2-18-112585/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.06.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-112585

Tsiviilasi

Koltsi Kaminad OÜ hagi Osaühingu Vinetra

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2 080,70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Koltsi Kaminad OÜ (reg.kood 10861140),

lepinguline esindaja Riho Friedrichs

Kostja Osaühing Vinetra (reg.kood 11146557),

seaduslik esindaja K A

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista Osaühingult Vinetra Koltsi Kaminad OÜ kasuks põhivõlgnevus

1 600,29 eurot ja seisuga 12.08.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 363,59

eurot, kokku 1 963,88 eurot.

3. Välja mõista Osaühingult Vinetra Koltsi Kaminad OÜ kasuks viivis alates

13.08.2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1

sätestatud määras tasumata põhinõude summalt päevas kuni põhinõude

1 600,29 euro tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla summa.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja Osaühingu Vinetra kanda.

5. Välja mõista Osaühingult Vinetra Koltsi Kaminad OÜ kasuks menetluskulud

930 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja vahel erinevad võlasuhted, mille alusel hageja

müüs kostjale korstnadetaile ja osutas kaminaehitustöid. Hageja esitas 30. juunil 2015 kostjale

arve nr 6271 summas 3 600,29 eurot korstnadetailide eest. Kostja tasus 10. augustil 2015 arve

eest osaliselt summas 2 000 eurot. Ülejäänud osas ei ole kostja tasunud, mistõttu pöördus

hageja kohtusse.

2. Vastuseks kohtu selgitustele leiab hageja, et pooled sõlmisid segatüüpi lepingu, st tööde

lõppedes pidi küll kostjale üle andma valmis ja töökorras kamina, kuid kostja pidi detailid

eelnevalt ja eraldi arvega kinni maksma. See on segatüüpi tehingute puhul tavaline, kuna

detailid on reeglina väga kallid, s.t. teinekord ka kordades kallimad kui töö ise on. Sellise

lepingu sõlmimist s.t. kokkulepet asjaolus, et esitatud arve nr 6271 kuulus eraldi ja iseseisvalt

tasumisele, ilmestab kõige paremini asjaolu, et kostja asus seda arvet tasuma, tasudes sellest

ära 2 000 eurot. Kostja ei esitanud ainsatki pretensiooni selles, et arve nr 6271 oleks tehtud

ebaõigesti või, et tal ei oleks kohustust olnud seda arvet mingil muul põhjusel tasuda. Kostja

on tasunud nõude osaliselt ja hagejal on õigus nõuda tasumata osalt viivist. Hageja ei ole oma

viivisenõudest loobunud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja on 17.09.2018 vastuses hagile nõus esitatud arve tasumata osa 1 600,29 eurot

tasuma 14 päeva jooksul pärast kohtuotsust. Hageja ei ole varesemalt peaaegu kolme aasta

jooksul kordagi nõudnud arve tasumist. Kostja väitel oli hageja poolt töövõtulepingu alusel

tehtud töös puudused, mistõttu oli kostjal õigus keelduda tasu täielikult maksmisest, tööd olid

lõpetamata ja üle andmata oli dokumentatsioon.

4. Vastuseks kohtu selgitustele leiab kostja, et tegemist on suulise segalepinguga, mis hõlmab

ka töövõttu. Meilis on hageja kinnitanud, et tegemist on kaminaga. Samuti on arvel märgitud

plaadid millest ehitatakse kaminaid ja milledele antakse garantii ning korstnamoodulid,

millele antakse samuti garantii. Hageja on klienti eksitanud, poolikult ehitanud ja ei ole

kaminale garantiid andnud. Samuti ei soovi hageja materjalidele garantiid ega sertifikaate

anda, kuigi nad lubavad kodulehel. Kostja ei tasu viiviseid, kuna hageja ei ole töid lõpetanud

ega esitanud dokumentatsiooni. Kostja on nõus põhisumma tasuma nõuetekohase

dokumentatsiooni esitamisel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS §

231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

7. Kohus selgitas 07.03.2019 määrusega pooltele vaidlusele kohalduda võivat õigust ja sellest

tulenevat tõendamiskoormist (vt digitoimik, dokument nr 12). Kohus selgitas, et poolte

esitatud asjaolude põhjal ei ole selge, kas poolte vahel oli müügileping ja töövõtuleping või

segatüüpi leping. Pooltel tuli kohtule selgitada, missuguse võlasuhtega oli nende arvates

tegemist, esitades mh enda õiguslikku hinnangut põhistavad asjaolud. Hageja selgitas kohtule,

et pooled sõlmisid segatüüpi lepingu, st tööde lõppedes tuli kostjale üle anda valmis ja

töökorras kamin, kuid kostja pidi detailid eelnevalt ja eraldi arvega kinni maksma. Kostja

selgitas, et tegemist on suulise segalepinguga, mis hõlmab ka töövõttu. Meilis on hageja

kinnitanud, et tegemist on kaminaga.

8. Kohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud müügileping ning hageja nõue summas 1 600,29

eurot võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 208 lg 1 alusel. VÕS § 208 lg 1 alusel asja

müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja

poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja

aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Eeltoodust tulenevalt

on müüja põhikohustuseks müüdud asja üleandmise kohustus ning ostja põhikohustuseks on

ostuhinna tasumise kohustus ja müüdud asja vastuvõtmise kohustus. Töövõtulepinguga

kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega

muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg

1). Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel

sõlmitud töövõtulepingust. Tõendamata on ka asjaolu milles pooled omavahel kokku leppisid

ning missuguseid kohustusi hageja kostja arvates rikkus. Kohus märgib, et arvel nr 6271 on

üksnes fikseeritud kaubad, nimetatud arvelt ei nähtu ühegi teenuse osutamist hageja poolt

kostjale. Seega on asjakohatud kostja väited, et ehitatud kamin oli puudustega. Dokumentide

üleandmise kohustust kostja tõendanud ei ole.

9. Vaidlust ei ole selles, et hageja täitis müügilepingust tulenevad kohustused ning kaup on

kostjale üle antud. Kostja ei ole vaidlustanud, et ta ei ole mõnda arvel nr 6271 märgitud kaupa

kätte saanud. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja esitas kostjale arve nr 6271 summas

3 600,29 eurot tasumiseks (digitoimik, dokument nr 4 lisa 1). Vaidlus puudub selles, et kostja

on nimetatud arve alusel tasunud hagejale osaliselt 2 000 eurot ja tasumata on 1 600,29 eurot.

10. Seega leiab kohus, et kostjal on poolte vahel sõlmitud müügilepingust tulenev tasu

maksmise kohustus, mida kostja on arve nr 6271 osalise tasumata jätmisega rikkunud. Hageja

nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Selles osas pooltel vaidlus ka puudub.

Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, s.h täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Rikkumise

vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel.

Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista põhivõlgnevus 1 600,29 eurot. Kohus leiab, et

sõltuvalt poolte vaheliste võlasuhete õiguslikust kvalifikatsioonist ei esine kostjal õigust

maksmise kohustuse täitmisest keeldumiseks tulenevalt VÕS § 110 või § 111.

11. Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi

05.07.2015 kuni 13.08.2015 eest summas 363,59 eurot ja viivsenõude alates 13.08.2018 kuni

põhinõude täitmiseni 0,02% tasumata põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. VÕS §

101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse

täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1).

VÕS § 113 lg 1 ls 2 kohaselt viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse

täitmisest (VÕS § 113 lg 4). Võlausaldaja võib oma viivisenõude kaotada, kui ta on käitunud

vastuoluliselt, jättes võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud (RKTKo

3-2-1-43-13, p 15). Kostja on väitnud, et ta ei ole nõus tasuma viivist, kuna hageja ei ole

viivisenõuet varem esitanud.

12. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivisenõue eurot kuulub rahuldamisele perioodi

06.07.2015 kuni 13.08.2018. Kohus märgib, et hageja nõue muutus sissenõutavaks alates

06.07.2018, so pärast maksetähtaja möödumist, kuna arve tasumise tähtaeg oli 05.07.2015.

Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt viivist nõuda ning viivisenõude rahuldamine ei ole

vastuolus hea usu põhimõttega. Riigikohus on selgitanud, et aegumistähtaja kestel nõude

maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu

lõppenuks pikemaajalisele nõude sisse nõudmata jätmisele tuginedes vaid erandlikel

asjaoludel (vt RKTKo nr 3-2-1-70-09, p 11). Kostjale esitatud arvel oli märgitud viivisemäär.

Seega ei saanud kostjale kuidagi jääda muljet, et hageja talt üldse viivist ei nõua. Viivisenõuet

ei muuda hea usu põhimõtte vastaseks ka see, et arvetel oli esitatud seaduses sätestatust erinev

viivisemäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist seaduses sätestatud

määras. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist vaatamata sellele, et hageja ei ole

tõendanud, et ta oleks järjepidevalt nõudnud kostjalt arve tasumist. Eeltoodust tulenevalt on

põhjendatud viivisenõue põhivõlalt 1 600,29 eurot alates 06.07.2015 kuni 12.08.2018 363,59

eurot. Kohus sai nimetatud perioodil viivisesummaks kokku 398,14 eurot (arvutuskäik

kontrollitav https://viivisekalkulaator.ee), kuid kohus peab lähtuma nõudest ning seega on

kostjalt välja mõistetava viivise suuruseks 363,59 eurot.

13. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Seega annab seadus hagejale õiguse nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivist alates hagi

esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud

viivisenõue tasumata põhivõla summalt alates 13.08.2018 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras

kuni põhivõla 1 600,29 euro tasumiseni.

14. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 1 600,29 eurot ja seisuga 12.08.2018 sissenõutavaks muutunud viivise 363,59

eurot. Samuti mõistab kostjalt hageja kasuks alates 13.08.2018 viivise tasumata põhivõla

summalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõla 1 600,29 euro tasumiseni, kuid

mitte üle põhivõla summa.

MENETLUSKULUD

15. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist.

16. Hageja menetluskuludeks on nõudelt tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 722,50

eurot, kokku 972,50 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja

põhjendatud, mistõttu kuulub hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 250 eurot. Lepingulise

esindaja poolt on hagejale osutatud õigusabi 8,30 h eest. Menetluskulude nimekirja kohaselt

on hageja esindaja teinud järgmisi toiminguid. Hagiavalduse koostamine 13.08.2018

2h;

kostja vastusega tutvumine 20.09.2018 15 min; konsultatsioon telefoni teel 21.09.2018 15

min; kohtu kirjaga tutvumine 03.10.2018 15 min; konsultatsioon telefoni teel,

kompromissettepanek 03.10.2018 15 min; kompromissläbirääkimised 03.10.2018 15 min,

kompromissläbirääkimised 04.10.2018 15 min; kohtule teade 10.10.2018 15 min;

kompromissläbirääkimised 15.10.2018 30 min; kohtu kompromissettepanekuga tutvumine

08.11.2018 15 min; konsultatsioon telefoni teel 08.11.2018 15 min; kiri kohtule ja kostjale

12.11.2018 15 min; kiri kohtule ja kostjale 19.11.2018 15 min; kompromissläbirääkimised

15.10.2018 30 min; kiri 11.02.2019 15 min; leping + kõne 14.02.2019 15 min; konsultatsioon

telefoni teel + vastus 08.03.2019 15 min; menetlusdokument tsiviilasjas 22.03.2019 1h;

menetluskulu nimekirja koostamine 30 min. Hageja esindaja on osutanud õigusabi

tunnihinnaga 85 eur/h + km. Hageja on käibemaksukohustuslane mistõttu tuleb

menetluskulust kulud õigusabile kostjalt välja mõista käibemaksuta. Kokku kulud

(250+722,50=) 972,50 eurot. Hageja kinnitab, et kulu on kantud seoses tsiviilasjaga nr 2-18-

112585.

17. Kohus, tutvunud digitoimiku materjalide ja menetluse käigus esitatud dokumentidega,

leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas näidatud ajakulu on hageja esindaja

kvalifikatsiooni ja käesolevat vaidlust arvestades osaliselt põhjendamatu. Menetluskulude

nimekirja koostamise toiming ei lähe õigusabikulude osutamise alla ning väljamõistmisele ei

kuulu. Ülejäänud toimingutele kulunud ajakulu on kohtu hinnangul vajalik ning põhjendatud.

Kohus suunas korduvalt pooli kokkulepet saavutama ja seetõttu on igati põhjendatud ajakulu

konsultatsioonide

ning

kompromissläbirääkimiste

pidamiseteks.

Seega

loeb

kohus

põhjendatuks hageja õigusabikulu 8 tundi. Kohus leiab, et arvestades juristist esindajate

õigusabiteenuse keskmist turuhinda 80-90 eurot/tund, on hagejale osutatud õigusabikulu

tunnihinnaga 85 eurot põhjendatud. Seega on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud

summas eurot 680 eurot (85 eurot x 8h). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja

menetluskulude suuruseks kokku 930 eurot, millest 250 eurot on tasutud riigilõiv ja 680 eurot

õigusabikulu. Tulenevalt eeltoodust tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas

930 eurot.

18. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). TsMS 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik