2-18-1073/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-1073 Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2019, Tallinn

Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

XX hagi YY vastu ülalpidamisekohustuse täitmisest vabastamiseks

Harju Maakohtu 21.11.2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrei Tšerednik

Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon: 1. Keelduda menetlusse võtmast YY apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 21.11.2018 otsuse peale. 2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele määruse kättetoimetamisega. 3. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta YY kanda. Kindlaksmääramisele kuuluvad kulud XX’il puuduvad.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

2

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Määruse põhjendused 1. Harju Maakohus rahuldas 21.11.2018 otsusega XX’i (hageja) hagiavalduse ning vabastas hageja Harju Maakohtu 07.04.2014 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-14-50989 YY (kostja) kasuks väljamõistetud elatise tasumise kohustusest alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 22.01.2018. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

2. 30.01.2019 esitas kostja Harju Maakohtu 21.11.2018 otsuse peale venekeelse apellatsioonkaebuse.

3. 06.02.2019 määrusega jättis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse käiguta ning andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (s.o apellatsioonkaebuse eestikeelse tõlke esitamiseks 14 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest). Kohus saatis korduvalt menetlusdokumente kostja e-posti aadressile XXX, kuid kostja ei kinnitanud dokumentide kättesaamist. Kohtul ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada ka postiga aadressil YYY.

4. 16.04.2019 edastas Tallinna Ringkonnakohus 06.02.2019 puuduste kõrvaldamise määruse apellandile e-posti teel ning informeeris, et apellandile loetakse menetlusdokumendid kätte toimetatuks TsMS § 3141 lg 2 alusel 3 tööpäeva möödumisel alates saatmisest. Viidatud sätte kohaselt kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kostja esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse e-posti aadressilt XXX. Seeläbi avaldas apellant kohtule enda kasutatava e-posti aadressi. Eeltoodust tulenevalt tuleb puuduste kõrvaldamise määrus lugeda kostjale kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel alates saatmisest, s.o alates 16.04.2019. Kostja apellatsioonkaebuse puudust kõrvaldanud ei ole.

5. TsMS § 33 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Vastavalt TsMS § 33 lg 3, kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi tähelepanuta.

6. TsMS § 637 lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muuhulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Vastavalt TsMS § 3401 lg-le 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

3

7. Kuna kostja puudust ei kõrvaldanud, siis tuleb Tallinna Ringkonnakohtul keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus selle tagastamiseks.

8. Tallinna Ringkonnakohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud apellandi kanda. Kuna kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ega edastada seda hagejale, siis puuduvad hagejal ringkonnakohtus menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

Gaida Kivinurm

Imbi Sidok-Toomsalu