2-19-2115/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedpäeval üle andma. Nimetatud äriruumi mittevabastamisel tõsta füüsilisest isikust Mõista kostjalt I R`lt hageja Tallinna linna kasuks välja 15 850,45 eurot.
Legislator headnote
AI generated2-19-2115/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: päeval üle andma. Nimetatud äriruumi mittevabastamisel tõsta füüsilisest isikust Mõista kostjalt I R`lt hageja Tallinna linna kasuks välja 15 850,45 eurot.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andrea Lega
Kohtujurist
Andrei Polovnjov
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.06.2019. a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-2115
Tsiviilasi
Tallinna linna hagi füüsilisest isikust ettevõtja I R
(kustutatud)
vastu
äriruumi
ebaseaduslikust
valdusest vabastamise ja võlgnevuse väljamõistmise
nõudes
Tsiviilasja hind
47 914,45 eurot
Menetlusosalised
ja
nende
esindajad
Hageja: Tallinna linn (Vabaduse väljak 7, 15199
Tallinn; Tel 640 4141, e-post: lvpost@tallinnlv.ee)
Hageja volitatud esindaja: Angela Reinlaid (Tallinna
Kesklinna Valitsuse linnavara osakonna juhataja; Tel
645 7267, e-post angela.reinlaid@tallinnlv.ee)
Kostja: Füüsilisest isikust ettevõtja I R (registrikood:
xxxx; xxxx; Tel xxxx, e-post: xxxx; kustutatud); I R
(isikukood: xxxx; xxxx; e-post: xxxx)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Kohustada kostjat I R vabastama xxxx asuva hoone I korruse äriruumi M2
üldpinnaga 27,6 m2 ja selle Tallinna linnale kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval
päeval üle andma. Nimetatud äriruumi mittevabastamisel tõsta füüsilisest isikust
ettevõtja I R vaidlusalusest äriruumist koos kõigi äriruumis asuvate isikute ja varaga
välja.
3. Mõista kostjalt I R`lt hageja Tallinna linna kasuks välja 15 850,45 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Jätta kõik menetluskulud I R kanda.
5. Mõista I R`lt Tallinna linna kasuks välja menetluskulu 1 000 eurot.
6. Määrata, et hüvitamiseks kuuluvatelt menetluskuludelt on I R kohustatud tasuma
kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
7. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
(Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub
tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta
selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule
(Lubja 4, Tallinn 10115, menetlusposti aadress hmktallinn.menetlus@kohus.ee) 30 päeva
jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata
jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis
võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle
täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult
allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis
vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui
1500 eurot.
Kautsjon
tuleb
kostjal
tasuda
Rahandusministeeriumi
arvelduskontole
nr EE571010220229377229AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is
filiaalis või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida
tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.
Kohtu selgitused
1. Harju Maakohtu menetluses on Tallinna linna hagi füüsilisest isikust ettevõtja I R vastu
äriruumi ebaseaduslikust valdusest vabastamise ja võlgnevuse väljamõistmise nõudes.
Äriregistrist nähtub, et FIE I R on 22.03.2019.a seisuga kustutatud. FIE-t ei käsitleta
juriidilise isikuna. Eraõiguslike juriidiliste isikute ammendav loetelu on välja toodud TsÜS
§ 25 (Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik) lg-s 1, mille kohaselt on selleks
täisühing,
usaldusühing,
osaühing,
aktsiaselts,
tulundusühistu,
sihtasutus
ja
mittetulundusühing. Ettevõtjana tegutsemine võib füüsilisele isikule kaasa tuua kohustuse
avalikustada oma tegevus äriregistris (äriseadustiku § 3 lg 2) ja nt võimaluse kasutada
äritegevuses ärinime (ÄS § 8), määrata enda esindajaks prokuristi (ÄS § 17 lg 1) ning
korraldada erireeglitega raamatupidamist ja maksuarvestust. FIE-na tegutsemine ei loo aga
füüsilise isiku kõrvale uut õigussubjekti ega muuda iseenesest ka isiku varasuhteid.
Nimetatud seisukohale on jõudnud ka Riigikohus 13. november 2013 otsuses nr 3-2-1-127-
13. Äriseadustiku (ÄS) §-st 78 tulenevalt vastutab füüsilisest isikust ettevõtja oma
kohustuste eest kogu oma varaga. Seega vastutab FIE I R (kustutatud) kohustuste eest
füüsiline isik I R.
Kostja esitas 05.04.2019 kohtule kirjaliku hagi vastuse. Vastus oli esitatud vene keeles.
Kohus tutvus kostja vastusega ja leidis, et see on puudustega. Kohus jättis kostja vastuse
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 340¹ lg 1 alusel käiguta ja määras kostjale
tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul 22.04.2019
kohtumääruse kättesaamisest. Kostja sai nimetatud määruse kätte 20.05.2019.a. Kostja
vastuse täiendust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata
jätmise korral jätab kohus kostja vastuse TsMS § 340¹ lg 3 alusel tähelepanuta. Sellisel juhul
loetakse, et kostja ei ole hagiavaldusele õigeaegselt vastanud. Kohus selgitas, et tähtaegselt
vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ning sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud
asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
2. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See
ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti
asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a
juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises
ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
4. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise
korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte
nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib
eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi
või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
5. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3
sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad
menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise
suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks
asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita
menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või
tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Hageja menetluskuluks on riigilõiv 1000 eurot.
Kohus tutvunud hageja menetluskuluga leiab, et see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
7. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui
kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust
kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014.
aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
/allkirjastatud digitaalselt/
Andrea Lega
kohtunik