1-19-1343/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-1343 Kohtukoosseis Kohtunik Andres Parmas Kriminaalasi Kristofer-Cabriel Antoni süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 6. märtsi 2019. a otsus (kokkuleppemenetluses) Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Süüdistatav Kristofer-Cabriel Anton (ik: 39804030859); elukoht: XXX, asukoht: Viru Vangla, Ülesõidu 1, Jõhvi, Ida- Virumaa Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eve Soostar Kaitsja Vandeadvokaat Karine Nersesjan

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Kristofer-Cabriel Antoni taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks.

2. Jätta Kristofer-Cabriel Antoni apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada see esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu saab määruskaebuse esitada advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kristofer-Cabriel Antonile esitati KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdistus selles, et ta tungis koos vähemalt kahe isikuga kallale RL-le. Ta lõi RL vähemalt viiel korral rusikate ja kuuel korral põlvedega viimase pea piirkonda ning ähvardas teda noaga. Löömisega tekitati RL-le füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Samuti lõi ta koos teise isikuga korduvalt VK jalaga peapiirkonda. Peksmise käigus VK kukkus, kannatanule tekitati peksmise tulemusena füüsilist valu ja tervisekahjustused.

2.

15. veebruaril 2019 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eve Soostar, süüdistatav K.-C. Anton ja tema kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõuab kohtus K.-C. Antoni süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja tema karistamist 10 kuu pikkuse vangistusega. Samuti taotleb prokurör KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 kohaldamisega K.-C. Antonile liitkaristuse mõistmist, suurendades 17. mail 2018 talle Harju Maakohtu mõistetud vangistust ja mõistes K.-C. Antonile liitkaristuseks vangistuse 3 aastat 4 kuud ja 18 päeva. Liitkaristusest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, samuti kahtlustatavana kinnipidamise aeg 4.–5. august 2017, s.o 2 päeva.

3. Harju Maakohtu 6. märtsi 2019. a otsusega tunnistati K.-C. Anton süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel suurendati K.-C. Antonile 17. mail 2018 Harju Maakohtu mõistetud vangistust ja mõisteti K.-C. Antonile liitkaristuseks vangistus 3 aastat 4 kuud ja 18 päeva. Liitkaristusest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, mis oli 5. märtsi 2019. a seisuga 11 kuud ja

7 päeva vangistust, samuti kahtlustatavana kinnipidamise aeg 4.–5. august 2017, s.o 2 päeva.

6. märtsist 2019 loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 aastat, 5 kuud ja

9 päeva.

APELLATSIOON

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas 29. juunil 2015 apellatsiooni süüdistatav, kes palub talle mõistetud liitkaristuse arvutamisel tehtud vea parandamist. Samuti leiab ta, et maakohtu otsuse teinudkohtunik ei ole otsust allkirjastanud. Süüdistatav ei nõustu sellega, et kohtuotsusega on määratud hävitamisele kööginuga, leides, et see tuleks tagastada omanikule. Ühtlasi taotleb süüdistatav apellatsioonitähtaja ennistamist, sest tal ei olnud võimalik apellatsioonitähtaja jooksul aru saada, et talle liitkaristuse moodustamisel on kandmata jäänud karistuse aega arvestatud valesti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

5. Kohtukolleegium märgib, et Harju Maakohtu vaidlustatud otsus kuulutati

6. märtsil 2019. Kohtuotsuse kuulutamisel selgitati süüdistatavale muu hulgas edasikaebamise korda. Temalt küsiti seejuures, kas ta vajab täiendavaid selgitusi, mida süüdistatav ei soovinud. Vangistuses viibiv süüdistatav on otsuse allkirja vastu kätte saanud 12. märtsil 2019. Apellatsiooni on süüdistatav esitanud aga alles 12. aprillil 2019. Seega on apellatsioon esitatud KrMS § 319 lg-s 3 märgitud tähtaega rikkudes.

6. Süüdistatav on taotlenud apellatsioonitähtaja ennistamist, märkides, et tal ewi olnud võimalik apellatsiooni tähtaja jooksul aru saada sellest, et tema ärakandmata karistuse aega on ebaõigesti arvestatud. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist asjaoluga, mille esinemisel oleks võimalik apellatsiooni tähtaja möödalaskmist aktsepteerida ja tähtaeg ennistada. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse üksnes mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg. Kolleegium viitab siinkohal pikaajaliselele ja väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb möödalastud kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt nt RKKKm nr 3-1 1-77-98 ja 3-1-1-152-05).

7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 319 lg-test 3, 4 ja 7 ning § 326 lg 2 p-st 1 jätab kolleegium apellatsiooni tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja apellatsiooni läbi vaatamata. Apellatsioon tuleb tagastada selle esitajale.

/allkirjastatud digitaalselt/