Legislator Case Law & Legislation
2-19-2115/8 AI generated

2-19-2115/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-19-2115/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

päeval üle andma. Nimetatud äriruumi mittevabastamisel tõsta füüsilisest isikust Mõista kostjalt I R`lt hageja Tallinna linna kasuks välja 15 850,45 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-19-2115/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: päeval üle andma. Nimetatud äriruumi mittevabastamisel tõsta füüsilisest isikust Mõista kostjalt I R`lt hageja Tallinna linna kasuks välja 15 850,45 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.06.2019. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-2115

Tsiviilasi

Tallinna linna hagi füüsilisest isikust ettevõtja I R

(kustutatud)

vastu

äriruumi

ebaseaduslikust

valdusest vabastamise ja võlgnevuse väljamõistmise

nõudes

Tsiviilasja hind

47 914,45 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Tallinna linn (Vabaduse väljak 7, 15199

Tallinn; Tel 640 4141, e-post: lvpost@tallinnlv.ee)

Hageja volitatud esindaja: Angela Reinlaid (Tallinna

Kesklinna Valitsuse linnavara osakonna juhataja; Tel

645 7267, e-post angela.reinlaid@tallinnlv.ee)

Kostja: Füüsilisest isikust ettevõtja I R (registrikood:

xxxx; xxxx; Tel xxxx, e-post: xxxx; kustutatud); I R

(isikukood: xxxx; xxxx; e-post: xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Kohustada kostjat I R vabastama xxxx asuva hoone I korruse äriruumi M2

üldpinnaga 27,6 m2 ja selle Tallinna linnale kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval

päeval üle andma. Nimetatud äriruumi mittevabastamisel tõsta füüsilisest isikust

ettevõtja I R vaidlusalusest äriruumist koos kõigi äriruumis asuvate isikute ja varaga

välja.

3. Mõista kostjalt I R`lt hageja Tallinna linna kasuks välja 15 850,45 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta kõik menetluskulud I R kanda.

5. Mõista I R`lt Tallinna linna kasuks välja menetluskulu 1 000 eurot.

6. Määrata, et hüvitamiseks kuuluvatelt menetluskuludelt on I R kohustatud tasuma

kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

(Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

(Lubja 4, Tallinn 10115, menetlusposti aadress hmktallinn.menetlus@kohus.ee) 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata

jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

1500 eurot.

Kautsjon

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr EE571010220229377229AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is

filiaalis või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

1. Harju Maakohtu menetluses on Tallinna linna hagi füüsilisest isikust ettevõtja I R vastu

äriruumi ebaseaduslikust valdusest vabastamise ja võlgnevuse väljamõistmise nõudes.

Äriregistrist nähtub, et FIE I R on 22.03.2019.a seisuga kustutatud. FIE-t ei käsitleta

juriidilise isikuna. Eraõiguslike juriidiliste isikute ammendav loetelu on välja toodud TsÜS

§ 25 (Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik) lg-s 1, mille kohaselt on selleks

täisühing,

usaldusühing,

osaühing,

aktsiaselts,

tulundusühistu,

sihtasutus

ja

mittetulundusühing. Ettevõtjana tegutsemine võib füüsilisele isikule kaasa tuua kohustuse

avalikustada oma tegevus äriregistris (äriseadustiku § 3 lg 2) ja nt võimaluse kasutada

äritegevuses ärinime (ÄS § 8), määrata enda esindajaks prokuristi (ÄS § 17 lg 1) ning

korraldada erireeglitega raamatupidamist ja maksuarvestust. FIE-na tegutsemine ei loo aga

füüsilise isiku kõrvale uut õigussubjekti ega muuda iseenesest ka isiku varasuhteid.

Nimetatud seisukohale on jõudnud ka Riigikohus 13. november 2013 otsuses nr 3-2-1-127-

13. Äriseadustiku (ÄS) §-st 78 tulenevalt vastutab füüsilisest isikust ettevõtja oma

kohustuste eest kogu oma varaga. Seega vastutab FIE I R (kustutatud) kohustuste eest

füüsiline isik I R.

Kostja esitas 05.04.2019 kohtule kirjaliku hagi vastuse. Vastus oli esitatud vene keeles.

Kohus tutvus kostja vastusega ja leidis, et see on puudustega. Kohus jättis kostja vastuse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 340¹ lg 1 alusel käiguta ja määras kostjale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul 22.04.2019

kohtumääruse kättesaamisest. Kostja sai nimetatud määruse kätte 20.05.2019.a. Kostja

vastuse täiendust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata

jätmise korral jätab kohus kostja vastuse TsMS § 340¹ lg 3 alusel tähelepanuta. Sellisel juhul

loetakse, et kostja ei ole hagiavaldusele õigeaegselt vastanud. Kohus selgitas, et tähtaegselt

vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ning sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud

asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

2. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

3. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

4. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

5. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3

sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Hageja menetluskuluks on riigilõiv 1000 eurot.

Kohus tutvunud hageja menetluskuluga leiab, et see kuulub kostjalt väljamõistmisele.

7. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui

kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014.

aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik