3-18-1297/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.06.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1297

Haldusasi

Osaühing INNDEX kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.06.2018

korraldusele nr 13-2.7/322421 ning korraldusele nr 13-

2.7/322432

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja — Osaühing INNDEX, lepinguline esindaja Meelis

Krautmann

Vastustaja — Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas

Aas

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 08.07.2019, mis on puhkepäevale

langeva tähtpäeva järgne esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis Osaühing INNDEX maksude arvestamise, deklareerimise

ja tasumise õigsust perioodil juuli‒august 2013. Selle kontrolli raames arestiti Osaühingu INNDEX

tagatise ettemaksukonto, seati hüpoteek Osaühingule INNDEX kuuluvale kinnisasjale ning seati

keelumärked äriühingule kuuluvatele sõidukitele. MTA koostas seejärel 15.07.2016 Osaühingule

INNDEX maksuotsuse nr12.2-3/019120-33, millega muutis Osaühingu INNDEX juuli 2013

sisendkäibemaksu arvestust ning kohustas äriühingut tasuma täiendavat käibemaksu summas

171 035,83 eurot.

3-18-1297

2(5)

2. Osaühing INNDEX esitas maksuotsuse tühistamiseks Tallinna Halduskohtule kaebuse

(haldusasi nr 3-16-1646). Kaebuses sisaldus ka esialgse õiguskaitse taotlus. Kohus rahuldas

23.07.2016 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas maksuotsuse täitmise selliselt, et

maksuhalduril säilis võimalus teostada Osaühingu INNDEX suhtes maksukorralduse seaduse

(MKS) § 130 lg 1 p-des 1–2 ja 4–5 sätestatud täitetoiminguid, kuid arestitud pangaarved tuli

maksuhalduril viivitamata vabastada. Esialgse õiguskaitse abinõu kehtis kuni 28.06.2018, kui

Riigikohtu halduskolleegium jättis Osaühingu INNDEX kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.

3. Eelnevast tulenevalt tegi MTA 29.06.2018 Swedbank AS-le korralduse nr 13-2.7/322421 ja

Coop Pank AS-le korralduse 13-2.7/322432 Osaühingu INNDEX pangakontode arestimiseks koos

kohustusega pangakontolt raha ülekandmiseks MTA kontole.

4. Osaühing INNDEX esitas 02.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA poolt 29.06.2018

pankadele tehtud korralduste tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega (käesolev

haldusasi). Kohus rahuldas 03.07.2018 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas

pangakontode arestimise korralduse kehtivuse. MTA sellega ei nõustunud ja esitas määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule. 30.07.2018 määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus

määruskaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

5. Käesolev haldusasi lahendatakse Tallinna Halduskohtu 11.04.2019 määrusest tulenevalt

kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

6. Kaebaja leiab, et 29.06.2018 Swedbank AS-le ja Coop Pank AS-le tehtud korraldused on

õigusvastased ja tuleb tühistada.

6.1. MTA kohustas 15.07.2016 maksuotsusega nr 12.3-3/019120-33 kaebajat tasuma käibemaksu

summas 171 035,83 eurot. Maksuotsuses sisaldus ka sundtäitmise hoiatus. Haldusasjas nr 3-16-

1646 peatas Tallinna Halduskohus 23.07.2016 määrusega maksuotsuse suntäitmine selliselt, et

maksuhalduril oli lubatud Osaühingu INNDEX suhtes teostada üksnes MKS § 130 lg 1 p-des 1–2

ja 4–5 sätestatud täitetoiminguid. Kohtumenetlus haldusasjas nr 3-16-1646 lõppes 28.06.2018.a.

6.2. Maksu- ja Tolliameti 18.07.2016 otsusega nr 12.2-3/00106-2 suurendati kaebaja käibemaksu

tagatist 342 072 euroni eesmärgiga tagada maksuotsuses tuleneva täiendava maksukohustuse (171

035,86 eurot) täitmine. Kaebaja esitas täiendava tagatise 21.02.2018. Seega oli vaidlustatud

korralduste andmise hetkeks tagatise suuruseks 342 072 eurot, millele lisandus tagatis 17 992 eurot,

mis on Tallinna Halduskohtu 02.07.2015 määrusega nr 3-15-1616 antud loa kohaselt arestitud

äripühingu ettemaksukontolt. Seega on tagatissumma kokku 360 064 eurot.

6.3. MKS § 130 lg 1 ei reguleeri, kuidas peab maksuhaldur sissenõudmist läbi viima olukorras, kus

maksuvõla tasumine on tagatud vedelkütuse seaduse (VKS) § 41 või käibemaksuseaduse (KMS) §

442 lg 1 alusel esitatud tagatisega. MKS § 127 lg 2 kohaselt arvestatakse tagatissumma tagatava

nõude täitmata jätmise korral selle katteks. Kui tagatis on esitatud mitme nõude katteks,

kohaldatakse nõuete rahuldamise järjekorrale MKS § 128 lõikes 5 sätestatut.

6.4. Maksu- ja Tolliametil on seega maksuotsusega määratud summa võimalik sundtäita esitatud

tagatise arvel. Kaebaja leiab, et arvestades tagatise olemust ja MKS § 127 lg 2 sõnastust, saab

järeldada, et tagastissumma arvel kohustuse täitmine ei saa toimuda automaatselt, sest tagatava

nõude mittetäitmise ja tagatissumma arvel maksunõude täitmise vahele peab jääma mõistlik aeg.

Praegusel juhtumil ei ole maksuhaldur kaebajat teavitanud, et ta soovib maksuotsust täita

tagatissumma arvel. Selle asemel arestis maksuhaldur kaebaja pangakontod ning tegi korralduse

kontodel olevate summade ülekandmiseks MTA-le. Kaebaja hinnangul ei olnud tagatissumma

olemasolul see tegevus õigustatud.

3-18-1297

3(5)

6.5. Sissenõudmise toimingute lubatavust tuleb hinnata MKS § 1361 sätestatud põhimõtete

valguses, mille kohaselt võib MTA juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist

võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks, teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 l-s 1 sätestatud

täitetoimingud. Kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui

maksukohustuslane on esitanud tagatise, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe

tööpäeva jooksul (MKS § 1361 lg 3). Seega, selle regulatsiooni kohaselt tingib tagatise esitamine

täitetoimingute kohese lõpetamise.

7. Kaebaja leiab, et MKS § 1361 lg-t 3 tuleb kohaldada ka praeguses asjas. Sellest tulenevalt ei

olnud maksuhalduril õigus kaebaja pangakontosid arestida, kuna maksuotsusega nõutav

käibemaksusumma oli kogu ulatuses tagatud VKS § 41 alusel esitatud tagatisega ning kohtu loa

alusel ettemaksukontolt arestitud tagatisega. Maksuhaldur oleks pidanud kaebajat teavitama, et ta

kavatseb maksunõude täita tagatissumma arvelt ja andma mõistliku aja maksunõude täitmiseks

muul viisil (sh ajatamistaotluse esitamiseks).

Vastustaja seisukohad

8. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et selles sisalduvad väited ei anna alust vaidlusalust

korralduste tühistamiseks.

8.1. Tuleb nõustuda, et seadus ei sätesta täpset järjekorda ega protseduuri, milliste vahendite arvelt

ning milliseid samme astudes peaks maksuhaldur maksuvõla sundtäitma. Samas annab MKS § 12

maksuhaldurile

kaalutlusõiguse

valida

erinevate

abinõude

vahel

kooskõlas

õiguse

üldistepõhimõtetega ning arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve.

9. MKS § 127 lg 2 tuleneb maksuhalduri õigus arvestada selleks määratud kontole makstud

tagatissumma tagatava nõude täitmatajätmise korral selle katteks. MKS § 131 lg 1 annab

maksuhaldurile õiguse anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda

tema pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses. Seega, lähtudes

maksuhaldurile seadusega antud diskretsiooniõigusest (MKS § 12) ning arvestades asjaolu, et MKS

annab maksuhaldurile muu hulgas õiguse realiseerida tagatis (MKS § 127 lg 2) ja/või arestida

pangakonto (MKS § 131 lg 1), tuleb asuda seisukohale, et maksuhaldur võib valida maksuvõla

sundtäitmise viiside vahel.

10. Maksuvõla sundtäitmise viiside valikul tuleb maksuhalduril seega kaaluda võimaliku

pangakonto arestimise ning kütuse müüja käibemaksu tagatise realiseerimine mõju äriühingu

tegevusele. Seda olukorras, kus maksuhaldur sundtäidab kehtivat maksuotsust. Kahtlemata on

pangakontol asuvate rahaliste vahendite arestimine kaebaja varaliste õiguste intensiivne riive.

Samas leiab vastustaja, et veelgi intensiivsem riive, kui vaadelda kaebaja majandustegevust

tervikuna, on maksuvõla täitmine kaebaja käibemaksu tagatise arvelt. Kui MTA täidaks

esmajärjekorras kaebaja võlgnevuse tagatise arvelt, põhjustaks see ohu kaebaja kütuse müügi

tegevusloale, sest ebapiisava tagatise korral ei saa isik kütuse müügiga tegeleda (VKS § 3 lg 3).

Praktikas tähendaks see seda, et MTA täidaks kaebaja võlgnevuse tagatise arvelt ning seejärel teeks

ettekirjutuse puuduoleva tagatise esitamiseks (viie päeva jooksul). Seega oleks maksuvõla

esmajärjekorras täitmine tagatise arvelt isiku jaoks koormavam, sest seaks ohtu kaebaja kütuse

müügi tegevusloa tervikuna, mitte üksnes pangakontol asuvad rahalised vahendid. Kaebaja peaks

igal juhul leidma täiendavad rahalised vahendid, kui soovib enda tegevusloa kehtivust säilitada.

11. Praegusel juhul on maksuhaldur lähtunud eeltoodud kaalutlustest. Samuti asjaolust, et lisaks

eelnevalt mainitud MTA 15.07.2016 maksuotsusest nr 12.2-3/019120-33 tulenevale maksuvõlale

(171 035,83 eurot) on kaebajal teisi täitmata ning ühtlasi tulevikus määratavaid maksukohustusi.

30.01.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/038476-23 on määratud 88 676,41 eurot (sundtäitmine on

peatatud 09.03.2018 määrusega haldusasjas nr 3-18-445). 03.07.2018 on kaebajale väljastatud

3-18-1297

4(5)

intressinõue summas 140 000 eurot. Kaebaja suhtes toimub kaks maksumenetlust, mille käigus

kuulub tõenäoliselt kaebajale juurdemääramisele 1 673 967,61 eurot käibemaksu ja 418 491,90

eurot tulumaksu (maksumenetlus 1) ning 1 325 623,41 eurot käibemaksu ja 331 405,86 eurot

tulumaksu (maksumenetlus 2). Nimetatud maksukohustused on tekkinud kaebaja järjepideva

õigusvastase tegevuse tulemusel. Kaebajale määratud ning tulevikus tõenäoliselt määratavad

maksukohustused on kokkuvõttes märkimisväärselt suuremad kui kaebaja teadaolev vara. Seega

oli praegusel juhul kaebaja maksuvõla sundtäitmisel oluline arvestada asjaoluga, et esineb oht

kaebaja maksukohustuste täitmise võimatusele tulevikus. Arvestamata ei saa jätta ka kaebaja

tegevust iseloomustava üldise maksudistsipliiniga.

12. Vastustaja leiab, et maksuhalduril peab säilima võimalus valida ise täitetoimingute sooritamise

ulatuse ja järjekorra vahel. Vastupidine olukord halvaks märkimisväärses ulatuses maksuhalduri

tegevust maksuvõlgnevuste sissenõudmisel.

13. Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et MKS ei sätesta sõnaselgelt, kas ja kuidas peaks

toimuma maksuhalduri poolt maksukohustuslase teavitamine MKS § 127 lg 2 alusel tagatissumma

arvestamisel tagatava nõude katteks. Samas vastustaja leiab, et kõnesoleva teavitamise täpsem

reguleerimine seaduse tasandil ei ole vajalik. MKS §-st 129 lähtuvalt peab maksuhaldur andma

võlgnikule alati võimaluse täita oma kohustus vabatahtlikult. Sellekohane hoiatus võib olla

vormistatud eraldiseisvakorraldusena, kuid hoiatus võib olla ka märkusena maksuotsuses. Viimase

olukorraga on tegemist ka praegusel juhul ning kaebajale tehtud 15.07.2016 maksuotsuses nr 12-

2.3/019120-33 sisaldus vastav hoiatus. Seega on kohese sundtäitmise menetluslikud eeltingimused

täidetud. Kaebaja tuginemine MKS §-s 1361 sätestatud põhimõtetele ning soov neid analoogia

korras üle tuua käesoleva vaidluse lahendamisesse ei ole käesoleval juhul asjakohane. MKS § 1361

reguleerib maksuvõla täitmise tagamist enne maksu määramist. Praegusel juhul ei ole tegemist

sellise olukorraga.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Vaadanud läbi poolte seisukohad leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud

korraldused on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus.

15. Esmalt märgin, et võrreldes käesolevas asjas vaidlustatud korralduste andmise ajaga on

asjaolud mõnevõrra muutunud ning kaebaja pangakontod on arestitud käesolevast asjast

sõltumatult. Nimelt andis Tallinna Halduskohus 09.07.2018 määrusega haldusasjas nr 3-18-1333

loa kaebaja suhtes maksunõude täitmist tagavate toimingute sooritamiseks ning muuhulgas sisaldas

see luba maksuhalduri õigust taotleda krediidiasutustelt kaebaja pangakontode arestimist.

Haldusskohtu määrus on käesoleva otsuse tegemise ajaks jõustunud ning seega ei saavutaks

kaebaja vaidlustatud korralduste tühistamisega olukorda, kus kaebajal oleks võimalik

pangakontosid

edaspidi

kasutada.

Vaatamata

nimetatud

asjaolule

pean

võimalikuks

tühistamiskaebuse menetlemist tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2, mille kohaselt hindab kohus

haldusakti andmise õigsust selle andmise aja seisuga.

16. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et vaidlustatud korralduste andmise seisuga oli kaebajal

15.07.2016 maksuotsustest tulenev maksuvõlg 171 035,83 eurot, samuti selles et ei MKS ega VKS

ei sätesta täpsemaid reegleid, selles osas, millises järjekorras ning milliste vahendite arvelt peaks

maksuhaldur maksuvõla sundtäitmist alustama. Seega tuleb maksuhalduril suntäitmise toimingute

tegemisel lähtuda MKS § 12 tulenevast kaalutlusõiguse põhimõttest ning igakordselt analüüsida

rakendavate meetmete tõhusust ja mõju maksukohustuslasele, kelle suhtes sundtäitmise meetmeid

rakendatatakse.

17. Äriühingu pangakontode arestimine on kahtlemata meede, mille mõju äriühingule on

intnensiivne ning vahetu. Seega peaks maksuhaldur äriühingu pangakontode arestimisel erilise

hoolega kaaluma sellise meetme kohaldamise proportsionaalsust. Leian, et käesoleval juhul ei saa

pangakontode arestimist pidada kaebaja suhtes ebaproportsionaalseks meetmeks. Vaidlustatud

3-18-1297

5(5)

korralduste andmise ajal oli vastustajale teada, et lisaks MTA 15.07.2016 maksuotsusest nr 12.2-

3/019120-33 tulenevale maksuvõlale (171 035,83 eurot) on kaebajal teisi täitmata maksukohustusi

(31.01.2018 maksuotsusest tulenev maksuvõlg ning arvestuslik intressivõlg, mille osas esitati

intressinõue 03.07.2018). Lisaks toimus kaebaja suhtes kaks maksumenetlust, mille tulemusel oli

tõenäoline, et kaebaja maksukohustus suureneb veelgi (1 673 967,61 eurot käibemaksu ja 418

491,90 eurot tulumaksu (maksumenetlus 1) ning 1 325 623,41 eurot käibemaksu ja 331 405,86

eurot tulumaksu (maksumenetlus 2)). Seega oli kaebajal lisaks MTA 15.07.2016 maksuotsusest

tulenevale maksukohustusele võimalikke tulevikus määratavaid maksukohustusi rohkem kui 3

miljoni euro ulatuses.

18. Sellest tulenevalt leian, et vastustaja on õiguspäraselt valinud 15.07.2016 maksuotsusega

määratud kohustuse sissenõudmiseks MKS §-s 131 sätestatud pangakontode arestimise meetme

teiste võimalike täitetoimingute sooritamise (sh nt VKS § 41 alusel tasutud käibemaksu tagatise

kaebaja ettemaksukontole ümberkandmise ja sealt selle maksuotsusega määratud maksusumma

katteks arvestamise) asemel. Kaebus tuleb seega jätta rahuldamata.

Menetluskulud

19. Kaebaja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Kohtule esitatud

menetluskulude nimekirjast nähtub, et kaebaja menetluskulud on kokku 1470 eurot, millest

riigilõiv on 30 eurot ja õigusabikulud 1440 eurot (koos käibemaksuga).

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema

enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma