3-15-1590/67 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

06.06.2019, Tartu

Haldusasja number

3-15-1590

Haldusasi

AS

Generaator

kaebus

Põlva

Vallavalitsuse

24.03.2015. a korralduse nr 2-3/184 tühistamise ja

Põlva Vallavalitsuse kohustamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 09.07.2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Generaator apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Generaator, volitatud esindaja advokaat

Hannes Olli

Vastustaja

–

Põlva

vald,

volitatud

esindaja

vandeadvokaat Karl Haavasalu

RESOLUTSIOON

1. Jätta Põlva valla poolt esitatud otsus asjas nr 2-14-21673 paberkandjal asja

juurde võtmata.

2. Jätta AS Generaator apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

09.07.2018. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades osaliselt

halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

3. Menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 06.06.2019, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põlva Vallavalitsuse 24.03.2015. a korraldusega nr 2-3/184 (I kd, tl 36-36p) keelduti

Peri külas Oja kinnistul paikneva hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise ehitusele

kasutusloa väljastamisest, võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1

p 2, ehitusseaduse (EhS) § 33 lg 1, § 34 lg 1 p-d 3, 5, 8, ja 13 ning Põlva Vallavolikogu

11.06.2014. a määruse nr 1-2/28 „Põlva valla ehitusmäärus“ § 31 lg 5. Korralduse põhjenduste

kohaselt ei ole ehitise projekteerimise käigus järgitud Põlva Vallavalitsuse 08.12.2011. a

korralduse nr 317-k alusel väljastatud projekteerimistingimusi ning valminud ehitis ei vasta

ehitusprojektile. Samuti puudub Keskkonnaameti kooskõlastus. Kontrollimisel on tuvastatud,

et ehitamisega väljuti kaebaja kinnistu piiridest ning ehitusprotsess ei ole toimunud kooskõlas

seadusega. Taotleja ei ole esitanud ka kõiki ehitamist kajastavaid dokumente. Elektripaigaldise

kohta ei ole esitatud nõuetekohasuse tunnistust.

2. AS Generaator esitas 17.04.2015 Põlva Vallavalitsuse 24.03.2015. a korralduse

nr 2-3/184 peale vaide, mille Põlva Vallavalitsus jättis 20.05.2015. a korraldusega nr 2-3/319

(I kd, tl 37-39) rahuldamata.

3. AS Generaator esitas 25.06.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Põlva

Vallavalitsuse 24.03.2015. a korralduse nr 2-3/184 tühistada ning kohustada Põlva

Vallavalitsust väljastama AS-ile Generaator Põlvamaal Põlva vallas Peri külas Mõisa tee 11

asuvale hüdroelektrijaama rajatisele kasutusluba. Kaebuse täienduses esitas kaebaja

alternatiivse nõude kohustada vallavalitsust kasutusloa taotlust uuesti läbi vaatama.

Kaebuse põhjenduste kohaselt on Põlva Vallavalitsus kohaldanud ebaõigesti haldusakti

andmise ajal kehtinud EhS § 34 lg 1 p 3, 5, 8 ja 13. Kaebaja ei ole ehitise kasutusotstarvet

muutnud. Kasutusloa taotlus on esitatud vastavalt ehitise kasutusotstarbele, mis on kooskõlas

Põlva Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimustega. Elektripaigaldistele

ettenähtud nõuetele vastavuse kontrolli akti on kaebaja esitanud. Keskkonnaameti

kooskõlastuse nõuet ei sätestatud. Kaebaja väitel ei ole Põlva Vallavalitsuse 24.05.2012. a

ehitusloa nr 3104 alusel ehitustegevusega kinnistu piiridest väljutud. Paisurajatise omanikul on

kohustus tagada kaldakindlustuste korrashoid ja töökindlus. Vastustaja ei ole arvestanud

asjaoluga, et kasutusloa väljastamisest keeldumisel tekib AS-ile Generaator majanduslik kahju.

Kaebajal on kaalukas huvi ehitise senisel kasutusotstarbel jätkamiseks. Samuti ei selgu

haldusaktist, milliseid puudusi ehitusprojektile ette heidetakse. Kuna haldusaktist ei selgu, kes

on selle adressaat, siis on haldusakt tühine. Ehitise nõuetele vastavus on tõendatud OÜ Tõnu

Jõgi inseneribüroo auditiga.

4. Tartu Halduskohus jättis 29.02.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata.

5. Tartu Ringkonnakohus tühistas 30.11.2016. a otsusega Tartu Halduskohtu 29.02.2016. a

otsuse ja saatis asja samale halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.

6. Tartu Halduskohus jättis 09.07.2018. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata.

Halduskohtu hinnangul on selge, kellele haldusakt on adresseeritud, kuna see algab

adressaadiks oleva isiku taotluse lahendamisega. Adressaat on AS Generaator. Seega ei ole

vaidlusalune haldusakti tühine.

Halduskohtu arvates on Põlva vald õigesti toiminud, jättes kasutusloa väljastamise taotluse

hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise ehitisele rahuldamata. Peri hüdroelektrijaamas

on rekonstrueeritud vana veehaare ja pealevoolutoru ning on ehitatud ka uus veehaare ja

pealevoolutoru, mida ei ole üheski ehitusprojektis ette nähtud. Ehitusprojektita ja

dokumentatsioonita on teostatud Peri hüdroelektrijaama juures kaldakindlustustöid (fotod, I kd,

tl 172-175) ja hüdrojaama muudetud tehnosüsteemid on osaliselt naaberkinnistul, Peri

Vesiveski A4 kinnistul. AS Kobras ekspertarvamuse (töö nr 2014-147) kohaselt on võimalik

paisu leke, mis võib kujutada ohtu inimestele ja nende varale, mistõttu oli ka see põhjuseks

kasutusloa väljastamata jätmisel.

Halduskohtu hinnangul on E. Padari kirjalike ütlustega tõendatud asjaolud, mida vald võttis

aluseks otsustuse tegemisel ja kohtul puudub alus E. Padari ütluste kahtluse alla seadmiseks.

Kui leket ei oleks tekkinud, ei oleks AS Generaator asunud lisatöid tegema (kaldakindlustus-

ja ehitustööd naaberkinnistul), milleks puudus ehitusprojekt. OÜ Tõnu Jõgi inseneribüroo

auditis ei ole öeldud, et tegemist ei ole veepaisu lekkega, vaid on nenditud, et hüdroelektrijaama

juures on kasutatud otstarbekat tehnilist lahendust, mis võimaldab seda kasutada

sihtotstarbeliselt. Auditi tegemiseks olid andmed aga ühepoolsed. Hinnatud ei ole

keskkonnanõudeid ega 3. isikuid puudutavat teemat. Ka eksperthinnang (INSENERIBÜROO

URMAS NUGIN OÜ) Peri hüdrosõlme tehnilisele seisundile ja vee läbilaskevõimele ei muuda

kohtu seisukohti.

Halduskohus leidis, et kaevatavas korralduses on viited EhS § 34 lg 1 p-dele 3, 5, 8 ja 13, mis

tingisid kasutusloa väljastamisest keeldumise. Põhirõhk on EhS § 34 lg 1 p-del 5 ja 8. Põlva

Vallavalitsus möönis vaidemenetluses, et elektriseadmete nõuetekohasuse tunnistus on

21.01.2015 esitatud. Sellest tulenevalt ei esinenud EhS § 34 lg 1 p 13 rikkumist. Kaevatav

korraldus on õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Sellest tingituna jättis halduskohus

rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõude.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 09.07.2018. a otsuse peale apellatsioonkaebuse,

millega palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Alternatiivselt palub saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule.

Kaebaja leiab, et kohtunik oleks pidanud end taandama (HKMS § 99 lg 1 p 1, TsMS § 23 p 6).

Halduskohus nimetab E. Padari 28.08.2017. a kirjalikku seletust tunnistaja ütlusteks, kuid

E. Padarit ei ole tunnistajana vande all üle kuulatud. Halduskohus jättis käsitlemata kaebaja

10.05.2017. a seisukoha, milles ta juhtis tähelepanu OÜ Tõnu Jõgi inseneribüroo auditile.

Vastustaja väited paisu lekke kohta on väljamõeldised.

Kaebaja väitel ühtegi ehitise olulist tingimust ei muudetud. Ehitis vastab ettenähtud nõuetele,

on ohutu ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele (EhS § 32 lg 1).

Projekteerimistingimustes ühtegi arhitektuurset ega ehituslikku tingimust AS-le Generaator ei

kehtestatud, mistõttu ei ole võimalik, et mõni ehitusprojekt või valminud ehitis oleks

projekteerimistingimustega vastuolus. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et ehitusluba oli

küsitud ja kasutusluba taotletakse hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmisele. Sisuliselt on

tegemist olemasoleva tehnosüsteemi remonttöödega. Vastustaja on õigusvastases haldusaktis

ja kaebuse vastuses pühendunud tammile, sellel olevale paisurajatisele ja veehaardele.

24.03.2015. a korralduses ei sisaldu analüüsi, et valminud ehitis ei vasta mõnele ehitisele

ettenähtud nõudele või kavandatud kasutamisotstarbele.

Kaebaja leiab, et halduskohus hindas tõendeid valikuliselt. Keskkonnaameti 04.05.2015. a

korralduse p-st 11 nähtuvalt on naaberkinnistu omanikud teadlikud, et vee väljakiildumine

vasakpoolse pinnapaisu alavee poolsel nõlval on allikas. Halduskohus viitab AS Kobras

ekspertarvamusele ja moonutab tõendi sisu. AS Kobras ekspertarvamuse lk-l 12 on ekspert alla

jooninud selgituse, et ei ole võimalik väita, kas tegemist on paisulekkega või nõlvaallika

väljavooluga.

8. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

Vastustaja märgib, et TsMS § 23 p 6 ei näe ette kohtuniku taandamiskohustust olukorras, kus

kohtunik on varem samas kohtuasjas teinud kohtulahendi ja vaatab asja uuesti läbi samas

kohtuastmes. Tõik, et kohtuotsuses on ühel korral nimetatud E. Padarit tunnistajaks, ei ole

käsitletav olulise menetlusõigusliku rikkumisena. OÜ Tõnu Jõgi inseneribüroo auditiga

seonduvat on halduskohus kohtuotsuse motiveeriva osa p-des 6 ja 7 käsitlenud.

Kasutusloa väljastamise taotluse menetlemise käigus ei esitatud vastustajale ühtegi dokumenti

ega muud tõendit, mis oleks hüdroelektrijaama tammi lekkimise kahtluse ümber lükanud.

Ehitusprojekti muutmisena ei saa olla käsitletav see, kui ehitustöid teostatakse ehitusprojektita.

Peri hüdroelektrijaama juures kaldakindlustustööde teostamine on vaadeldav ehitise

rekonstrueerimisena kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 2 lg 8 tähenduses, mille teostamiseks

EhS § 22 lg 1 p 3 kohaselt oli tarvilik ehitusloa olemasolu. Kui kaebaja soovis oluliselt muuta

eelprojekti, tuli tal kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 23 lg 8¹ alusel taotleda uue ehitusloa

väljastamist. Seda tehtud ei ole. Olukorras, kus kasutusloa väljastamise taotluse menetlemise

kestel selgub, et tehtud ehitustööd erinevad ulatuslikult ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektist

ja teostatud on ka ehitustöid, mida ükski ehitusprojekt ette ei näe, siis omab selline teave olulist

tähtsust kasutusloa väljastamise taotluse lahendamisel. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja

väide, et tammi, paisu ja veehaarde rekonstrueerimiseks ei olnud ehitusluba vaja. Alates

01.07.2015 kehtiva ehitusseadustiku sätted ei oma tähendust, kuna kaebaja esitas taotluse

kasutusloa väljastamiseks ajal, kui jõus oli kuni 30.06.2015 kehtinud EhS. Vastustaja arvates

Keskkonnaameti 04.05.2015. a korralduse nr PVV 1-15/15/161 p-st 11 nähtuv ei lükka ümber

AS-i Kobras ja INSENERIBÜROO URMAS NUGIN OÜ arvamustest nähtuvat, et tammi leke

ei ole välistatud.

9.

15.04.2019 esitas vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja täiendava

dokumentaalse tõendina Tartu Ringkonnakohtu 18.10.2018. a kohtuotsuse tsiviilasjas

nr 2-14-21673, mis jõustus 14.01.2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus käsitleb esmalt Põlva valla poolt 15.04.2019 esitatud täiendava

dokumentaalse tõendi paberkandjal asja materjalide juurde võtmise vajadust.

Nagu juba märgitud, esitas vastustaja täiendava dokumentaalse tõendina Tartu Ringkonnakohtu

18.10.2018. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-21673, millega jäeti rahuldamata AS Generaator

hagi naaberkinnistu (Peri Vesiveski A4) ühisomanike vastu nende kohustamiseks taluma

hageja hoonestusõigusest ja selle esemeks olevast Peri hüdroelektrijaamast tulenevaid mõjutusi

Peri Vesiveski A4 kinnistule. Vastustaja viitas kõigepealt sellele, et nimetatud otsuse

motiveeriva osa p-s 14 tuvastati, et AS Generaator on teinud Peri Vesiveski A4 kinnistul Peri

hüdroelektrijaama rajatiste ehitustöid Peri Vesiveski A4 kinnistu omanike nõusolekuta.

Vastustaja arvates omab nimetatu tähendust ka käesoleva haldusasja lahendamisel, kuna üheks

argumendiks, millega põhjendati kasutusloa väljastamisest keeldumist, on ka Peri Vesiveski

A4 kinnistu omanike huvide oluline kahjustamine seonduvalt hüdroelektrijaama rajatiste ilma

loata ehitamisega Peri Vesiveski A4 kinnistule. Samuti tuleks Põlva valla arvates Tartu

Ringkonnakohtu 18.10.2018. a kohtuotsust tsiviilasjas nr. 2-14-21673 vaadelda koosmõjus

kaebaja poolt 19.06.2015 esitatud kaebuse lisaks nr 12 oleva Keskkonnaameti 04.05.2015. a

korralduse nr PVV 1-15/15/161 resolutsiooni p-ga 2, sest selles on haldusakti

kõrvaltingimusena sätestatud, et kaebajale seonduvalt Peri hüdroelektrijaamas vee paisutamise

ja hüdroenergia tootmisega väljastatud vee erikasutusluba tunnistatakse kehtetuks, kui tema

hagi tsiviilasjas nr 2-14-21673 jäetakse rahuldamata. Seega on 18.10.2018. a kohtuotsuse

jõustumine tsiviilasjas nr 2-14-21673 toonud kaasa olukorra, kus kaebajale väljastatud vee

erikasutusluba tunnistatakse ilmselt kehtetuks ja seetõttu pole ka elektri tootmine jaamas enam

võimalik, mis omakorda võib mõjutada kaebaja huvi vaidlusaluse kasutusloa saamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt HKMS § 61 lg-st 4 hindab kohus varasema jõustunud

kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Samas ei pea

ringkonnakohus vajalikuks võtta esitatud lahendit tsiviilasjas nr 2-14-21673 paberkandjal

käesoleva asja materjalide juurde, sest nagu käesoleva asja menetlusosalistele, on ka

ringkonnakohtule nimetatud lahend kättesaadav elektrooniliselt.

11. Ringkonnakohus leiab, et AS Generaator apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning

halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab osaliselt

halduskohtu otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebuse põhjendustest käsitleb ringkonnakohus kõigepealt neid, milles

halduskohtule heidetakse ette menetlusnormide olulist rikkumist. Esmalt leidis kaebaja, et

Tartu Halduskohus on 09.07.2018. a otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõigust sellega,

et asjas tegi teist korda lahendi kohtunik M. Priks, olenemata sellest, et tema varasema,

29.02.2016. a otsuse ringkonnakohus tühistas ja saatis asja halduskohtule tagasi uueks

läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus 09.07.2018. a kohtuotsuse tegemisel

menetlusõigust HKMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses rikkunud. HMKS § 199 lg 1 p 1 kohaselt on

menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks see, kui asja lahendas kohus (kohtunik), kellel seaduse

järgi ei olnud õigust asja lahendada.

Riigikohtu praktikas peetakse HMKS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud menetlusõiguse oluliseks

rikkumiseks näiteks olukordi, kus kollegiaalse kohtukoosseisu asemel lahendas asja kohtunik

üksinda või on kohtuotsuse teinud teistsugune kohtukoosseis, kui menetlusosalistele algselt

teatati. Käesoleval juhul kumbagi kirjeldatud olukorda ei esinenud. Seega oli kohtunik

M. Priksil õigus teha samas asjas kohtuotsus ka teist korda.

Ebaõige on ka kaebaja käsitlus selle kohta, nagu oleks kohtunik M. Priks pidanud sellisel juhul

taanduma HKMS § 13 lg 1 ja TsMS § 23 p 6 alusel. TsMS § 23 p-s 6 on sätestatud kohtuniku

kohustus taanduda juhul, kui kohtunik on osalenud kohtueelses menetluses, eelnevas

kohtuastmes või vahekohtumenetluses lahendi tegemisel. Käesoleva asja kohtueelses

menetluses kohtunik M. Priks osalenud ei ole. Samuti ei ole käesolevas kaasuses toimunud

vahekohtumenetlust. TsMS § 23 p-s 6 sätestatud kohtuniku kohustus taanduda, kui ta on

osalenud sama asja lahendamisel eelmises kohtuastmes tähendab seda, et keelatud on olukord,

kus sama kohtunik lahendab sama vaidlust mitmes erinevas kohtuastmes – näiteks esmalt

esimese astme kohtunikuna ja siis ringkonnakohtu kolleegiumi koosseisus sama lahendi peale

esitatud edasikaebust läbi vaadates. Ka sellist olukorda käesoleval juhul ei esinenud.

TsMS § 23 p 6 ei näe ette kohtuniku taandumiskohustust olukorras, kus ta on varem samas

kohtuasjas teinud kohtulahendi, see tühistatakse ja ta vaatab asja kohtunikuna uuesti läbi samas

kohtuastmes. Samuti ei sätesta HKMS, et haldusasja peaks selle uuel läbivaatamisel lahendama

teistsugune kohtukoosseis.

12. Kaebaja käsitles menetlusõiguse olulise rikkumisena ka seda, et halduskohus motiveeris

oma otsust E. Padari ebaseaduslikul paikvaatlusel tehtud märkmetega ja E. Padari kirjaga

halduskohtule, mida halduskohtus otsuses nimetab tunnistaja ütluseks. Viide läbi viidud

paikvaatlusele tuleneb vaidlustatud haldusaktist (kd I, lk 36), milles märgitakse, et kasutusloa

väljastamisest keeldumisel kontrolliti kasutusloa taotlust ja viidi 18.02.2015 läbi ka paikvaatlus,

mille käigus tuvastati, et ehitise projekteerimise käigus ei ole järgitud projekteerimistingimusi

ning valminud ehitis ei vasta ehitusprojektile. Kuigi vastustaja ametnike poolt 18.02.2015 Peri

hüdroelektrijaama juures teostatud paikvaatluse kohta ei ole koostatud eraldi dokumenti,

kirjeldab selle teostamist ja seal tuvastatut vallavalitsuse ehitusspetsialist E. Padar

halduskohtule esitatud 08.02.2016. a ja 28.08.2017. a kirjalikes seletustes (kd II, lk-d 36-38 ja

152-155), mistõttu ei ole alust pidada läbi viidud paikvaatlust ebaseaduslikuks.

Samas tuleb kaebajaga nõustuda selles, et E. Padari 28.08.2017. a kirjalikke seletusi (kd II,

lk 152-155) ei olnud halduskohtul alust nimetada tunnistaja ütluseks või tunnistaja kirjalikuks

ütluseks HKMS § 56 lg 2 ja TsMS §-de 251 ning 253 mõistes. Asja materjalidest nähtuvalt ei

kuulanud kohus E. Padarit ütluste saamiseks kohtuistungil tunnistajana üle (kd II, lk 125) ning

olenemata sellest, et 22.08.2017. a määruses (kd II, lk 146) käsitles halduskohus E. Padarilt

kirjaliku seletuse küsimist tema kirjalikult tunnistajana üle kuulamisena, ei rakendanud

halduskohus E. Padari suhtes tunnistajalt kirjalike ütluste võtmise kohta käivaid sätteid

(TsMS § 253). Asja materjalidest nähtuvalt ei vaadanud halduskohus AS Generaator kaebust

läbi ka lihtmenetluses, vaid esmalt kohtuistungil ja siis kirjalikus menetluses (kd II, lk-d 104,

125 ja 165p). Samas ei ole ringkonnakohtu arvates tõik, et halduskohus ise nimetab

vaidlusaluses otsuses E. Padarit tunnistajaks ja kd II lk-del 152-155 olevat E. Padari kirjalikku

seletust tunnistaja (kirjalikeks) ütlusteks, käsitatav olulise menetlusõigusliku rikkumisena, mis

õigustaks halduskohtu lahendi tühistamist või asja halduskohtule lahendamiseks tagasisaatmist.

E. Padari kirjalikke selgitusi saab vastavalt HKMS § 56 lg-le 2 ja TsMS §-le 272 käsitleda

dokumentaalse tõendina.

13. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et vaidlusaluse otsuse tegemisel jättis halduskohus

käsitlemata tema 10.05.2017 esitatud protsessidokumendist nähtuvad seisukohad.

10.05.2017. a protsessidokumendile (kd II, lk 109) lisas kaebaja Tartu Maakohtu jõustumata

kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-21673 ja esitas oma seisukohad seonduvalt mainitud otsusega.

Tsiviilasjaga nr 2-14-21673 seonduvat käsitles halduskohus 09.07.2018. a otsuse põhjendava

osa p-s 9. Kaebaja esitas 10.05.2017. a seisukohas ka omapoolsed väited seonduvalt Tõnu Jõgi

Inseneribüroo OÜ ehitise auditi aruandega, millega seonduvat käsitles halduskohus

vaidlusaluse kohtuotsuse põhjendava osa p-des 6 ja 7.

14. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Põlva Vallavalitsuse 24.03.2015. a korraldusega nr 2-3/184

keelduti Peri külas Oja kinnistul paikneva hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise

ehitusele kasutusloa väljastamisest.

Kaebajale väljastatud projekteerimistingimuste (kd I, lk 12) kohaselt võis selle alusel toimuda

Põlva vallas Peri külas Oja kinnistul asuva hüdroelektrijaama tehnosüsteemide järgnev

muutmine: veehaarde ja pealevoolutoru uus konstruktsioon, turbiini ja generaatori asendamine

elektrijaama hoones ning imitoru ja elektrijaama elektripaigaldis. Projekteerimistingimused

kinnitati Põlva Vallavalitsuse korraldusega 08.12.2011 nr 317-k. Ehitusluba nr 3104 on

kaebajale väljastatud 2012. a Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmiseks.

Asja materjalidest nähtuvalt esitas AS Generaator 22.01.2015 vastustajale taotluse Peri külas

Oja kinnistul asuva hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmisele kasutusloa saamiseks.

Põlva valla ehitusspetsialist vaatas taotluse läbi ning palus taotlejal esitada kasutusloa

saamiseks ehitusprojekti. Kasutusloa taotleja esitas Põlva Vallavalitsusele eelprojekti.

Vallavalitsus nõudis 27.01.2015 taotlejale saadetud kirjaga endiselt puuduolevate

dokumentide ja ehitusprojekti esitamist.

13.02.2015 esitas AS Generaator uue taotluse hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmisele

kasutusloa saamiseks. Kasutusloa taotlusele oli lisatud eelprojekt. Viimane kasutusloa

väljastamiseks vajalik dokument – ehituse põhiprojekt - esitati vallavalitsusele 10.03.2015.

Esitatud ehitise kasutusloa taotluse kontrollimisel ja 18.02.2015 läbiviidud paikvaatlusel

tuvastas vastustaja, et ehitise projekteerimise käigus ei järgitud projekteerimistingimusi ning

valminud ehitis ei vasta ehitusprojektile. Kontrollimise käigus tuvastati ka see, et ehitamisega

on väljutud AS Generaator kinnistu piiridest ja ehitusprotsess ei ole toimunud kooskõlas

seadusega, samuti ei ole AS Generaator vallale esitanud kõiki vajalikke dokumente.

Vastustaja väljastas AS-le Generaator ehitusloa nr 3104 Põlva vallas Peri külas Oja kinnistul

asuva hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmiseks ning see väljastati tingimusega, millega

kohustati ehitusloa saajat kooskõlastama ehitustööde teostamine Keskkonnaametiga. Vald

leidis, et nimetatud kooskõlastus puudub ning AS Generaator ei ole esitanud ehitusloa

väljastajale ka vähemalt kolm tööpäeva enne ehitamise alustamist teatist ehitamise alustamise

kohta.

Vastustaja keeldus kaebajale 24.03.2015. a korraldusega kasutusloa andmisest kokkuvõtvalt

põhjustel, et ehitis ei vasta ehitusprojekti nõuetele, ehitustööde teostamist ei ole kooskõlastatud

Keskkonnaametiga, ehitustegevusega on väljutud taotleja kinnistu piiridest, elektripaigaldise

kohta ei ole esitatud nõuetekohasuse tunnistust ning puuduvad tehnosüsteemide kohta kontrolli

aktid.

24.03.2015. a korralduse peale esitas kaebaja vaide, mis jäeti 20.05.2015. a vaideotsusega

rahuldamata (kd I, tl 37-39). Viidatud vaideotsusega tuvastas vastustaja lisaks 24.03.2015. a

korralduses esile toodule ka järgmised olulised asjaolud: ehitustegevusest hüdroelektrijaama

juures ei ole teavitatud naaberkinnistu Peri Vesiveski A4 omanikke; Peri hüdroelektrijaama

rajatiste, millele kaebaja kasutusluba taotleb, ehitusalune pind (kasutusloa taotluse kohaselt

16m², millele lisandub vana rajatise rekonstrueerimise alune pind) ei vasta ehitusloas määratud

ehitusalusele pinnale (6,0m²); ehitise rajamiseks on õgvendatud olemasolevat kallast ning

rajatise kindlustusosa rajati naaberkinnistule.

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust asuda seisukohale, nagu oleks halduskohus

09.07.2018. a kohtuotsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud 2015. a kehtinud EhS-i sätteid.

Nagu juba märgitud, keeldus vastustaja kaebajale kasutusloa väljastamisest, kuna Peri

hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmist käsitlevad ehitusprojektid olid omavahel

vastuolus ning Peri hüdroelektrijaama muudetud tehnosüsteem ei vastanud kohati ühelegi

olemasolevale ehitusprojektile. Vastuolu erinevate ehitusprojektide vahel seisnes toimikute

materjalidest nähtuvalt järgnevas.

OÜ Raamprojekt poolt koostatud Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise

eelprojekti kohaselt, mille alusel väljastas Põlva Vallavalitsus kaebajale ehitusloa, pidi

toimuma

olemasoleva

veehaarde

ja

pealevoolutoru

rekonstrueerimine,

kusjuures

hüdroelektrijaamas pidid säilima olemasolev turbiin, generaator ja hammasrihmülekanne. See,

et tegemist on nimelt veehaarde ja pealevoolutoru rekonstrueerimisega, ilmneb eelprojekti

koosseisu kuuluvalt asendiplaanilt, mille kohaselt veehaarde ja pealevoolutoru asukoht ei

muutu. See, et säilivad olemasolev turbiin, generaator ja hammasrihmülekanne, nähtub

eelprojekti seletuskirja üldosast.

OÜ Raamprojekt poolt koostatud Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise

põhiprojekti kohaselt pidi toimuma uue veehaarde ja pealevoolutoru ehitamine ning

olemasoleva veehaarde ja pealevoolutoru lammutamine. Samuti järeldub põhiprojektist, et

hüdroelektrijaama võimsus suureneb, kuid kasutatakse ühte turbiini ja ühte generaatorit.

Asjaolu, et põhiprojekt näeb ette uue veehaarde ja uue pealevoolutoru ehitamise ning

olemasoleva veehaarde ja pealevoolutoru lammutamise, nähtub põhiprojekti koosseisus olevast

asendiplaanist, mille kohaselt senine pealevoolutoru likvideeritakse ning teise asukohta

ehitatakse uus veehaare ja uus pealevoolutoru. See, et põhiprojekti kohaselt hüdroelektrijaama

võimsus suureneb, kuid kasutatakse ühte turbiini ja ühte generaatorit, nähtub põhiprojekti

seletuskirja osadest „Elektripaigaldis“ ja „Ehitustegevus“.

Elektritsehh No11 OÜ poolt koostatud Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise

elektriprojektist ilmneb aga, et kasutusele võetakse kaks generaatorit ja kaks turbiini. Seega

esinevad vastuolud nimetatud kolme projekti vahel selles, et on ebaselge, kas toimuma pidi Peri

hüdroelektrijaama olemasoleva veehaarde ja pealevoolutoru rekonstrueerimine või

olemasoleva veehaarde ja pealevoolutoru lammutamine ning teise asukohta uue veehaarde ja

pealevoolutoru rajamine. Ebaselge on ka see, kas kasutusele pidid jääma üks olemasolev turbiin

ja üks generaator või üks uus võimsam turbiin ja üks uus võimsam generaator või kaks uut

turbiini ja kaks uut generaatorit.

Tegelikkuses on Peri hüdroelektrijaamas rekonstrueeritud vana veehaare ja pealevoolutoru ning

on ehitatud lisaks ka uus veehaare ja pealevoolutoru. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ

arvamuses on samuti mainitud, et Peri hüdrosõlm koosneb vasak- ja parempoolsest

pinnapaisust, liigveelaskmest, tühjenduslaskmest ja hüdroelektrijaama veehaardest. Ka

Keskkonnaameti 04.05.2015. a korraldusest nr PVV 1-15/15/161 nähtub, et kaebaja soovis Peri

hüdroelektrijaamas toota elektrit kahe veehaarde ja kahe turbiini abil. Samas ei ole üheski

olemasolevas ehitusprojektis ette nähtud olemasoleva veehaarde ja pealevoolutoru

rekonstrueerimist ning samas ka uue veehaarde ja pealevoolutoru ehitamist.

Peri hüdroelektrijaama juures on teostatud ka kaldakindlustustöid, kuid nende tööde,

s. h betoonitööde kohta ehitusprojekt ja muu dokumentatsioon puudub. Samuti paiknevad Peri

hüdroelektrijaama muudetud tehnosüsteemid osaliselt naaberkinnistul - Peri Vesiveski A4

kinnistul. Samas tuleneb OÜ Raamporjekt eelprojekti ning põhiprojekti asendiplaanidest, et

kõik veehaardega seonduvad ehitustööd teostatakse ainult kaebajale kuuluval Oja kinnistul,

mille oluliseks osaks on Peri hüdroelektrijaam.

16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et vastuolud erinevate

ehitusprojektide

vahel

ning

ehitusprojektide

ja

tegelikkuses

välja

ehitatud

Peri

hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muudatuste vahel andsid vallale aluse kasutusloa

väljastamisest keeldumiseks kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 34 lg 1 p 5 ja p 8 alusel.

EhS § 34 lg 1 p 5 järgi keeldutakse kasutusloa väljastamisest, kui kasutusloa taotlemisel esitatav

ehitusprojekt ei vasta nõuetele. Käesoleval juhul esitas kaebaja kasutusloa taotlemisel

Raamprojekt OÜ poolt koostatud põhiprojekti ning Elektritsehh No11 OÜ poolt koostatud

elektriprojekti, kuid need on oma sisult vastuolus üksteisega ja ka vastustaja poolt väljastatud

projekteerimistingimustega, Raamprojekt OÜ eelprojektiga ning ehitusloaga. Sellise vastuolu

korral on ka ringkonnakohtu hinnangul kohaldatav EhS § 34 lg 1 p 5 kui kasutusloa

väljastamisest keeldumise alus. Samuti on halduskohus ja vastustaja põhjendatult viidanud

Riigikohtu 22.02.2005. a lahendile haldusasjas nr 3-3-1-84-04, mille p-s 10 märgitakse, et

EhS § 34 lg 1 kohaselt ei saa kohalik omavalitsus anda kasutusluba ehitisele, mis ei vasta

ehitusprojektile, mille alusel on välja antud ehitusluba. Kuna käesoleval juhul ei vasta Peri

hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muudatused mitmes osas ka OÜ Raamprojekt eelprojektile,

mille alusel anti välja ehitusluba, siis on vastustaja õigesti keeldunud kaebajale kasutusloa

väljastamisest. Asja materjalidest nähtuvalt kinnitas vastustaja kohtumenetluse käigus, et

kasutusloa väljastamise taotluse menetluses ei esitanud kaebaja taotlust ehitusloa muutmiseks

ning sellise ehitusloa väljastamiseks, mis vastaks Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide

tegelikule muutmisele.

EhS § 34 lg 1 p 8 järgi keeldutakse kasutusloa väljastamisest, kui ehitis ei vasta õigusaktides

ettenähtud nõuetele. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei vasta Peri hüdroelektrijaama

tehnosüsteemide muutmise ehitus, mille suhtes kaebaja taotles kasutusloa väljastamist,

õigusaktides ettenähtud nõuetele, kuna EhS § 12 lg 1 järgi tuli ehitis ehitada vastavalt

ehitusprojektile. Käesoleval juhul rekonstrueeriti Peri hüdroelektrijaama vana veehaare ning

rajati uus veehaare, kuid ei ole olemas ühtegi ehitusprojekti, milles nähtaks ette Peri

hüdroelektrijaamas nii vana veehaarde rekonstrueerimine kui ka uue veehaarde ehitamine. Ka

Peri hüdroelektrijaama uue veehaarde kaldakindlustuse rajatiste kohta, mis on rajatud Peri

Vesiveski A4 kinnistule ilma selle kinnistu omanike nõusolekuta, puudub igasugune

projektdokumentatsioon.

17. Vastustaja ja halduskohus on põhjendatult viidanud ka sellele, et vastustaja poolt väljastatud

projekteerimistingimuste, Raamprojekt OÜ eelprojekti ning ehitusloa kohaselt tuli elektrijaama

vana veehaare ja selle pealevoolutoru rekonstrueerida. Raamprojekt OÜ põhiprojekt, mis

esitati kasutusloa väljastamise menetluses, nägi aga ette vana pealevoolu likvideerimist. Samas

nähtub Keskkonnaameti 23.07.2015. a kirjast nr. PVV 7-6/15/8232-47 ja eksperthinnangust

Peri hüdrosõlme tehnilisele seisnudile ja vee läbilaskevõimele, et vana pealevool töötab kuni

käesoleva ajani ja lisaks sellele on rajatud ka uus pealevool. Seega on Peri hüdroelektrijaamas

ka seonduvalt pealevooluga teostatud ehitustöid, mis ei vasta ühelegi ehitusprojektile.

Tulenevalt EhS § 3 lg-st 1 peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava kohaselt

ning peab olema ohutu. Neile nõuetele Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise

ehitus, millele kaebaja taotles kasutusloa väljastamist, ei vasta. Vastuoluliste ehitusprojektide

koostamine, ehitamine kas vastuolulistest ehitusprojektidest lähtudes või ehitamine üldse ilma

ehitusprojektideta, ei ole kindlasti kooskõlas hea projekteerimis- ja ehitamistavaga.

18. Vastustaja keeldus kasutusloa väljastamisest ka põhjusel, et ehitustöid oli teostatud osaliselt

naaberkinnistul Pervi Vesiveski A4. Naaberkinnistul ehitustööde teostamist ükski olemasolev

ehitusprojekt ette ei näe ning ehitustööde teostamiseks naaberkinnistul puudus ka

naaberkinnistu omanike nõusolek.

Riigikohtu poolt 10.10.2003 haldusasjas nr 3-3-1-62-03 tehtud otsuse p-s 10 selgitatakse

muuhulgas, et kasutusloa andmise välistab ka see, kui ehitise kasutamine kavandatud otstarbel

oleks õigusvastane, näiteks rikuks ümberkaudsete elanike õigusi. Riigikohus märkis, et see

seisukoht on kooskõlas ka kehtiva EhS § 34 lg 1 p-dega 5 ja 8, mis sätestavad, et kasutusluba

ei anta, kui kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele või kui ehitis ei vasta

õigusaktis sätestatud nõuetele, sest projekt ja ehitis ei vasta nõuetele ka siis, kui ehitis või selle

projektikohane kasutamine kahjustaks ebamõistlikult kolmandate isikute õigusi. Samuti on

halduskohus 09.07.2018. a otsuses asjakohaselt viidanud Riikohtu 18.10.2007. a lahendile

haldusasjas nr 3-3-1-60-07, mille p-s 16 selgitati, et kasutusloa väljastamise otsustamisel tuleb

vaatamata EhS §-s 34 sõnaselge sätte puudumisele muu hulgas hinnata ka seda, kas kasutusloa

väljastamine ning ehitise või selle osa kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel ei too kaasa

kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist.

Hüdroelektrijaama rajatiste ehitamine naaberkinnistule ilma naaberkinnistu omanike loata

kahjustab ilmselt ebamõistlikult naaberkinnistu omanikke. Ka vastustaja poolt Kobras AS-i

asjatundja arvamuses viidatakse näiteks sellele, et Peri Vesiveski A4 kinnistul paikneva hoone

vundament jääb Peri hüdroelektrijaama lekkivast paisurajatisest vaid 5,37 meetri kaugusele,

mistõttu on oht maja vundamendile reaalne.

19. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda kaebaja arvamusega, et Riigikohtu poolt käesolevas

asjas 10.04.2018 tehtud kohtumääruse järgi ei ole lubatud kasutusloa väljastamisest

keeldumine põhjusel, et naaberkinnistul on selle kinnistu omanike nõusolekuta teostatud Peri

hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise ehitustöid.

Riigikohtu viimati nimetatud määruse p-s 11.5 öeldakse, et: „Praeguses kohtuasjas ja viidatud

tsiviilasjas [2-14-21673] käsitletavad mõjutused naaberkinnistule on erinevad nii oma sisult kui

ka õiguslikult regulatsioonilt. Kinnistuomaniku kohustusest taluda oma kinnistu veerežiimi

mõjutamist ei tulene tema kohustus taluda naaberkinnistul asuva ehitise ulatumist oma

kinnisasjale. Naaberkinnistu omanike nõusolek paisutamiseks on Keskkonnaameti poolt

04.05.2015 kaebajale väljastatud vee erikasutusloa kõrvaltingimus. Põlva Vallavalitsus ei

keeldunud aga kasutusloa andmisest põhjusel, et kaebajal puudus VeeS § 8 lg 1 esimese lause

ja § 17 lg 1 alusel nõutav nõusolek. Lisaks ei anna ehitise aluse maa omaniku nõusoleku

puudumine alust ehitise kasutusloa andmisest keeldumiseks (EhS § 55). Kasutusluba ei asenda

kinnisasja omaniku nõusolekut.“

Seega järeldub Riigikohtu määrusest, et kinnistuomaniku kohustusest taluda oma kinnistul

veerežiimi mõjutamist ei tulene kohustust taluda oma kinnistule ehitiste ulatumist, mille abil

veerežiimi mõjutatakse. Sellest, et Peri Vesiveski A4 kinnistu omanikud peavad taluma vee

paisutamisest tulenevat veerežiimi mõjutamist Peri Vesiveski A4 kinnistul ei tulene järelikult

Peri Vesiveski A4 kinnistu omanike kohustust taluda Peri hüdroelektrijaama ehitiste osalist

paiknemist Peri Vesiveski A4 kinnistul.

Samas ei ole Põlva Vallavalitsus keeldunud kaebajale kasutusloa väljastamisest põhjusel, et tal

puudus Peri Vesiveski A4 kinnistu omanike nõusolek vee paisutamiseks Oja kinnistul.

Riigikohtu 10.04.2018. a määrusest asjas menetluse peatamise/mittepeatamise kohta ei nähtu

aga, et Riigikohus oleks oma varasemaid seisukohti, mis tulenevad lahenditest asjades

nr 3-3-1-62-03 ja nr 3-3-1-60-07 muutnud. Järelikult on vastustaja seisukoht, et kasutusloa

väljastamisest tuli keelduda kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 34 lg 1 p-de 5 ja 8 alusel

muuhulgas põhjusel, et naaberkinnistul on selle kinnistu omaniku nõusolekuta teostatud Peri

hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise ehitustöid, jätkuvalt asjakohane.

20. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja veel, nagu oleks Peri hüdroelektrijaama

tehnosüsteemide muutmist käsitlevaid ehitusprojekte ehituse käigus muudetud üksnes

ebaolulisel määral ja sel põhjusel ei oleks vastustaja tohtinud kasutusloa väljastamisest

keelduda.

Kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 23 lg-st 8¹ kohaselt peab ehitusloa omanik taotlema uue

ehitusloa, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et

muutuvad ehitise olulised tingimused, nagu näiteks tuleohutus, energiatõhusus, ehitise

kasutusotstarve, mõjuvad koormused (kandevõime) või ehitusloa taotluses näidatud muud

olulised tehnilised näitajad. Samuti nähtub majandus- ja kommunikatsiooniministri

17.09.2010. a määrusega nr 67 ehitusprojektile kehtestatud nõuete §-ist 15, et ehitusprojekti

ebaoluline muutmine on võimalik ehitusluba muutmata. Ehitusprojekti ebaolulise muutmisena

ei saa aga olla käsitletav see, kui teatud ehitustöid teostatakse üldse ilma ehitusprojektita.

Nagu juba varem märgitud, teostas kaebaja ilma igasuguse ehitusprojektita järgmised

ehitustööd - Peri hüdroelektrijaama vana veehaarde ja pealevoolutoru rekonstrueerimine ja

samaaegselt uue veehaarde ja uue pealevoolutoru valmisehitamine; Peri hüdroelektrijaama

juures kaldakindlustustööde teostamine, s. h tööde teostamine osaliselt naaberkinnistul, milleks

on Peri Vesiveski A4 kinnistu.

Peri hüdroelektrijaama juures kaldakindlustustööde teostamine oli samuti vaadeldav ehitise

rekonstrueerimisena kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 2 lg 8 tähenduses, mille teostamiseks

sama seaduse § 22 lg 1 p 3 kohaselt oli tarvilik ehitusloa olemasolu.

Ka vastuolusid erinevate ehitusprojektide vahel ei saa antud juhul vaadelda eelprojekti

ebaolulise täiendamisena, kuna tegemist oli elektrijaama seisukohalt oluliste küsimustega,

millest sõltusid ehitisealuse pinna suurus, ehitise maht ning toodetava elektrienergia kogus.

Nagu juba märgitud, siis juhul, kui kaebaja oleks soovinud eelviidatud küsimustega seoses

muuta eelprojekti, oleks tal tulnud EhS § 23 lg 8¹ alusel taotleda uue ehitusloa väljastamist,

mida aga tehtud ei ole.

21. 09.07.2018. a kohtuotsuse tühistamist ei too ringkonnakohtu arvates kaasa ka kaebaja poolt

viidatud Tõnu Jõgi Inseneribüroo OÜ ehitise auditi aruandest nähtuv seisukoht, nagu vastaks

valminud Peri hüdroelektrijaama ehitis üldjoontes ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektile ja

nagu oleks ehitusprojekti üksnes ebaoluliselt täiendatud.

Nagu vastustaja kogutud materjalide pinnalt selgitas, erineb kaebaja poolt hüdroelektrijaama

juures tegelikkuses välja ehitatu oluliselt eelprojektist, millest lähtudes kaebajale ehitusluba

väljastati. Sellele, et tegemist ei saa olla üksnes ehitusprojektide ebaolulise muutmisega, viitab

näiteks ka asjaolu, et ehitist iseloomustavad olulised andmed on olulises ulatuses muutunud.

Nii nähtub näiteks ehitusloalt nr 3104, et see väljastati Peri hüdroelektrijaama ehitiste

ehitamiseks, mille ehitisealune pindala kokku on 6 m2. Seevastu kaebaja poolt 26.01.2015

esitatud kasutusloa taotlusest ilmneb, et kasutusluba taotletakse Peri hüdroelektrijaama

ehitistele, mille alune pind on 13,6 m2. Seega on kaebaja taotlenud kasutusloa väljastamist

ehitisele, mille pind on rohkem kui poole suurem ehitusloas märgitud ehitusalusest pinnast.

Ehitamine viisil, kus ehitusalune pind ehitusloas sätestatud andmetega võrreldes suureneb

rohkem kui 50%, ei saa olla vaadeldav ehitusprojekti ebaolulise täiendamisena.

Tõnu Jõgi Inseneribüroo OÜ ehitise auditi aruandes sisalduvad väited ehitusprojekti ebaolulise

muutmise kohta ning selle kohta, et teostatud ehitustööd üldjoontes vastavad eelprojektile

lükkab samuti ümber asjaolu, et tegelikkuses teostati ka mitmeid ehitustöid, mida ükski

ehitusprojekt ette ei näe.

Samuti on küsitav Tõnu Jõgi Inseneribüroo OÜ poolt koostatud ehitise auditi aruandest nähtuv

väide selle kohta, et olemasolev turbiin ja generaator demonteeritakse pärast uue pealevoolutoru

rakendamist. Nagu ilmneb kaebajale väljastatud vee erikasutusloast, soovib kaebaja energia

tootmiseks kasutada siiski kahte turbiini. Ka ringkonnakohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et

kõiki olemasolevaid ehitusprojekte eirates rekonstrueerib kaebaja kõigepealt vana veehaarde ja

pealevoolutoru ning ehitab välja uue veehaarde ja pealevoolutoru, taotleb seejärel vee

erikasutusluba kahe turbiiniga seonduvalt ning seejärel väidetavalt demonteerib vana turbiini,

et jätkata elektri tootmist ühe turbiini abil. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et sellisest

kaebaja käitumisest ilmneb, et tema tegelikuks sooviks on hakata tootma elektrit kahe turbiini

ja kahe generaatori abil, mis omakorda on aga vaadeldav ehitusloa aluseks oleva eelprojekti

olulise muutmisena.

22. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vastustaja on ka kõikidest

vaidemenetluse ja käesoleva kohtuasja menetlemise käigus esile toodud põhjendustest

tegelikult lähtunud juba kasutusloa väljastamisest keeldumisel ning seetõttu pidid kõik

põhjendused, millega vastustaja motiveeris kasutusloa väljastamisest keeldumist, olema

kaebajale arusaadavad ka haldusakti andmise menetluses.

Vastustaja 24.03.2015. a korraldusest nr 2-3/184 ning 20.05.2015. a vaideotsusest ilmnevad

samasisulised seisukohad ja need on vastustaja omapoolsete põhjendustena esile toonud ka

käesoleva kohtuasja menetlemise käigus.

Asjaolud ja põhjendused, mille alusel kaebajale keelduti kasutusluba väljastamast, nähtuvad ka

valla ehitusspetsialisti E. Padari kirjalikest selgitustest selle kohta, kuidas vaidlusalust

haldusmenetlust läbi viidi.

Isegi kui nõustuda kaebaja väitega, et vallavalitsuse 24.03.2015. a korralduse põhjendused on

napid, ei anna see veel alust haldusakti tühistamiseks, sest Riigikohus on oma 28.10.2014. a

lahendis haldusasjas nr 3-3-1-46-14 muuhulgas märkinud, et: „Kohus võib haldusakti

kontrollimisel arvestada ka haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus

on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (vt nt

29.11.2012. a otsust asjas nr 3-3-1-29-12, p 20 ning 14.12.2012. a otsust asjas nr 3-3-1-33-12,

p 16).“

23. Kaebaja märkis apellatsioonkaebuses, et arvestada tuleb seda, et ehitusluba oli küsitud ja

kasutusluba taotletakse vaid hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmisele.

Samas on asjaolu, et Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise käigus teostati mitmeid

ehitustöid, mida ükski ehitusprojekt ette ei näe, üheks olulistest põhjustest, miks vastustaja

keeldus kaebajale kasutusloa väljastamisest. Seetõttu ei saa nõustuda kaebaja käsitlusega selle

kohta, nagu ei pidanukski kasutusloa väljastamise taotluse lahendamisel vallavalitsus asuma

uurima, milliseid ehitustöid tegelikkuses on teostatud ja kas need on kooskõlas

ehitusprojekti(de) ja kehtiva ehitusloaga. EhS § 32 lg-te 1 ja 1¹ järgi oli ehitise kasutusluba

kohaliku omavalitsuse nõusolekuks, et valminud ehitis vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ning

et valminud ehitis vastab ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektile. Olukorras, kus

kasutusloa väljastamise taotluse menetlemisel selgus, et tegelikkuses hüdroelektrijaamas

teostatud ehitustööd erinevad ulatuslikult ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektist ning

muuhulgas on teostatud ka selliseid ehitustöid, mida ükski ehitusprojekt ette ei näe, omab

selline teave vaieldamatult olulist tähtsust kasutusloa väljastamise taotluse lahendamisel.

Samuti on nii haldus- kui ka kohtumenetluses igati põhjendatult kohaldatud vaidlusaluse

haldusakti andmise ajal kehtinud EhS-i sätteid ning kaebaja poolt apellatsioonkaebuses viidatud

ja alates 01.07.2015 kehtiva EhS-i sätted ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust,

mistõttu jätab ringkonnakohus need sätted ja nendega seotud kaebaja väited tähelepanuta.

24. Ka kaebaja viide Riigikohtu 24.11.2017. a kohtumäärusele haldusasjas nr 3-17-1398 ei anna

alust käesolevas asjas tehtud kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks ja kaebuse

rahuldamiseks, sest viimati nimetatud kohtulahendis käsitletud asjaolud on käesoleva

kaasusega võrreldes teistsugused ning haldusasjas nr 3-1-7-1398 antud suunistest ei ole

käesoleva kohtuasja lahendamisel võimalik juhinduda.

Haldusasjas nr 3-17-1398 paluti halduskohtusse esitatud kaebuses muuhulgas tuvastada Varbla

Vallavalitsuse algatatud Tamba tuulegeneraatoritele kasutuslubade väljastamise menetluse

õigusvastasus ning keelata selle menetluse jätkamine. Vaidlusküsimuseks oli seega asjaolu, kas

õiguslikult on võimalik, et kohus keelab kohalikul omavalitsusel kasutusloa väljastamise

haldusmenetluse läbiviimise, kusjuures selle haldusmenetluse ajal oli teadmata, kas kohaliku

omavalitsuse arvates tuleks kasutusluba väljastada või selle väljastamisest keelduda. Riigikohtu

määrusest haldusasjas nr 3-17-1398 ei saa kuidagi järeldada, nagu lasuks kohalikul

omavalitsusel kasutusloa väljastamise kohustus või nagu oleks antud juhul Peri

hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise ehitusega seonduvalt Põlva Vallavalitsus

pidanud kaebajale kasutusloa väljastama.

25. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

09.07.2018. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab osaliselt

halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

26. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad

kaebaja

menetluskulud

(taotlus

ja

menetluskulude

nimekiri

esitatud

11.04.2019)

apellatsiooniastmes tema enda kanda. Vastustaja Põlva vald esitas ringkonnakohtule samuti

taotluse menetluskulude (õigusabikulud) hüvitamiseks summas 1368 eurot.

Kohus lähtub vastustaja poolt esitatud menetluskulude väljamõistmise taotluse lahendamisel

Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2015. a lahendist asjas nr 3-3-1-34-15, milles asuti

seisukohale, et enamasti ei ole haldusorgani kasuks õigusabikulude väljamõistmine

põhjendatud. Riigikohus ei välistanud menetluskulude väljamõistmist haldusorgani kasuks,

kuid märkis, et õigusabikulude kaebajalt väljamõistmine võib olla põhjendatud eelkõige juhul,

kui kohtus arutatavad probleemid väljuvad haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest.

Käesoleval juhul vaidlustati halduskohtus kasutusloa väljastamisest keeldumist ja ka

apellatsioonimenetlus seondub sama küsimusega, mis aga ei välju ringkonnakohtu hinnangul

valla kui KOV-i põhitegevuse raamidest. Nimelt kuulub just KOV-i pädevusse anda välja

projekteerimistingimused ehitustegevuseks, otsustada ehitusloa ja kasutusloa väljastamise üle

ning teostada kontrolli ehitisele esitatavate nõuete täitmise üle. Seega jäävad ka vastustaja

apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)