4-19-2460/8 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Väärteoasi nr 4-19-2460

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. juuni 2019 Valga kohtumaja

Väärteoasja number

4-19-2460

Kohtunik

Roman Levin

Väärteoasi D.G kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna 13.04.2019 kiirmenetluse otsuse

peale väärteoasjas nr 261019002022

Menetlusalune isik

D.G; isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx

Kohtuväline menetleja

PPA Lõuna prefektuur

Esindaja

PPA Lõuna Prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga menetlusgrupi vanemkomissar Kaimar Karm

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta ja Piirivalveameti Lõuna D.G kaebus rahuldamata ning Politsei-

prefektuuri Kagu politseijaoskonna 13.04.2019 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 261019002022 muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o. alates 07.06.2019.

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe.

Kohtuo alates otsuse tsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul avalikult teatavakstegemisest, s.o. alates 07.06.2019. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD

Väärteoasi nr 4-19-2460

Kaevatav otsus

1. PPA

Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullpolitseinik Kerttu Vatter tegi

13.04.2019

väärteoasjas nr 261019002022 kiirmenetluse otsuse, millega kohtuväline menetleja määras § 227 lg 2 alusel rahatrahvi D.G-le liiklusseaduse (LS) trahviühikut, s.o 124 eurot.

Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt juhtis D.G 13.04.2019 kl 09.37 Valga vallas asuvälisel teel, s.o Jõhvi-Tartu-Valga maantee 194 km-l, liikudes Tartu suunas mootorsõidukit kiirusega km/h, millega ületas

123 km/h +/- 4 suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h ning rikkus sellega LS 15 lg 1 p 1. §

Kaebuse sisu

2. D.G esitas Tartu Maakohtule 28.04.2019 kaebuse, millega vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse . , kuna kohtuväline menetleja on rikkunud kiiruse mõõtmise nõudeid

Kaebuse kohaselt peeti D.G 13.04.2019 kinni Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullitalituse Valga patrulligrupi politseinike poolt Valga-Tartu maanteel, kui kaebaja Tartu suunas. Talle

sõitis näidati kiirusmõõturi videosalvestist selle kohta, et ta ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 29 km/h võrra. D.G nõustus kiirmenetlusega, sest pidas mingis ulatuses kiiruseületamist võimalikuks ja kiirusemõõtja näitu usaldusväärseks. Hiljem kui D.G hakkas uurima kiirusmõõturi Lasercam4 tööpõhimõtteid ja kiirusemõõtmise mõõteprotseduure, ta leidis

, et väärteo asjaolud ei ole selged.

Kaebuse esitajale näidatud kaameravideo alguses kuvati kaameranurgas kiirus 123 km/h, kuid D.G autot ei oln kuna mingisugune ud üldse näha, segav objekt täitis

täielikult kaamerapildi. Kui auto hakkas aga kaamerapildil paistma, siis sel hetkel kiirusenäitu enam ei kuvatud, kiirusenäidu koha peal olid --- (kolm kriipsu). Kaebuse esitaja ei ole kindel, et tema kiirus oli sellega üheselt tuvastatud: mõõturi töö oli mingist segavast objektist häiritud ja mõõtetulemused ei ole sellega usaldusväärsed.

3. Mõõtetulemuse usaldusväärseks lugemiseks näeb liiklusseadus kiirusemõõtmisele ette mitmed nõuded. 2011 määrus nr 78 „Nõuded Nt Vabariigi Valitsuse 16.06.

kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 8 p st 4 tuleneb, et sõidukiirust ei ole lubatud mõõta, kui kiirusmõõturi - ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid. Kiirusmõõturi LaserCam4 kasutusjuhendi p-s 3.4 on rõhutatud, et „äärmiselt oluline faktor asukoha valimisel on see, et mõõdetav objekt oleks kogu mõõteprotsessi jooksul selges vaateväljas. Ette jäävad objektid nagu suunaviidad, elektripostid ja puuoksad ei lase seadmel piisavalt andmeid koguda, et kiirust õigesti mõõta“

4. D.G

taotleb väärteo ümberkvalifitseerimist LS § 227 lg 2 asemel sama paragrahvi lõike 1 , kui kiiruseületamist peetakse küll võimalikuks, kuid see oli pigem kuni alusel

20 km/h või lõpetada väärteomenetlus lubatavate tõendite puudumisel VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

5. PPA Lõuna prefektuur seisukoha, milles leiab, et otsus väärteoasjas esitas 08.05.2019

261019002022 on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud kar Liiklusjärelevalvet istus vastab teo raskusastmele.

Väärteoasi nr 4-19-2460

teostanud ametnikud järgisid nõuetekohaselt kõiki menetlusnorme nii isiku teo kvalifitseerimisel kui ka

süü tuvastamisel.

Kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsuse tegemisel väärteoasjas ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid ja leidis, et väärteo toimepanek D.G poolt on leidnud tõendamist väärteoasja kogutud tõenditega, milleks on kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ja videosalvestis. Lisaks võttis kohtuväline menetleja arvesse kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse.

6. -st 1 kohaldati kiirmenetlust, kuna antud kiirmenetlusotsuse Tulenevalt VtMS § 55 lg

koostamise ajal olid väärteo toimepanemise asjaolud selged, D.G nõustus kiirmenetlusega, talle teatati tema õigused VTMS § 19 järgi ja talle anti võimalus anda ütlusi. D.G kirjutas omakäeliselt, et ta ületas kiirust mäest allalaskumisel ning see on tema viga ja õigustusi tal pole. Lisaks kahetses ta ka juhtunut.

7. Politseiametnikud Renno Saega ja Kerttu Vatter teostasid liiklusohutuse tagamise eesmärgil 13.04.2019 kella 09:37 ajal lubatud piirkiiruse mõõtmist Valgamaal Valga vallas Jõhvi asulaväline liikluskord LS § -Tartu-Valga mnt 194 km, kus kehtib

15 lg 1 p 1 järgi suurima lubatud sõidukiirus 90 km/h ja ametnikud fikseerisid Tartu suunas - liikuva sõiduki Nissan Juke (reg.nr xxxxxx) kiiruseks 123 km/h.

Kiirusemõõtmisel kasutati mõõtevahendit LaserCam 4 nr LE0260, mida testiti

13.04.2019 kella 09.09 ajal ja see oli töökorras. Kiirusemõõtur oli taadeldud

12.10.2018. Tehnilise Järelevalve Ameti läbiviidud ekspertiisi kohaselt on lasekiirusmõõtur LaserCam 4 tunnistatud vastavaks Eesti õigusaktide nõuetele ning tüübikinnitustunnistus kehtib kuni 11.12.2023.

Mõõtmise teostanud PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrulltalituse

Valga patrullgrupi patrullpolitseinik Renno Saega on läbinud 11.05.2016 kiirusemõõturi LaserCam 4 koolituse. LaserCam 4 mõõdab liikuva objekti liikumise kiirust ja kaugust seadmest, salvestades samal ajal mõõdetavast objektist video ning jäädvustades nii sihtmärgi liikumise ajaloo.

8. LaserCam

4 nr LE0260 videosalvestisest nähtub, et kell 09:37:52 liigub mõõtja suunas sõiduk, millele on suunatud kiirusemõõteseade ja ekraanile ilmub nähtavale mõõdetava sõiduki kiirus 123 km (kaugus 596,9m). Salvestise alguses on kaamera ees pooleldi piirav takistus, kuid suumimisel see kaob, pilt muutub selgemaks ja on näha mõõtja suunas liikuvat üksikut linnamaasturi tüüpi sõidukit. Ühtlasi nähtub, et mõõtjaks oli Renno Saega -

näha töötõend nr 1443.

Kohtuväline menetleja möönab, et kiirusemõõtja peal olev displei, mis kuvab suunatavat sihikut ning mõõdetava objekti kiirust ja kaugust ning edastab kasutajale andmeid, ees oli algselt pooleldi piirav takistus, kuid see ei mõjutanud mõõdetava objekti mõõtmist ehk mõõtetulemust. Kaamera üksnes jäädvustab toimuva, kiiruse fikseerib mõõteobjektile suunatud kiirusemõõtja sihik Kiirusmõõturi ja mõõteobjekti . vahel ei olnud mõõtmise ajal segavaid mõjureid. Lisaks oli kiiruse fikseerimisest kuni sõiduki kinnipidamise momendini sõiduk koguaeg vaateväljas. Asjaolu, et videopilt ei olnud korrektne, ei mõjuta kiirusemõõturi mõõtetulemust.

9. Vide

osalvestiselt ei ole küll võimalik tuvastada mõõtmise asukohta, kuna aknas nähtub teade „GPS rike“, samas seadme maaletooja selgitusel ja kasutusjuhendi järgselt ei mõjuta GPS mitte tootmine mõõtetulemust. Kiirusmõõtu töötab valgusimpulsi leviaja r

mõõtemeetodi põhimõttel, st kiiruse mõõtmine ei ole seotud GPS-ga, vaid laseriga

Väärteoasi nr 4-19-2460

seadmes. Mõõtmise toimumise asukoht on tuvastatav teiste kogutud tõenditega (kiirusemõõturi kasutamise protokoll).

10. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusaluse isiku poolt toimepandud piirkiiruse ületamine leidnud tõendamist väärteomenetluse raames kogutud tõenditega ning mõõtetulemus on usaldusväärne. D.G on ka ise kinnitanud piirkiiruse ületamist nii kiirmenetluse otsusel kui ka kaebuses kohtule. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll väljendab üheselt, et mõõdeti just D.G juhitud sõiduki kiirust. Eelkirjeldatule annab ka lisaväärtust videosalvestis, millest nähtuvalt rohkem samas suunas liikuvaid sõidukeid ei ole. S on m ündmuskohal toiminud kiirusemõõtmine õõteseaduse kohaselt jälgitav, selle on teinud pädev ja vastava väljaõppe saanud ametnik. Mõõtmine on tehtud taadeldud mõõtevahendiga n tavuses mõõtemetoodika ja muudele aktidele. ing vas

11. Kohtuväline menetleja leiab, et D.G-le kohaldatud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjustatavusele ning palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Menetlusaluse isiku täiendavad seisukohad

12. Täiendavalt selgitas D.G, et tal ei ole vastuväiteid PPA 08.05.2019 seisukohtadele osades, et järgitud on menetlusõigust, kasutatud kohast taadeldud mõõdeseadet, mõõtsid pädevad ametnikud ja mõõdeti tuvastatud kohas. Ta nõustub, et väärteomenetluses on tõendiks ütlused kiiruseületamise kohta, ka tema sest ta pidas tal seda võimalikuks, aga millises ulatuses ületamist, seda ei ole võimalik

millegagi tõendada. Politseiametniku kiirusmõõturi näit pole aga tema jaoks usaldusväärne: näit ei kajasta kogu mõõtmise vahemiku jooksul nähtavalt tema juhitud auto kiirust. D.G ei ole kindel, kas miski ei mõjutanud mõõtmistulemust, sest mõõturi kasutusjuhend märgib, et usaldusväärse tulemuse saavutamiseks peab mõõdetav objekt oleks kogu mõõteprotsessi jooksul selges vaateväljas.

13. Kaebus esitaja selgitab, et tal on keeruline endale süüd võtta mitmetimõistetava tõendi alusel. Väärteo toimepanemise asjaolud ei ole selged. Kiiruseületamise ulatust ei ole võimalik kindlaks teha ütluste alusel, vaid mõõteseadme usaldusväärse tulemuse pinnalt. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

14. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

15. Kohtule on esitatud järgmised tõendid:

- 13.04.2019 (tl 3-4, 8- );

kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2610,19,002022

- 13.04.2019 kiirusmõõturi kasutamise protokoll koos fotodega videosalvestisest (tl 11-14);

- 03.05.2019 teatis patrullpolitseinik Renno Saega läbimise kohta kiirusmõõtur LaserCam 4 koolituse 11.05.2016 (tl 15-16);

Väärteoasi nr 4-19-2460

- Metroserti taatlustunnistus nr TTRS-

18/00244 kiirumõõtur LaserCam 4 nr LE0260 taatlemise kohta 12.10.2018 (tl 17-20);

- videosalvestis CD-plaadil.

16. Kohus loeb kiirmenetluse otsusega tõendatuks, et D.G juhtis 13.04.2019 kl

09.37 ajal Jõhvi Valga maantee 194. kilomeetril suunaga Tartu poole sõiduautot -Tartu- Nissan Juke, reg märk xxx. Asjas ei ole vaidlust ja kohus loeb tuvastatuks asjaolu, et tegemist on asulavälise teega, kus on LS § 15 lg 1 p 1 tulenevalt suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h.

17. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt on

09.37 Jõhvi 13.04.2019 kl -Tartu- Valga maantee nr 19 194. kilomeetril teostatud riikliku järelevalve korras D.G poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist kiirusmõõturiga Nissan Juke LaserCam 4 nr LE0260. Seade on testitud 13.04.2019 kl 09.09, seade on töökorras, seadme töötemperatuur vastab mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele.

Mõõtmise tehiolud on olnud järgmised: asulaväline tee, hea nähtavus, valge aeg, ilmastik sademeteta, kuivad teeolud, kattega tee, sõiduradade arv 2, kahesuunaline tee. Mõõtja seisis, kiirusmõõturit on hoitud käes, mõõtmine paigal seistes kiirema objekti jälgimisega. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, lähenes mõõtjale, liikus üksinda. Kiirusmõõturi lugem on kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt olnud 123 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus + 4 km/h. Lõplik mõõtetulemus -

119 km/h, mõõtmiskaugus 596,9 meetrit. Juhile on näidatud seadme tabloole fikseeritud lugemit, menetlusalune isik on protokolli omakäeliselt allkirjastanud.

Asjas on tõendatud, et kasutatud kiirusmõõtur on taadeldud (tl 17-20) ning liiklusjärelevalvet teo on läbinud stanud politseiametnik Renno Saega 11.05.1016 kiirusmõõtur LaserCam 4 koolituse (tl 15-16).

18. Kohus märgib, et D.G on kiirmenetluse otsuse tegemisel andnud omakäelised ütlused, millise kohaselt ta tunnistab, et ületas kiirust nõlvast allalaskumisel.

19. Kohus vaatles kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestusi. Esitatud CD-plaadil on 2 salvestust, millest esimene (failinimi Rec:003997) on tehtud 13.04.2019 kl 09.09 ning sellelt nähtub kiirusemõõtmeseadme LaserCam 4 nr LE0260 testi tegemine. Kohtul puuduvad andmed, et seade ei oleks töökorras või et testi tegemine oleks ebaõnnestunud. Kohus asub seisukohale, et kiirusmõõteseade oli 13.04.2019 kl 09.37 töökorras.

20. Teiselt salvestuselt (failinimi Rec: 004000) nähtub, et 13.04.2019 kl 09.37.52 näitab kiirusmõõteseadme kaamerapilt kiirusnäitu 123 km/h, kaugus objektini 596,9 meetrit, seadme kasutaja 1443. Salvestise esimeste sekundite jooksul ei nähtu kaamerapildilt sõidukit, mille kiirust mõõdetakse, kuna kaamera ees on osaliselt kaamerapilti piirav takistus. Järgnevalt kaob kaamerapildilt segav takistus ning salvestuselt nähtub mootorsõiduk, mis liigub mõõtja suunas ning millele on suunatud kiirusmõõteseade.

21. LaserCam4 mõõtevahendi tüübikirjeldusest nähtuvalt on tegemist laserkiirusmõõturiga, mille tööpõhimõtteks on pulseeriva laserkiire väljunud ja peegeldunud impulsi käiguvaheks kulunud aja (valguse siirdeaja) mõõtmine. Tüübikirjeldusest ega muudest kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et kiirusemõõtja osaks oleval kaameral oleks kiirusemõõtmise funktsioon. Kohtuväline menetleja on selgitanud, et kaamera

Väärteoasi nr 4-19-2460

üksnes jäädvustab toimuva, kiiruse fikseerib mõõteobjektile suunatud kiirusemõõtja sihik. Esitatud salvestusest nähtuvalt oli kiirusmõõteseade suunatud mõõtja poole liikuva auto suunas. Kohtul pole alust arvata, et kiirusmõõturi sihiku ja mõõteobjekti vahel oleks olnud takistus, mis võinuks mõõtmist segada. Kohus järeldab esitatud salvestusest ka seda, et alates kiiruse fikseerimisest kuni sõiduki kinnipidamise hetkeni oli sõiduk pidevalt mõõtja vaateväljas. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et käesolevas asjas asjaolu, et videopilt ei ole korrektne, ei mõjuta kiirusemõõturi mõõtetulemust.

22. Kohus leiab, et asjas puuduvad igasugused andmed, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et 13.04.2019 kl 09.37 oli kiirusemõõtja mõõtmisprotsess mingil põhjusel häiritud. Kohtul ei ole alust pidada mõõteseadme kiirusnäitu ebausaldusväärseks ega järeldada, et mõõdetav objekt ei olnud kogu mõõteprotsessi jooksul selges vaateväljas. Ka ei ole kohtul alust arvata, et võidi mõõta mingi teise sõiduki kiirust kui D.G juhitud sõiduki oma. Kaamerapildilt nähtub üksik sõiduk, mille üle puudub vaidlus, et seda juhtis D.G.

23. Kohus loeb kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ning kiirusemõõturi videosalvestusega tuvastatuks, et D.G juhtis 13.04.2019 kl 09.37 Jõhvi-Tartu- Valga maantee 194. kilomeetril suunaga Tartu poole sõiduautot Nissan Juke, reg märk xxx ning ületas seejuures lubatud sõidukiirust vähemalt 29 km/h, rikkudes LS § 15 lg 1 p 1.

Kohus ei pea esitatud tõendeid mitmetimõistetavaks ning leiab, et väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Kohus ei leia, et asjas oleks tekkinud kahtlusi, mida oleks võimalik tõlgendada süüdistatava kasuks.

24. Süüteokoosseisu subjektiivse tunnuse osas leiab kohus, et D.G on pannud süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg mõttes Sõites kiirusega . km/h (+- 4 km/h) asulavälisel teel, kus suurimaks lubatud kiiruseks on 90 km/h, pidi

D.G ning sellist teadma, et sellega ületab ta lubatud sõidukiirust kiiruseületamist tahtma või vähemalt möönma.

25. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et D.G väärteoasjas puuduvad

VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Puuduvad alused ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 järgi.

Aset on leidnud tegi, milles D.G süüdistatakse ning kohtul ei tekkinud kahtlust, et D.G on nimetatud teo toime pannud. Tegemist on koosseisupärase väärteoga, mis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ning kohtuväline menetleja oli pädev karistuse määramiseks. Väärteo ümberkvalifitseerimiseks VTMS §

227 lg 1 järgi puuduvad kohtu hinnangul alused.

26. Kohus ei tuvastanud asjas väärteomenetlusõiguse rikkumist.

Karistus

27. Kohtu hinnangul on D.G-le kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ning puudub alus kohtuvälise menetleja määratud karistuse muutmiseks. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 lg 1 sätetest, karistust kergendava astatud puhtsüdamlik kahetsus vastavalt asjaoluna on tuv KarS § 57 lg 1 p 3. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Väärteoasi nr 4-19-2460

28. Kohus leiab, et 31 trahviühiku ehk euro suurune karistus ei ole ülemäära suur. Kohus arvestab muuhulgas asjaoluga, et KarS § järgi ulatub

227 lg 2 sanktsioon kuni

100 trahviühikuni ning võimaldab karistada ka juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega on väärteootsuses ettenähtud karistus oluliselt madalam kui sanktsiooni keskmine määr ning rahatrahvi puhul on tegemist menetlusalus väh t isikut im riivava karistuse liigiga.

Kohtunik Roman Levin