3-19-977/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-977 Määruse kuupäev ja koht

10. juuni 2019 Kohtunik Ülle Polluks

Kohtuasi Sergei Olari kaebus Eesti Advokatuuri kohustamiseks vaadata läbi kaebaja 10.04.2019 kaebus Resolutsioon

Tagastada kaebus tervikuna.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Sergei Olar esitas 21.05.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri kohustamiseks vaadata läbi kaebaja 10.04.2019 kaebus ning välja mõista Eesti Advokatuurilt tekitatud kahju 0.71 eurot. Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja 10.04.2019 Eesti Advokatuuri poole kaebusega vandeadvokaat Kristina Šuvalova peale, kuid tema kaebus jäi 30 päeva jooksul läbi vaatamata.

2. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 120 lg 1 p-le 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. RVastS § 7 lg 2 kohaselt tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Seega, isikul esineb hüvitamisja kohustamiskaebuse esitamise õigus juhul, kui isik kelle peale kaebus esitatakse jättis õigeaegselt sooritama toimingu või väljastamata haldusakti.

4. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 sätestab, et aukohtumenetluse algatamiseks võib aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. AdvS § 16 lg-st 2 tuleneb, et aukohus algatab aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt otsustab aukohtumenetluse algatamise aukohus kahe kuu jooksul, alates päevast, mil ta saab teada distsiplinaarsüüteo tunnustest. Tulenevalt kaebusest pöördus kaebaja 10.04.2019 Eesti Advokatuuri poole kaebusega vandeadvokaat Kristina Šuvalova peale. Seega juhul, kui Eesti Advokatuurile esitatud kaebus oli registreeritud samal kuupäeval ehk 10.04.2019 on Eesti Advokatuuril õigus otsustada aukohtumenetluse algatamise üle kuni 10.06.2019. S. Olar pöördus kaebusega halduskohtusse 21.05.2019. Järelikult ei olnud Eesti Advokatuur S. Olari halduskohtule pöördumise ajal so 21.05.2019 õigusvastaselt tegevusetu. Sellest tulenevalt, ei ole kaebus nii kohustamiskui ka hüvitamisnõuete osas lubatud.

5. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult tervikuna.

6. Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

7. Halduskohus selgitab kaebajale, et Eesti Advokatuur on täitnud Tartu Halduskohtu 05.03.2019 otsuse haldusasjas nr 3-19-38 täies ulatuses, kuna vaatas Sergei Olari kaebuse vandeadvokaat Kristina Šuvalova tegevuse peale uuesti läbi 21.03.2019. Muid kohustusi ei ole Tartu Halduskohus oma 05.03.2019 otsusega haldusasjas nr 3-19-38 Eesti Advokatuurile pannud.

/allkirjastatud digitaalselt/