1-17-2291/43 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-17-2291 Määruse kuupäev

7. juuni 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Kohtuasi Kriminaalasi O.H süüdistuses § KarS 121 (kehtivas redaktsioonis KarS 121 2 p 1) ja 119 § lg § lg 1 järgi. Tsiviilhagi eraldi lahendamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2018.

a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kannatanu

esindaja vandeadvokaat Artur Sanglepp,

R. T. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

8. mai 2019, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Artur Sanglepa määruskaebus läbi vaatamata. R. esindaja vandeadvokaat T.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 6. märtsil 2017 saabus Harju Maakohtusse süüdistusakt O.H kriminaalasjas. Süüdistusaktile oli lisatud kannatanu OÜ ja R. tsiviilhagi , E T. O.H

A. vastu ning kaks I. hagiavalduse täpsustust.

2. Harju Maakohus andis 23. 2017.

kohtu alla. 24. 2017. märtsi a määrusega O.H märtsi a määrusega kaasati jäeti tsiviilkostjana menetlusse E OÜ. ja

O.H

A. I. tsiviilkostjana menetlusse kaasamata.

3. Harju Maakohtu 17. mai 2017. tsiviilhagi ja E . a määrusega võeti O.H OÜ vastu menetlusse

A. vastu esitatud hagiavaldus Lisaks maakohus, et lahendab I. jäeti läbi vaatamata. määras tsiviilhagi kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 310

3 alusel tervikuna eraldi otsusega § lg pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist. Kohus leidis, et tsiviilhagi on keskmisest keerulisem ja selle menetlemine koos

süüküsimusega võib takistada viimase lahendamist mõistliku aja jooksul.

4. 23. mail 2017 toimunud kohtuistungil rahuldas Harju Maakohus ratuuri Põhja Ringkonnaproku ringkonnaprokuröri Anneli Lumiste ja taotluse kriminaalasja lahendamiseks O.H lühimenetluses.

5. Harju Maakohtu 27. juuni 2017. osaotsusega tunnistati

a O.H temale esitatud süüdistuses süüdi. Tallinna Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2017. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt.

1-17-2291

2(5) Riigikohtu 10. jaanuar 2018.

kaitsja kassatsioon menetlusse i a määrusega jäeti O.H võtmata.

6. 3. mail 2018 esitas kannatanu esindaja vandeadvokaat Artur Sanglepp Harju Maakohtule tsiviilhagi tervikteksti ja taotluse kriminaalmenetluse jätkamiseks, kannatanu ülekuulamiseks ning hagiavalduses ks. Taotlusele oli lisatud 29

esitatud nõuete täpsustamise dokumentaalset tõendit tsiviil ete . nõu tõendamiseks

7. Harju Maakohtu 12. septembri 2018. kannatanu tsiviilhagi kriminaalmenetluses a määrusega jäeti läbi vaatamata Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised. .

7.1. Kriminaalmenetluse seadustikus puuduvad sätted selle kohta, millises menetluses tuleb lahendada tsiviilhagi pärast süüdimõistvat osaotsust. Kuna lühimenetluses, peaks osaotsus tehti sama menetluse liigi raames menetlema ka tsiviilhagi. Samas lahendatakse l asi ühimenetluses üksnes kriminaaltoimiku materjali , ent kannatanu soovib esitada hagiavalduse põhjal lisatõendeid kohta. Seega tuleks need kannatanule tagastada, kuid nii kaotaks ta mitmeid tõendid menetlusõigusi, s õiguse nõuet täiendavalt põhjendada või tõendada ealhulgas

.

7.2. Kui kriminaaltoimiku materjalid pole lühimenetluses hagiavalduse lahendamiseks piisavad, peab kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastama (KrMS 238 lg 1 p 2) osaotsuse . Pärast süüdimõistva jõustumist pole pädevust aga prokuratuuril enam kriminaalasjaga edasi tegeleda. S lises el olukorras tingib kriminaaltoimiku materjalide ebapiisavus KrMS 296 §

1 p 5 alusel lg tsiviilhagi

. Kannatanu esitada tsiviil uuesti läbi vaatamata jätmise l on võimalik nõuded tsiviilkohtumenetluse korras.

8. M vaidlustas aakohtu määruse kannatanu esindaja, kes taotles kohtumääruse tühistamist ja tsiviilhagi suhtes

menetluse jätkamist.

9. Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2018. esimese a määrusega tühistati maakohtu määrus ja astme kohut kohustati jätkama tsiviilhagi osas kriminaalasja arutamist. Määruskaebus rahuldati. Vaidlustamisviites märgiti, et määruse peale saab esitada määruskaebuse. Kohus leidis, et tsiviilhagi peab süüdimõistva osaotsuse jõustumise järel lahendama samas menetlusliigis, milles tehti osaotsus. Seega tuleb maakohtul menetleda hagiavaldust korras Kannatanu lühimenetluse . esindaja leiab ekslikult, nagu takistaks tsiviilhagi lahendamine lühimenetluses pärast osaotsuse jõustumist selle õiget lahendamist. Pealegi ei vaielnud kannatanu ega tema esindaja lühimenetluse kohaldamisele vastu. lisatõendite esitamise vajadu Neile pidi s olema juba varem ettenähtav.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

10. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas kannatanu esindaja, kes taotleb kohtumääruse tühistamist osas, milles kohustati maakohut jätkama tsiviilhagi menetlemist lühimenetluse korras. Kannatanu esindaja taotleb uue määruse tegemist, millega kohustada maakohut lahendama hagiavaldust s.

üldmenetluse Kaebuse esitaja seisukohad on järgmised.

10.1. Kuna osaotsuse tegemisel

lahendatavate küsimuste ring ei hõlmanud tsiviilhagiga seonduvat, pole õigustatud ringkonnakohtu etteheide, et kannatanu ja tema esindaja oleksid pidanud juba varem vaidlema vastu

lühimenetluse kohaldamisele.

1-17-2291

3(5)

10.2. Praegune asi on oluline kohtupraktika edasiarendamise seisukohalt. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta, millises menetluses jätkatakse pärast süüdimõistvat osaotsust tsiviilhagi lahendamist, kui osaotsus tehti netluses. Olukorras, kus tsiviilhagi lühime kohus teeb määruse eraldamise b ka hagiavaldust lahendada . kohta üldmenetluses, tule üldmenetluse korras

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Riigikohus

osas põhjendab kõigepealt määruskaebuse läbi vaatamata jätmist (I). Määruse II käsitleb kolleegium liigi sätetest obiter dictum’i korras seda, millise menetluse tulnuks maakohtul juhinduda tsiviilhagi lahendamisel osaotsuse , pärast süüdimõistva jõustumist (A) ja selgitab menetluses kujunenud olukorda (B). määruskaebe õiguslikku

I

12. Harju Maakohus tegi 17. mail 2017 määruse, millega võttis kannatanu tsiviilhagi KrMS 263 § lg-s 1 osaotsuse ja sätestatud korras menetlusse. Ühtlasi määras kohus, et teeb süüküsimuses lahendab hagiavalduse eraldi. Pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist otsustas kohus jätta tsiviilhagi KrMS 296 §

2 1 p 5

lg alusel kriminaalmenetluses läbi vaatamata.

13. Kannatanu esindaja vaidlustab ringkonnakohtu määrust, millega tühistat maakohtu otsustus jätta i tsiviilhagi läbi vaatamata jätkama hagi

ja kohustati maakohut avalduse suhtes kriminaalmenetlust. olemuslikult samastatav tsiviilhagi Kolleegium leiab, et selline määrus on menetlusse võtmise määrusega, §

7 kohaselt määruskaeb mille peale ei saa KrMS 385 p 1 ust esitada.

14. Riigikohtu hiljutises praktikas on asutud seisukohale, et tsiviilhagi menetlusse võtmise määrusega KrMS 385 p 17 § tähenduses tuleb võrdsustada ringkonnakohtu määrus, millega tühistatakse

KrMS 263 §

1 1 alusel tehtud tsiviilhagi m

lg enetlusse võtmata jätmise (läbi vaatamata jätmise) määrus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. mai 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-22-17, p 30 ).

15. Samamoodi nagu asjas nr 3-1-1-22-17 KrMS 385 p 17 ka menetluses välistab § käimasolevas tehtud ringkonnakohtu määruse vaidlustamise. Selle sätte järgi saab edasi kaevata tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise (menetlusse võtmata jätmise) määrust. Sarnaselt tsiviilhagi menetlusse võtmise määrus ei lõpeta määrus, millega tühistatakse § ega ringkonnakohtu KrMS 2962

lg 1 alusel vormistatud hagiavalduse tsiviilhagi edasist menetlemist. läbi vaatamata jätmine, Seepärast ei võimalda KrMS § niisuguse määruse peale põhjalikumalt

385 p 17 kaevata (vt mutatis mutandis 3-1-1-22-17, p-d 31 ja 32). Ka tsiviilkohtumenetluses on määrus asjas nr vaidlustatav s (TsMS 427). Ringkonnakohtu üksnes hagi läbi vaatamata jätmise määru § m t selline hagi saadetakse maakohtule menetluse äärus , millega tühistatakse määrus ja jätkamiseks § , ei saa TsMS - 427 tulenevalt edasi kaevata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi st

21. veebruari 2018. nr 2-14-7385/204, p-d 12 ja 13). a määrus

16. Eelneva kokkuvõtteks ei saa KrMS 385 p 1 §

7 kohaselt esitada määruskaebust muu hulgas sellise määruse peale, millega tühistatak § se KrMS 2962 lg alusel tehtud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise määrus ja maakohut kohustatakse hagiavaldust menetlema. Seega on Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2018. sisalduv vaidlustamisviide ekslik. Juhindudes a määruses KrMS 390 lg- 1

350 lg 2 p- 2

383 lg- 1

385 p- 1 Riigikohtu § st , § st , § st ja § st 7, jätab kriminaalkolleegium kannatanu esindaja ringkonnakohtu määruskaebuse määruse peale edasikaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata.

1-17-2291

4(5)

II

17. Pidades silmas KrMS 390 lg 5 kolmandast § lausest tulenevat Riigikohtu ülesannet tagada seaduse ühetaoline kohaldamine, selgitab kolleegium vaatamata määruskaebuse läbi vaatamata jätmisele obiter dictum'i korras järgmist.

(A)

18. 1. kriminaalmenetluse seadustikus osaotsust ning tsiviilhagi ja avalikjaanuaril 2017 jõustusid õigusliku nõudeavalduse kätkevad sätted § – eraldi lahendamist (KrMS 310 lg-d 3 7). Üld ühe otsusega süüdistatava reeglina menetleb kohus kriminaalasja terviklikult, lahendades süüküsimuse § ja kriminaalmenetluses esitatud kannatanu tsiviilhagi ning muud KrMS 306 lg-s 1 lahendada KrMS 310 lg- 3 märgitud küsimused. Vaid erandjuhul võib kohus § st tulenevalt hagiavalduse eraldi otsusega, kui see on vajalik, tagamaks süüküsimuse lahendamist mõistliku aja jooksul. Osaotsuse tegemine võimaldab vältida süüküsimuse lahendamise venimist mahuka või keeruka tsiviilhagi menetl tõttu (vt määrus asjas use nr 3-1-1-22-17, p 42).

19. Kui kohus otsustab tsiviilhagi eraldada ja teeb kriminaalasja lahendades süüdimõistva osaotsuse, ei lõpp jõustumisega jätkub menetlus e kriminaalmenetlus osaotsuse , vaid hagiavalduse suhtes samas kriminaalasjas. Teisi menetletakse tsiviilhagi ka sellisel juhul sõnu ühes ja samas kriminaalmenetluses . süüdistatava süüküsimusega

20. Ö ei tähenda eldu aga seda, et tsiviilhagi lahendamine on alati seotud sama menetluse liigi , mille ga raames . Tsiviilhagi menetlemine peatub alates ajast, mil kohus tehakse süüdimõistev osaotsus teeb otsustuse lahendada tsiviil eraldi. Hagiavalduse suhtes menetlus (määruse) nõue jätkub pärast süüdimõistva e jõustumist pooleli jäi. osaotsus sealt, kus see tsiviilhagi eraldamisel Juhul kui kohus teeb tsiviilhagi eraldi lahendamise ka määruse näiteks üldmenetluses, jätkub hagiavalduse menetlemine korra sellest, kas

üldmenetluse s. Seda sõltumata pärast kõnealuse määrus süüdistatava süüküsimuse või mitte e tegemist muutub lahendamisel menetluse liik . Seega asjaolul, millises menetlus liigis otsustati tsiviilhagi on määrav tähendus e ülejäänud kriminaalasjast eraldada.

21. Hagiavalduse erald lahendamine kriminaalmenetluse seadustiku i üldmenetluses toimub 10. tsiviilhagi peatükis sätestatud üldises korras. See tähendab suhtes täiemahulist kohtulikku arutamist. Järelikult tuleb menetleval kohtul juhinduda üldmenetluse hagiavaldust korrast muu hulgas kohtulikul uurimisel (KrMS 285 jj) § , sealhulgas tõendite esitamisel, vastuvõtmisel ja nende uurimisel.

22. P

17. mail 2017 koostas raegune kriminaalasi saadeti Harju Maakohtusse üldmenetluse korras. kohus tsiviilhagi eraldi lahendamise määruse. 23. mail 2017 toimus kohtuistung, kus taotleti lühimenetluse kohaldamist. Kohus rahuldas taotluse ja kriminaalasja arutamist jätkati lühimenetluses.

23. Maakohus tegi tsiviilhagi eraldamise kohta T määruse üldmenetluses. aotlus lühimenetluse kohaldamiseks esitati kohtule a selle kohtu lles pärast määruse tegemist. Kuna tsiviilhagi eraldati ajal, mil kriminaalasja menetleti veel , tulnuks selle lahendami kata üldmenetluses st jät pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist samuti ü sätete ldmenetluse alusel.

(B)

1-17-2291

5(5)

24. Maakohus juhindus KrMS 296 §

2 lg 1 p- 5, mille kohaselt st jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata, kui esineb muu seaduses nimetatud alus. Kohus oma otsustust sellega, osaotsus põhjendas et tehti

peaks ka hagiavalduse otsustama korras. lühimenetluses ja seepärast üle lühimenetluse Kohus leidis, kui kriminaaltoimiku materjalid peaksid osutuma tsiviilhagi lahendamiseks et ebapiisavaks, tuleks see KrMS 238

1 p 2 tagastada prokuratuurile, kes pole § lg järgi KrMS 310 lg- 5 tulenevalt aga enam kohtumenetluse pool. See otsustas kohus

§ st tõttu jätta tsiviilhagi KrMS 296 §

1 p-s 5 kohaldades lg sätestatut läbi vaatamata. Ringkonnakohus tühistas kohut jätkama tsiviilhagi selle otsustuse ja kohustas maa suhtes kriminaalasja arutamist lühimenetluses.

25. K Riigikohtule esitatud una kolleegium jätab kaebuse läbi vaatamata, jõustub ringkonnakohtu määrus, milles esitatud seisukohad on KrMS 342 §

1 kohaselt maakohtule asja uuel arutamisel kohustuslikud. s aluse , tuleb maakohtul lahendada Lähtude kõne määruse resolutsioonist hagiavaldus korras. Juhul kui kohus tuvastab, et kriminaaltoimiku materjal pole lühimenetluse tsiviilhagi lahendamiseks piisav, peaks

ta lühimenetluses kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastama, tehes KrMS 238

1 p-s 2 d lahend See e on aga praeguses asjas § lg sätestatu i. sät muutunud hjaks, sest prokuratuur pole tsiviilhagi eraldi lahendamisel KrMS 310 sisutü § lg kohaselt enam kohtumenetluse pool. Arvestades seda, et KrMS 238 1 p 2 kohaldada ei saa, § lg tuleb kohtul kriminaaltoimiku materjali ebapiisavuse korral analoogia korras jätta tsiviilhagi KrMS 296 §

1 p 5 alusel kriminaalmenetluses lg läbi vaatamata võib . Sellises olukorras kannatanu esitada samasisulise n tsiviilkohtumenetluses. õude

26. Kolleegium selgitab sedagi, et k KrMS 310

7 kohaselt kohtu annatanul on võimalik võtta § lg menetluses olev hagiavaldus kuni selle eraldi menetlemise alguseni tagasi. Tsiviilhagi saab tagasi võtta ka pärast käesolevat Riigikohtu määrust seni, kuni algab selle menetlemine maakohtus. hagiavaldus KrMS 296 Sellisel juhul jäetakse §

2 1 p lg

2 alusel läbi vaatamata, mis tähendab, et kannatanul avaneb võimalus esitada sama nõue tsiviilkohtumenetluse korras (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. 2017. nr 3-1-1-3-17, p 40). märtsi a määrus asjas

(allkirjastatud digitaalselt)

Saale Laos, Hannes Kiris, Paavo Randma