4-19-2591/8 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-19-2591

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2019. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-2591 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi

T.S kaebus PPA Lääne prefektuuri Paide PJ

16.04.2019. a otsusele väärteoasjas nr 2302,19,003086, mille kohaselt karistati T.S LS § 230 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks Menetlusosalised Kaebuse esitaja T.S, isikukood XXX,

elukoht xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxxx, telefon x, e-post: x, Eesti Vabariigi kodanik, xxxxxx xx xxxxxxx

Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuur Paide politseijaoskond, asukoht Tallinna Paide Järva maakond, e-post: laane@politsei.ee RESOLUTSIOON

1. Jätta T.S kaebus rahuldamata ja PPA Lääne prefektuuri 16.04.2019. a otsus väärteoasjas nr 2302,19,003086 muutmata.

2. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. 3.

Vastavalt Liiklusseaduse § 127 peab T.S 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroole.

4. Edastada kohtuotsus T.S-ile ja PPA Lääne prefektuurile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus. PPA Lääne prefektuuri 16.04.2019. a otsusega väärteoasjas nr 2302,19,003086 /VTT tl 1/ karistati T.S järgmise rikkumise eest – 08.03.2019. a kell 16.21 Paide linn Järva maakond Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 84. km, juhtis mootorsõidukit, enne möödasõidu alustamist ei veendunud, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid ning sõidurada,

4-19-2591

millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba. Oma tegevusega põhjustas liiklusohtliku olukorra, mille tõttu vastu liikunud sõiduki juht pidi kokkupõrke vältimiseks järsult muutma liikumissuunda. Rikkus LS § 51 lg 3 p 3, 4. Väärteo kvalifikatsioon LS § 230 lg 2. T.S karistati LS § 230 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks.

Kaebus. T.S leiab esitatud kaebuses /tl 3/, et lasi enne möödasõidu alustamist vastutulevad sõidukid mööda. Kui alustas möödasõitu oli tee vaba. Auto, millest mööda sõitis, lisas kiirust. Järsku nägi vastu sõitvat autot, kuid polnud veendunud, et tema järsk pidurdamine oleks võimalik, seega lisas veidi kiirust, et möödasõit lõpetada. Kohtuväline menetleja on otsuses teda näidanud kui südametut ja kriminaalset käituvat inimest. Juhtimisõigust on vaja kuna kaebaja käib tööle xxxxxxxx ning abistamas x laste kasvatamisel xxxxxxxxxxx, kellel pole juhtimisõigust. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas.

Kohtuväline menetleja leidis vastuses kaebusele /tl 8-9/, et videosalvestiselt on näha, et möödasõidetava sõiduki juht sõidab kiirusel 93 km/h kuni 96 km/h ning lisab kiirust pärast menetlusaluse isiku poolt möödasõidu sooritamist ja tagasireastumist oma suunavööndisse. Juhtimisõiguse äravõtmisel ei ole esmane hinnata millised kohustused on menetlusalusel isikul eraelus, vaid tuleb vaadelda väärteo toimepanemisega seotud asjaolusid.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik seadis oma käitumisega reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise, väärtegu on toime pandud tahtlikult ja määratud karistus proportsionaalne isiku süüga. Kaebuse esitaja vastus. Kaebaja saab enda sõnul aru /tl 12/, et rikkus liikluseeskirju, kuid möödasõitu alustades ei olnud vastutulevat autot näha. Kinnitab, et möödasõitu tehes on alati veendunud, et ei pane kellegi elu ohtu. Kui karistus jääb jõusse, palub see võimalusel jätta ajavahemikku 15.06- 15.07.2019.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /tl 8 pöördel, tl 13/. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad /VTT tl 1-2/.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus uurib kas T.S on toime pannud teo, mille eest kohtuväline , menetleja teda karistas. Kohus uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid: (VTT) -menetlusaluse isiku T.S ütlused /tl 3/; -tunnistaja SK ütlused /tl 4-5/; -videosalvestis „File_000.mp4“ /tl 6/. T.S on selgitanud /VTT tl 3/, et kui vastu tulevad sõidukid olid möödunud, alustas ees liikunud sõidukist möödasõitu. Möödasõitu sooritades nägi vastutulevat autot. Sama on kinnitanud ka kaebuses, et möödasõitu alustades oli tee teema ees vaba.

4-19-2591

S.K juhtis autot, millest T.S möödasõitu sooritas. S.K on edastanud politseile videosalvestise sündmusest /VTT tl 8/. Kohus märgib, et videosalvestiselt on selgelt näha, et S.K sõidukist möödub autode kolonn ja viimase auto möödumisel paistavad koheselt eespool vastu tuleva auto tuled. Seega ka T.S pidi hiljemalt möödasõidu alustamise hetkel nägema vastutulevat autot. Seega T.S ütlused, et möödasõidu alustamisel oli tee vaba, ei ole õiged. T.S on ka selgitanud, et tema ees liikus auto aeglasemalt ja möödasõidu tegemise ajal lisas auto, millest mööda sõitis, kiirust. Videosalvestiselt on näha, et S.K auto kiirus on ajal, mil T.S möödasõitu sooritab 92-95 km/h. Tegemist ei ole muidugi taadeldud kiirusmõõturiga, kuid selle pinnalt saab väita, et S.K ei liikunud maanteel lubatud sõidukiirusest aeglasemalt (nagu on märkinud

T.S) ja samuti ei lisanud möödasõidul kiirust sellisel määral, mis tingis selle, et T.S ei jõudnud möödasõitu lõpule viia enne vastutuleva autoga kohtumist. Kohus leiab, et 3 km/h kiiruse kõikumine jääb normaalsuse piiridesse olukorras, kus ei kasutata püsikiiruse hoidjat. Videosalvestiselt on näha, et kell 16.21.41 vastutulev valge linnamaastur liigub paremale teeserva, sõidukid on kolmekesi kõrvuti kaherealisel teel, möödasõitu sooritav xxxxxxx reg-märk xxxxxx lõpetab möödasõidu ja reastub oma sõiduritta.

Sellises olukorras, kus T.S oli möödasõitu alustanud ja sai aru, et ta ei jõua möödasõitu lõpetada ja oma ritta reastuda enne kohtumist vastassuunast tuleva autoga, oleks ta pidanud möödasõidu katkestama. Videolt on näha ja ka T.S ütlustest tuleneb, et tema ei teinud midagi, et ohtlikku olukorda ära hoida. Mingi õigustus

T.S käitumisele ei ole asjaolu, et ta vastu tulnud autojuhi ees vabandas, tõstes korraks kätt.

T.S möödasõit tekitas reaalse liiklusohu ja kokkupõrge vastutuleva autoga jäi toimumata vaid seetõttu, et tee laius võimaldas vastutuleval autojuhil hoida nii palju paremale, et kaherealisele teele mahtus kõrvuti kolm sõiduautot.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et väärteoasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et T.S on toime pannud teo, mis talle väärteoprotokollis süüks arvatakse. T.S rikkus oma tegevusega LS § 51 lg 3 p 3, 4, mis sätestavad, et enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid ning sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba. Kohtuväline menetleja on T.S poolt toime pandud teo õieti kvalifitseerinud LS §

230 lg 2 järgi, mis näeb väärteona ette mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumise kui sellega on tekitatud liiklusoht.

Kohus leiab, et T.S pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. T.S on õigustanud oma käitumist sellega, et möödasõitu alustades oli tee vaba ja möödasõidu ajal lisas auto, millest mööda sõitis, kiirust. Need asjaolud ei ole kohtus tõendamist leidnud. Videosalvestisega on tõendamist leidnud vastupidine, videosalvestis näitab selgelt, et juba ajal kui eelmine vastutulevate autode kolonn möödus, paistsid eespool vastutuleva auto tuled. Seega juba möödasõitu alustades nägi T.S vastutulevat autot, tal ei saanud tekkida veendumust, et möödasõit on ohutu.

Möödasõidetav auto T.S poolt möödasõidu sooritamise ajal ei lisanud sellisel määral kiirust, mis oleks oluliselt mõjutanud möödasõidu aega. Kujunenud liiklussituatsioonis sai T.S aru, et ta peab möödasõidu katkestama, sest ta ei jõua möödasõitu lõpetada enne vastutuleva auto temani jõudmist, seega ilma teisi liiklejaid ohtu seadmata. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

4-19-2591

Kohus leiab, et T.S on talle süüks arvatud LS § 230 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises , sest ta oli teo toimepanemisel süüvõimeline ja puudus süüd süüdi välistav asjaolu. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et T.S poolt toime pandud tegu vastab LS § 230 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

LS § 230 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis T.S puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et T.S süü on suur, T.S on tahtlikult rikkunud möödasõidunõudeid millega kaasnes liiklusoht.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud kahetsuse ning varasemate karistuste puudumise. Kohus nõustub selle seisukohaga. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on tuvastanud, et T.S on karistamata isik. Kohus leiab, et T.S poolt möödasõidunõuete tahtlik eiramine ja olukorrale, kus on ilmselge, et möödasõitu ei jõua teha enne vastutuleva autoga kohtumist, reageerimata jätmine, näitab, et T.S liiklejana ei hooli ei enda ega kaasliiklejate turvalisusest. T.S ütlustest ja kaebusest tuleneb, et T.S ei ole aru saanud, millised olid tema kui juhi kohustused tema poolt tekitatud liiklusohtlikus olukorras. T.S käitus sedavõrd riskeerivalt, et kohus leiab, et kergem karistus, s.o rahatrahv ei täida karistuse eesmärki ja ei taga seda, et T.S tulevikus uusi õigusrikkumisi toime ei pane.

Karistuse mõistmisel on oluline ka karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra kaitsmine, kuna T.S oma tegevusega seadis reaalsesse ohtu ka kaasliiklejad.

Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistuse liigi valinud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

Kohtuväline menetleja on karistanud T.S juhtimisõiguse äravõtmisega miinimummääras, kaebemenetluses kohus kaebuse esitaja olukorda raskendada ei saa.

T.S on esitanud taotluse, et kui karistus jääb jõusse, siis võimalusel jätta see ajavahemikku 15.06-15.07.2019.

VTMS § 203 lg 2 kohaselt kohtuvälise menetleja otsus või kohtuotsus süüdlase karistamise kohta pööratakse täitmisele selle jõustumise päevast. VTMS § 209 sätestab väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi ja aresti täitmisele pööramise edasilükkamise. VTMS ei sätesta karistusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramise edasilükkamist.

Seega tuleb T.S taotlus jätta rahuldamata ja juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramisel tuleb juhinduda VTMS § 204-3, mis sätestab, et põhikaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või kohtuvälise menetleja otsus asjaomasele asutusele süüdlaselt lahendis märgitud õiguste äravõtmiseks ning süüdlaselt nende õiguste teostamiseks väljastatud dokumendi hoiulevõtmiseks.

4-19-2591

Lähtudes eeltoodust jätab kohus T.S kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 51 lg 3 p 3, 4 § 230 lg 2, KarS § 56 lg 1, VTMS § § 120 lg 1, § 132 p 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo kohtunik