1-17-5830/45 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

10. juuni 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-5830 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Kaitsja Tiina Viru Toomas Laanemaa

(määratud korras) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid R.T

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu R.T, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 18.05.2017 ja lõpp 16.01.2020. Kohtuasja läbivaatamise aeg 05.06.2019, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON

Vabastada R.T Harju tingimisi enne tähtaega temale

Maakohtu 04.09.2017 karistuse kandmisest katseajaga kuni otsusega mõistetud määratud karistuse lõpuni s.o. 16.01.2020 määrata tema katseajaks Tallinna

ja Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja jooksul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil xxxx; :

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohaldada R.T trolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2 suhtes käitumiskon

ja alusel järgmised kohustus : ed -

mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- aineid mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ega narkootilisi või psühhotroopseid tarvitavate isikutega (v.a. lähisugulased). R.T

vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista R.T-lt menetluskuluna riigituludesse 150 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr

EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99917700057567, selgi -17-5830

tusse märkida: „1 , menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks st Advokaadibüroo eraldatud vahendite Tehver & Partnerid kasuks 150 abi Toomas eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi

Laanemaa poolt süüdimõistetu R.T kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Vi rörile, R.T-le ru Vanglale, proku ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 20.05.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.T on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 04.09.2017 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 424 järgi ning liitkaristuseks mõisteti talle KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ⅓ võrra ning kohus mõistis R.T-le karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.02.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohus mõistis R.T-le liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati R.T eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus luges karistusaja alguseks 18.05.2017. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, neist kolm on arhiveeritud, vanglakaristust kannab teist korda. Isik on peamiselt toime pannud varavastaseid kuritegusid, aga teda on varem karistatud kahel korral ka narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kuriteod on sooritatud maj , ahuldamiseks ja anduslikukasu saamise eesmärgil oma sõltuvuse r soodusteguriks on narkootikumid.

Tulenevalt R.T ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest eetava vabastamist tingimisi enne tähtaega ühes toetab Viru Vangla kinnip

lisakohustuste määramisega. Kohtuistung

R.T taotles Kinnipeetav enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. selgitas, et tervisega on tal kõik hästi, narkootikumid jäävad minevikku, üritab minna tööle ja endiste sõprade Teab, et kõik sõltub temast endast, lähedaste ehk -tuttavatega enam ei suhtle. isa ja õega on suhted head ja ka nemad annavad talle võimaluse. Kinnitas, et ravi ei vaja, kuna sotsiaalprogrammides on see kõik läbitud, on valmis alluma kriminaalhooldusele ja usaldust mitte enam kuritarvitama.

Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja Toomas Laanemaa hinnangul on isiku iseloomustus positiivne, ta on läbinud individuaalkava ja isik töötab kohusetundlikult, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabaduses ootab teda toetav pere, elama asub isa juurde, kes on lubanud poega ka materiaalselt toetada. Kaitsja palus kohtul kaaluda kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ning lisas, et tema hinnangul väärib kinnipeetav vabaduses olemist.

Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt KarS § 76 lg arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuula tutvunud Viru Vangla poolt esitatud nud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et R.T saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et R.T-le saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida.

Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. R.T on vangistuses käitunud õiguskuulekalt, sest teda pole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on töötanud las majandustöödel ja käesoleval

vang

ajal töötab pesumajas, kus töö meeldib talle ja ta suhtub töösse tõsiselt. Ka on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kus töötas aktiivselt kaasa kõikidel teemadel. Aktiivselt tegutsedes on isik näidanud, et ta on motiveeritud elama vabaduses seadusekuulekat elu.

Vabanemise korral asub kinnipeetav elama isa juurde. Kriminaalhooldaja on välja selgitanud, et tegemist on kinnipeetava isale kuuluva 3-toalise korteriga, kus kinnipeetav saab endale oma toa. Seega on R.T olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Samas on kinnipeetaval töö käigus omandatud ehitaja oskused ja isik on töötanud ka autoremondilukksepana (omandatud eriala), mis aitab tal tööturul edukamalt konkureerida. Negatiivseks saab lugeda aga tasumata nõuete olemasolu ja nende suurust (6081,41eurot), mis võivad hakata mõjutama isiku majanduslikku toimetulekut ja seeläbi suurendama uue kuriteo toimepanemise riski arvestades sellega, et isik on varem majanduslikes raskustes olles pannud toime varavastaseid kuritegusid. Samas on kinnipeetav ise motiveeritud asuma tööle ja tasuma oma võlad.

Kinnipeetavat on vabaduses ootamas , kellega on suhted head ja toetavad. Isa pakub isa ja õde eluaset ja on valmis poega vajadusel ka materiaalselt toetama. Seega on R.T vabaduses positiivselt toetavad lähedased. Isiku suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalse taustaga isikuid, kuid kinnipe

etav ei ole mõjutatav ja vastupidise kohta info puudub.

Kinnipeetaval ei olnud vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega, küll aga

narkootikumidega, nimelt oli ta enne vangistust fentanüüli sõltlane. Sõltuvuse tõttu kaotas töökoha ning hakkas varastama, et saada narkootikumide ostmiseks raha. Käesolevalt on isik motiveeritud narkootikume mitte tarvitama, kuid tagasilanguse korral jääb sõltuvusainetest tulenev uue kuriteo risk püsima.

Vangla hinnangul on R.T ametiisikutega suhtlemisel viisakas ja üldiselt suhtleb vabalt ning arusaadavalt, vägivaldselt käitumist ei esine. Isik saab aru ühiskonnas , et

kehtivad unnistab ta seda reeglid ning neid tuleb täita. Samuti t oma kuritegu ning ei ürita

millegagi välja vabandada, omab i käituda õiguskuulekalt. R.T soov on

teadlik õiguskuuleka eluviisi positiivsetest külgedest ja õigusvastase eluviisi negatiivsetest tagajärgedest.

Kohus on seisukohal, , sotsiaalprogrammi et süüdimõistetu püüdlikkus (vanglas töötamine läbimine jne) ning üldised positiivsed hoiakud viitavad , distsiplinaarkaristuse puudumine sellele, et karistuse üldja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks.

Eelnimetatud asjaoludest saab kohtu hinnangul teha on nii järelduse, et R.T sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad k . Ehk a vabanemisjärgsed elutingimused (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) siis kirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine so ud mõju e ovit nam avaldada. R.T õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine ning kriminaalhooldaja poolne toetus võib olla oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmise ül l. Siinjuures aitab R.T e kontrolli teostamisel tema allutamine

KarS § 75 lg 1 p

6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p -des 1- -des 21 ja

märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võib siiski sõltu

suurendada vusainete taastarvitamine (ka juhuslikult).

Katseaja

pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §

-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte vähemaks kui 6-ks kuuks.

Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loet se R.T ak lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab

R.T suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik