo tl 27), siis 3-leheküljelise kaebuse eest, millest ühe lehekülje moodustavad asjaolud ja ülejäänud kaks lehekülge peamiselt sündmuste kirjeldus ja õiguslikus mõttes lihtsad põhjendused, ei saa pidada mõistlikuks tasu 3 tunni töö eest. Ehkki määruskaebuses on kaitsja põhjalikumalt lahti kirjutanud, et kaebuse koostamiseks töötas ta läbi materjalid, teostas õigusliku analüüsi, konsulteeris ja koostas kaebust, ei saa põhjendatud ajakuluks ikkagi pidada 3 tundi. Nimelt nagu ka kaebusest nähtub, oli advokaadi käsutuses sel hetkel vaid kiirmenetluse otsus

(lisatud kaebusele). Muid analüüsimist vajavaid materjale läbi töötamiseks ei saanud olla, kuivõrd kaitsja väitel tehti väärteoasja toimiku materjalid talle nähtavaks alles 17. mail 2019. Järelikult ei saanud kaitsjal kuluda materjalide läbitöötamiseks (1-leheküljeline otsus) ja õigusliku positsiooni kujundamiseks enam kui kaks töötundi. Kuna väärteoasja materjalid tehti kaitsjale kättesaadavaks 17. mail 2019 ning määruskaebusest nähtuvalt töötas kaitsja need läbi ja toimiku kohaselt on kaitsja esitanud ka kirjaliku seisukoha (vähem kui 1 lk), peab ringkonnakohus lisaks põhjendatuks kaitsja tööd materjalidega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks 1 tunni ulatuses.

21. Arvestades, et A. Arusoole määrati rahatrahv 60 eurot, ei ole õigusabikulud, mis ületavad seda summat 9-kordselt, põhjendatud. Siiski leiab ringkonnakohus eeltoodut arvestades, et maakohus on A. Arusoole hüvitanud menetluskulusid põhjendamatult vähe. Seetõttu tühistab ringkonnakohus VTMS § 150 lg 2 alusel maakohtu määruse ja teeb uue otsustuse, millega rahuldab VTMS § 23 alusel A. Arusoo menetluskulud 360 euro ulatuses. See summa tuleb kanda A. Arusoo arveldusarvele, mis on märgitud Tartu Maakohtu 24. mai 2019. a resolutsiooni punktis 2.

/allkiri/

Maarika Kuusk