3-15-1590/67 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Põlva valla poolt esitatud otsus asjas nr 2-14-21673 paberkandjal asja Jätta AS Generaator apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
Legislator headnote
AI generated3-15-1590/67 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Jätta Põlva valla poolt esitatud otsus asjas nr 2-14-21673 paberkandjal asja Jätta AS Generaator apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
06.06.2019, Tartu
Haldusasja number
3-15-1590
Haldusasi
AS
Generaator
kaebus
Põlva
Vallavalitsuse
24.03.2015. a korralduse nr 2-3/184 tühistamise ja
Põlva Vallavalitsuse kohustamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 09.07.2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Generaator apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Generaator, volitatud esindaja advokaat
Hannes Olli
Vastustaja
–
Põlva
vald,
volitatud
esindaja
vandeadvokaat Karl Haavasalu
RESOLUTSIOON
1. Jätta Põlva valla poolt esitatud otsus asjas nr 2-14-21673 paberkandjal asja
juurde võtmata.
2. Jätta AS Generaator apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
09.07.2018. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades osaliselt
halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3. Menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 06.06.2019, arvates (HKMS § 212 lg 1).
Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui
kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt
avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Põlva Vallavalitsuse 24.03.2015. a korraldusega nr 2-3/184 (I kd, tl 36-36p) keelduti
Peri külas Oja kinnistul paikneva hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise ehitusele
kasutusloa väljastamisest, võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1
p 2, ehitusseaduse (EhS) § 33 lg 1, § 34 lg 1 p-d 3, 5, 8, ja 13 ning Põlva Vallavolikogu
11.06.2014. a määruse nr 1-2/28 „Põlva valla ehitusmäärus“ § 31 lg 5. Korralduse põhjenduste
kohaselt ei ole ehitise projekteerimise käigus järgitud Põlva Vallavalitsuse 08.12.2011. a
korralduse nr 317-k alusel väljastatud projekteerimistingimusi ning valminud ehitis ei vasta
ehitusprojektile. Samuti puudub Keskkonnaameti kooskõlastus. Kontrollimisel on tuvastatud,
et ehitamisega väljuti kaebaja kinnistu piiridest ning ehitusprotsess ei ole toimunud kooskõlas
seadusega. Taotleja ei ole esitanud ka kõiki ehitamist kajastavaid dokumente. Elektripaigaldise
kohta ei ole esitatud nõuetekohasuse tunnistust.
2. AS Generaator esitas 17.04.2015 Põlva Vallavalitsuse 24.03.2015. a korralduse
nr 2-3/184 peale vaide, mille Põlva Vallavalitsus jättis 20.05.2015. a korraldusega nr 2-3/319
(I kd, tl 37-39) rahuldamata.
3. AS Generaator esitas 25.06.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Põlva
Vallavalitsuse 24.03.2015. a korralduse nr 2-3/184 tühistada ning kohustada Põlva
Vallavalitsust väljastama AS-ile Generaator Põlvamaal Põlva vallas Peri külas Mõisa tee 11
asuvale hüdroelektrijaama rajatisele kasutusluba. Kaebuse täienduses esitas kaebaja
alternatiivse nõude kohustada vallavalitsust kasutusloa taotlust uuesti läbi vaatama.
Kaebuse põhjenduste kohaselt on Põlva Vallavalitsus kohaldanud ebaõigesti haldusakti
andmise ajal kehtinud EhS § 34 lg 1 p 3, 5, 8 ja 13. Kaebaja ei ole ehitise kasutusotstarvet
muutnud. Kasutusloa taotlus on esitatud vastavalt ehitise kasutusotstarbele, mis on kooskõlas
Põlva Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimustega. Elektripaigaldistele
ettenähtud nõuetele vastavuse kontrolli akti on kaebaja esitanud. Keskkonnaameti
kooskõlastuse nõuet ei sätestatud. Kaebaja väitel ei ole Põlva Vallavalitsuse 24.05.2012. a
ehitusloa nr 3104 alusel ehitustegevusega kinnistu piiridest väljutud. Paisurajatise omanikul on
kohustus tagada kaldakindlustuste korrashoid ja töökindlus. Vastustaja ei ole arvestanud
asjaoluga, et kasutusloa väljastamisest keeldumisel tekib AS-ile Generaator majanduslik kahju.
Kaebajal on kaalukas huvi ehitise senisel kasutusotstarbel jätkamiseks. Samuti ei selgu
haldusaktist, milliseid puudusi ehitusprojektile ette heidetakse. Kuna haldusaktist ei selgu, kes
on selle adressaat, siis on haldusakt tühine. Ehitise nõuetele vastavus on tõendatud OÜ Tõnu
Jõgi inseneribüroo auditiga.
4. Tartu Halduskohus jättis 29.02.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata.
5. Tartu Ringkonnakohus tühistas 30.11.2016. a otsusega Tartu Halduskohtu 29.02.2016. a
otsuse ja saatis asja samale halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.
6. Tartu Halduskohus jättis 09.07.2018. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata.
Halduskohtu hinnangul on selge, kellele haldusakt on adresseeritud, kuna see algab
adressaadiks oleva isiku taotluse lahendamisega. Adressaat on AS Generaator. Seega ei ole
vaidlusalune haldusakti tühine.
Halduskohtu arvates on Põlva vald õigesti toiminud, jättes kasutusloa väljastamise taotluse
hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise ehitisele rahuldamata. Peri hüdroelektrijaamas
on rekonstrueeritud vana veehaare ja pealevoolutoru ning on ehitatud ka uus veehaare ja
pealevoolutoru, mida ei ole üheski ehitusprojektis ette nähtud. Ehitusprojektita ja
dokumentatsioonita on teostatud Peri hüdroelektrijaama juures kaldakindlustustöid (fotod, I kd,
tl 172-175) ja hüdrojaama muudetud tehnosüsteemid on osaliselt naaberkinnistul, Peri
Vesiveski A4 kinnistul. AS Kobras ekspertarvamuse (töö nr 2014-147) kohaselt on võimalik
paisu leke, mis võib kujutada ohtu inimestele ja nende varale, mistõttu oli ka see põhjuseks
kasutusloa väljastamata jätmisel.
Halduskohtu hinnangul on E. Padari kirjalike ütlustega tõendatud asjaolud, mida vald võttis
aluseks otsustuse tegemisel ja kohtul puudub alus E. Padari ütluste kahtluse alla seadmiseks.
Kui leket ei oleks tekkinud, ei oleks AS Generaator asunud lisatöid tegema (kaldakindlustus-
ja ehitustööd naaberkinnistul), milleks puudus ehitusprojekt. OÜ Tõnu Jõgi inseneribüroo
auditis ei ole öeldud, et tegemist ei ole veepaisu lekkega, vaid on nenditud, et hüdroelektrijaama
juures on kasutatud otstarbekat tehnilist lahendust, mis võimaldab seda kasutada
sihtotstarbeliselt. Auditi tegemiseks olid andmed aga ühepoolsed. Hinnatud ei ole
keskkonnanõudeid ega 3. isikuid puudutavat teemat. Ka eksperthinnang (INSENERIBÜROO
URMAS NUGIN OÜ) Peri hüdrosõlme tehnilisele seisundile ja vee läbilaskevõimele ei muuda
kohtu seisukohti.
Halduskohus leidis, et kaevatavas korralduses on viited EhS § 34 lg 1 p-dele 3, 5, 8 ja 13, mis
tingisid kasutusloa väljastamisest keeldumise. Põhirõhk on EhS § 34 lg 1 p-del 5 ja 8. Põlva
Vallavalitsus möönis vaidemenetluses, et elektriseadmete nõuetekohasuse tunnistus on
21.01.2015 esitatud. Sellest tulenevalt ei esinenud EhS § 34 lg 1 p 13 rikkumist. Kaevatav
korraldus on õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Sellest tingituna jättis halduskohus
rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõude.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 09.07.2018. a otsuse peale apellatsioonkaebuse,
millega palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
Alternatiivselt palub saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule.
Kaebaja leiab, et kohtunik oleks pidanud end taandama (HKMS § 99 lg 1 p 1, TsMS § 23 p 6).
Halduskohus nimetab E. Padari 28.08.2017. a kirjalikku seletust tunnistaja ütlusteks, kuid
E. Padarit ei ole tunnistajana vande all üle kuulatud. Halduskohus jättis käsitlemata kaebaja
10.05.2017. a seisukoha, milles ta juhtis tähelepanu OÜ Tõnu Jõgi inseneribüroo auditile.
Vastustaja väited paisu lekke kohta on väljamõeldised.
Kaebaja väitel ühtegi ehitise olulist tingimust ei muudetud. Ehitis vastab ettenähtud nõuetele,
on ohutu ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele (EhS § 32 lg 1).
Projekteerimistingimustes ühtegi arhitektuurset ega ehituslikku tingimust AS-le Generaator ei
kehtestatud, mistõttu ei ole võimalik, et mõni ehitusprojekt või valminud ehitis oleks
projekteerimistingimustega vastuolus. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et ehitusluba oli
küsitud ja kasutusluba taotletakse hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmisele. Sisuliselt on
tegemist olemasoleva tehnosüsteemi remonttöödega. Vastustaja on õigusvastases haldusaktis
ja kaebuse vastuses pühendunud tammile, sellel olevale paisurajatisele ja veehaardele.
24.03.2015. a korralduses ei sisaldu analüüsi, et valminud ehitis ei vasta mõnele ehitisele
ettenähtud nõudele või kavandatud kasutamisotstarbele.
Kaebaja leiab, et halduskohus hindas tõendeid valikuliselt. Keskkonnaameti 04.05.2015. a
korralduse p-st 11 nähtuvalt on naaberkinnistu omanikud teadlikud, et vee väljakiildumine
vasakpoolse pinnapaisu alavee poolsel nõlval on allikas. Halduskohus viitab AS Kobras
ekspertarvamusele ja moonutab tõendi sisu. AS Kobras ekspertarvamuse lk-l 12 on ekspert alla
jooninud selgituse, et ei ole võimalik väita, kas tegemist on paisulekkega või nõlvaallika
väljavooluga.
8. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja
halduskohtu otsus muutmata.
Vastustaja märgib, et TsMS § 23 p 6 ei näe ette kohtuniku taandamiskohustust olukorras, kus
kohtunik on varem samas kohtuasjas teinud kohtulahendi ja vaatab asja uuesti läbi samas
kohtuastmes. Tõik, et kohtuotsuses on ühel korral nimetatud E. Padarit tunnistajaks, ei ole
käsitletav olulise menetlusõigusliku rikkumisena. OÜ Tõnu Jõgi inseneribüroo auditiga
seonduvat on halduskohus kohtuotsuse motiveeriva osa p-des 6 ja 7 käsitlenud.
Kasutusloa väljastamise taotluse menetlemise käigus ei esitatud vastustajale ühtegi dokumenti
ega muud tõendit, mis oleks hüdroelektrijaama tammi lekkimise kahtluse ümber lükanud.
Ehitusprojekti muutmisena ei saa olla käsitletav see, kui ehitustöid teostatakse ehitusprojektita.
Peri hüdroelektrijaama juures kaldakindlustustööde teostamine on vaadeldav ehitise
rekonstrueerimisena kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 2 lg 8 tähenduses, mille teostamiseks
EhS § 22 lg 1 p 3 kohaselt oli tarvilik ehitusloa olemasolu. Kui kaebaja soovis oluliselt muuta
eelprojekti, tuli tal kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 23 lg 8¹ alusel taotleda uue ehitusloa
väljastamist. Seda tehtud ei ole. Olukorras, kus kasutusloa väljastamise taotluse menetlemise
kestel selgub, et tehtud ehitustööd erinevad ulatuslikult ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektist
ja teostatud on ka ehitustöid, mida ükski ehitusprojekt ette ei näe, siis omab selline teave olulist
tähtsust kasutusloa väljastamise taotluse lahendamisel. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja
väide, et tammi, paisu ja veehaarde rekonstrueerimiseks ei olnud ehitusluba vaja. Alates
01.07.2015 kehtiva ehitusseadustiku sätted ei oma tähendust, kuna kaebaja esitas taotluse
kasutusloa väljastamiseks ajal, kui jõus oli kuni 30.06.2015 kehtinud EhS. Vastustaja arvates
Keskkonnaameti 04.05.2015. a korralduse nr PVV 1-15/15/161 p-st 11 nähtuv ei lükka ümber
AS-i Kobras ja INSENERIBÜROO URMAS NUGIN OÜ arvamustest nähtuvat, et tammi leke
ei ole välistatud.
9.
15.04.2019 esitas vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja täiendava
dokumentaalse tõendina Tartu Ringkonnakohtu 18.10.2018. a kohtuotsuse tsiviilasjas
nr 2-14-21673, mis jõustus 14.01.2019.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus käsitleb esmalt Põlva valla poolt 15.04.2019 esitatud täiendava
dokumentaalse tõendi paberkandjal asja materjalide juurde võtmise vajadust.
Nagu juba märgitud, esitas vastustaja täiendava dokumentaalse tõendina Tartu Ringkonnakohtu
18.10.2018. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-21673, millega jäeti rahuldamata AS Generaator
hagi naaberkinnistu (Peri Vesiveski A4) ühisomanike vastu nende kohustamiseks taluma
hageja hoonestusõigusest ja selle esemeks olevast Peri hüdroelektrijaamast tulenevaid mõjutusi
Peri Vesiveski A4 kinnistule. Vastustaja viitas kõigepealt sellele, et nimetatud otsuse
motiveeriva osa p-s 14 tuvastati, et AS Generaator on teinud Peri Vesiveski A4 kinnistul Peri
hüdroelektrijaama rajatiste ehitustöid Peri Vesiveski A4 kinnistu omanike nõusolekuta.
Vastustaja arvates omab nimetatu tähendust ka käesoleva haldusasja lahendamisel, kuna üheks
argumendiks, millega põhjendati kasutusloa väljastamisest keeldumist, on ka Peri Vesiveski
A4 kinnistu omanike huvide oluline kahjustamine seonduvalt hüdroelektrijaama rajatiste ilma
loata ehitamisega Peri Vesiveski A4 kinnistule. Samuti tuleks Põlva valla arvates Tartu
Ringkonnakohtu 18.10.2018. a kohtuotsust tsiviilasjas nr. 2-14-21673 vaadelda koosmõjus
kaebaja poolt 19.06.2015 esitatud kaebuse lisaks nr 12 oleva Keskkonnaameti 04.05.2015. a
korralduse nr PVV 1-15/15/161 resolutsiooni p-ga 2, sest selles on haldusakti
kõrvaltingimusena sätestatud, et kaebajale seonduvalt Peri hüdroelektrijaamas vee paisutamise
ja hüdroenergia tootmisega väljastatud vee erikasutusluba tunnistatakse kehtetuks, kui tema
hagi tsiviilasjas nr 2-14-21673 jäetakse rahuldamata. Seega on 18.10.2018. a kohtuotsuse
jõustumine tsiviilasjas nr 2-14-21673 toonud kaasa olukorra, kus kaebajale väljastatud vee
erikasutusluba tunnistatakse ilmselt kehtetuks ja seetõttu pole ka elektri tootmine jaamas enam
võimalik, mis omakorda võib mõjutada kaebaja huvi vaidlusaluse kasutusloa saamiseks.
Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt HKMS § 61 lg-st 4 hindab kohus varasema jõustunud
kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Samas ei pea
ringkonnakohus vajalikuks võtta esitatud lahendit tsiviilasjas nr 2-14-21673 paberkandjal
käesoleva asja materjalide juurde, sest nagu käesoleva asja menetlusosalistele, on ka
ringkonnakohtule nimetatud lahend kättesaadav elektrooniliselt.
11. Ringkonnakohus leiab, et AS Generaator apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning
halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab osaliselt
halduskohtu otsuse põhjendusi.
Apellatsioonkaebuse põhjendustest käsitleb ringkonnakohus kõigepealt neid, milles
halduskohtule heidetakse ette menetlusnormide olulist rikkumist. Esmalt leidis kaebaja, et
Tartu Halduskohus on 09.07.2018. a otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõigust sellega,
et asjas tegi teist korda lahendi kohtunik M. Priks, olenemata sellest, et tema varasema,
29.02.2016. a otsuse ringkonnakohus tühistas ja saatis asja halduskohtule tagasi uueks
läbivaatamiseks.
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus 09.07.2018. a kohtuotsuse tegemisel
menetlusõigust HKMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses rikkunud. HMKS § 199 lg 1 p 1 kohaselt on
menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks see, kui asja lahendas kohus (kohtunik), kellel seaduse
järgi ei olnud õigust asja lahendada.
Riigikohtu praktikas peetakse HMKS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud menetlusõiguse oluliseks
rikkumiseks näiteks olukordi, kus kollegiaalse kohtukoosseisu asemel lahendas asja kohtunik
üksinda või on kohtuotsuse teinud teistsugune kohtukoosseis, kui menetlusosalistele algselt
teatati. Käesoleval juhul kumbagi kirjeldatud olukorda ei esinenud. Seega oli kohtunik
M. Priksil õigus teha samas asjas kohtuotsus ka teist korda.
Ebaõige on ka kaebaja käsitlus selle kohta, nagu oleks kohtunik M. Priks pidanud sellisel juhul
taanduma HKMS § 13 lg 1 ja TsMS § 23 p 6 alusel. TsMS § 23 p-s 6 on sätestatud kohtuniku
kohustus taanduda juhul, kui kohtunik on osalenud kohtueelses menetluses, eelnevas
kohtuastmes või vahekohtumenetluses lahendi tegemisel. Käesoleva asja kohtueelses
menetluses kohtunik M. Priks osalenud ei ole. Samuti ei ole käesolevas kaasuses toimunud
vahekohtumenetlust. TsMS § 23 p-s 6 sätestatud kohtuniku kohustus taanduda, kui ta on
osalenud sama asja lahendamisel eelmises kohtuastmes tähendab seda, et keelatud on olukord,
kus sama kohtunik lahendab sama vaidlust mitmes erinevas kohtuastmes – näiteks esmalt
esimese astme kohtunikuna ja siis ringkonnakohtu kolleegiumi koosseisus sama lahendi peale
esitatud edasikaebust läbi vaadates. Ka sellist olukorda käesoleval juhul ei esinenud.
TsMS § 23 p 6 ei näe ette kohtuniku taandumiskohustust olukorras, kus ta on varem samas
kohtuasjas teinud kohtulahendi, see tühistatakse ja ta vaatab asja kohtunikuna uuesti läbi samas
kohtuastmes. Samuti ei sätesta HKMS, et haldusasja peaks selle uuel läbivaatamisel lahendama
teistsugune kohtukoosseis.
12. Kaebaja käsitles menetlusõiguse olulise rikkumisena ka seda, et halduskohus motiveeris
oma otsust E. Padari ebaseaduslikul paikvaatlusel tehtud märkmetega ja E. Padari kirjaga
halduskohtule, mida halduskohtus otsuses nimetab tunnistaja ütluseks. Viide läbi viidud
paikvaatlusele tuleneb vaidlustatud haldusaktist (kd I, lk 36), milles märgitakse, et kasutusloa
väljastamisest keeldumisel kontrolliti kasutusloa taotlust ja viidi 18.02.2015 läbi ka paikvaatlus,
mille käigus tuvastati, et ehitise projekteerimise käigus ei ole järgitud projekteerimistingimusi
ning valminud ehitis ei vasta ehitusprojektile. Kuigi vastustaja ametnike poolt 18.02.2015 Peri
hüdroelektrijaama juures teostatud paikvaatluse kohta ei ole koostatud eraldi dokumenti,
kirjeldab selle teostamist ja seal tuvastatut vallavalitsuse ehitusspetsialist E. Padar
halduskohtule esitatud 08.02.2016. a ja 28.08.2017. a kirjalikes seletustes (kd II, lk-d 36-38 ja
152-155), mistõttu ei ole alust pidada läbi viidud paikvaatlust ebaseaduslikuks.
Samas tuleb kaebajaga nõustuda selles, et E. Padari 28.08.2017. a kirjalikke seletusi (kd II,
lk 152-155) ei olnud halduskohtul alust nimetada tunnistaja ütluseks või tunnistaja kirjalikuks
ütluseks HKMS § 56 lg 2 ja TsMS §-de 251 ning 253 mõistes. Asja materjalidest nähtuvalt ei
kuulanud kohus E. Padarit ütluste saamiseks kohtuistungil tunnistajana üle (kd II, lk 125) ning
olenemata sellest, et 22.08.2017. a määruses (kd II, lk 146) käsitles halduskohus E. Padarilt
kirjaliku seletuse küsimist tema kirjalikult tunnistajana üle kuulamisena, ei rakendanud
halduskohus E. Padari suhtes tunnistajalt kirjalike ütluste võtmise kohta käivaid sätteid
(TsMS § 253). Asja materjalidest nähtuvalt ei vaadanud halduskohus AS Generaator kaebust
läbi ka lihtmenetluses, vaid esmalt kohtuistungil ja siis kirjalikus menetluses (kd II, lk-d 104,
125 ja 165p). Samas ei ole ringkonnakohtu arvates tõik, et halduskohus ise nimetab
vaidlusaluses otsuses E. Padarit tunnistajaks ja kd II lk-del 152-155 olevat E. Padari kirjalikku
seletust tunnistaja (kirjalikeks) ütlusteks, käsitatav olulise menetlusõigusliku rikkumisena, mis
õigustaks halduskohtu lahendi tühistamist või asja halduskohtule lahendamiseks tagasisaatmist.
E. Padari kirjalikke selgitusi saab vastavalt HKMS § 56 lg-le 2 ja TsMS §-le 272 käsitleda
dokumentaalse tõendina.
13. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et vaidlusaluse otsuse tegemisel jättis halduskohus
käsitlemata tema 10.05.2017 esitatud protsessidokumendist nähtuvad seisukohad.
10.05.2017. a protsessidokumendile (kd II, lk 109) lisas kaebaja Tartu Maakohtu jõustumata
kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-21673 ja esitas oma seisukohad seonduvalt mainitud otsusega.
Tsiviilasjaga nr 2-14-21673 seonduvat käsitles halduskohus 09.07.2018. a otsuse põhjendava
osa p-s 9. Kaebaja esitas 10.05.2017. a seisukohas ka omapoolsed väited seonduvalt Tõnu Jõgi
Inseneribüroo OÜ ehitise auditi aruandega, millega seonduvat käsitles halduskohus
vaidlusaluse kohtuotsuse põhjendava osa p-des 6 ja 7.
14. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Põlva Vallavalitsuse 24.03.2015. a korraldusega nr 2-3/184
keelduti Peri külas Oja kinnistul paikneva hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise
ehitusele kasutusloa väljastamisest.
Kaebajale väljastatud projekteerimistingimuste (kd I, lk 12) kohaselt võis selle alusel toimuda
Põlva vallas Peri külas Oja kinnistul asuva hüdroelektrijaama tehnosüsteemide järgnev
muutmine: veehaarde ja pealevoolutoru uus konstruktsioon, turbiini ja generaatori asendamine
elektrijaama hoones ning imitoru ja elektrijaama elektripaigaldis. Projekteerimistingimused
kinnitati Põlva Vallavalitsuse korraldusega 08.12.2011 nr 317-k. Ehitusluba nr 3104 on
kaebajale väljastatud 2012. a Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmiseks.
Asja materjalidest nähtuvalt esitas AS Generaator 22.01.2015 vastustajale taotluse Peri külas
Oja kinnistul asuva hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmisele kasutusloa saamiseks.
Põlva valla ehitusspetsialist vaatas taotluse läbi ning palus taotlejal esitada kasutusloa
saamiseks ehitusprojekti. Kasutusloa taotleja esitas Põlva Vallavalitsusele eelprojekti.
Vallavalitsus nõudis 27.01.2015 taotlejale saadetud kirjaga endiselt puuduolevate
dokumentide ja ehitusprojekti esitamist.
13.02.2015 esitas AS Generaator uue taotluse hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmisele
kasutusloa saamiseks. Kasutusloa taotlusele oli lisatud eelprojekt. Viimane kasutusloa
väljastamiseks vajalik dokument – ehituse põhiprojekt - esitati vallavalitsusele 10.03.2015.
Esitatud ehitise kasutusloa taotluse kontrollimisel ja 18.02.2015 läbiviidud paikvaatlusel
tuvastas vastustaja, et ehitise projekteerimise käigus ei järgitud projekteerimistingimusi ning
valminud ehitis ei vasta ehitusprojektile. Kontrollimise käigus tuvastati ka see, et ehitamisega
on väljutud AS Generaator kinnistu piiridest ja ehitusprotsess ei ole toimunud kooskõlas
seadusega, samuti ei ole AS Generaator vallale esitanud kõiki vajalikke dokumente.
Vastustaja väljastas AS-le Generaator ehitusloa nr 3104 Põlva vallas Peri külas Oja kinnistul
asuva hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmiseks ning see väljastati tingimusega, millega
kohustati ehitusloa saajat kooskõlastama ehitustööde teostamine Keskkonnaametiga. Vald
leidis, et nimetatud kooskõlastus puudub ning AS Generaator ei ole esitanud ehitusloa
väljastajale ka vähemalt kolm tööpäeva enne ehitamise alustamist teatist ehitamise alustamise
kohta.
Vastustaja keeldus kaebajale 24.03.2015. a korraldusega kasutusloa andmisest kokkuvõtvalt
põhjustel, et ehitis ei vasta ehitusprojekti nõuetele, ehitustööde teostamist ei ole kooskõlastatud
Keskkonnaametiga, ehitustegevusega on väljutud taotleja kinnistu piiridest, elektripaigaldise
kohta ei ole esitatud nõuetekohasuse tunnistust ning puuduvad tehnosüsteemide kohta kontrolli
aktid.
24.03.2015. a korralduse peale esitas kaebaja vaide, mis jäeti 20.05.2015. a vaideotsusega
rahuldamata (kd I, tl 37-39). Viidatud vaideotsusega tuvastas vastustaja lisaks 24.03.2015. a
korralduses esile toodule ka järgmised olulised asjaolud: ehitustegevusest hüdroelektrijaama
juures ei ole teavitatud naaberkinnistu Peri Vesiveski A4 omanikke; Peri hüdroelektrijaama
rajatiste, millele kaebaja kasutusluba taotleb, ehitusalune pind (kasutusloa taotluse kohaselt
16m², millele lisandub vana rajatise rekonstrueerimise alune pind) ei vasta ehitusloas määratud
ehitusalusele pinnale (6,0m²); ehitise rajamiseks on õgvendatud olemasolevat kallast ning
rajatise kindlustusosa rajati naaberkinnistule.
15. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust asuda seisukohale, nagu oleks halduskohus
09.07.2018. a kohtuotsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud 2015. a kehtinud EhS-i sätteid.
Nagu juba märgitud, keeldus vastustaja kaebajale kasutusloa väljastamisest, kuna Peri
hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmist käsitlevad ehitusprojektid olid omavahel
vastuolus ning Peri hüdroelektrijaama muudetud tehnosüsteem ei vastanud kohati ühelegi
olemasolevale ehitusprojektile. Vastuolu erinevate ehitusprojektide vahel seisnes toimikute
materjalidest nähtuvalt järgnevas.
OÜ Raamprojekt poolt koostatud Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise
eelprojekti kohaselt, mille alusel väljastas Põlva Vallavalitsus kaebajale ehitusloa, pidi
toimuma
olemasoleva
veehaarde
ja
pealevoolutoru
rekonstrueerimine,
kusjuures
hüdroelektrijaamas pidid säilima olemasolev turbiin, generaator ja hammasrihmülekanne. See,
et tegemist on nimelt veehaarde ja pealevoolutoru rekonstrueerimisega, ilmneb eelprojekti
koosseisu kuuluvalt asendiplaanilt, mille kohaselt veehaarde ja pealevoolutoru asukoht ei
muutu. See, et säilivad olemasolev turbiin, generaator ja hammasrihmülekanne, nähtub
eelprojekti seletuskirja üldosast.
OÜ Raamprojekt poolt koostatud Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise
põhiprojekti kohaselt pidi toimuma uue veehaarde ja pealevoolutoru ehitamine ning
olemasoleva veehaarde ja pealevoolutoru lammutamine. Samuti järeldub põhiprojektist, et
hüdroelektrijaama võimsus suureneb, kuid kasutatakse ühte turbiini ja ühte generaatorit.
Asjaolu, et põhiprojekt näeb ette uue veehaarde ja uue pealevoolutoru ehitamise ning
olemasoleva veehaarde ja pealevoolutoru lammutamise, nähtub põhiprojekti koosseisus olevast
asendiplaanist, mille kohaselt senine pealevoolutoru likvideeritakse ning teise asukohta
ehitatakse uus veehaare ja uus pealevoolutoru. See, et põhiprojekti kohaselt hüdroelektrijaama
võimsus suureneb, kuid kasutatakse ühte turbiini ja ühte generaatorit, nähtub põhiprojekti
seletuskirja osadest „Elektripaigaldis“ ja „Ehitustegevus“.
Elektritsehh No11 OÜ poolt koostatud Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise
elektriprojektist ilmneb aga, et kasutusele võetakse kaks generaatorit ja kaks turbiini. Seega
esinevad vastuolud nimetatud kolme projekti vahel selles, et on ebaselge, kas toimuma pidi Peri
hüdroelektrijaama olemasoleva veehaarde ja pealevoolutoru rekonstrueerimine või
olemasoleva veehaarde ja pealevoolutoru lammutamine ning teise asukohta uue veehaarde ja
pealevoolutoru rajamine. Ebaselge on ka see, kas kasutusele pidid jääma üks olemasolev turbiin
ja üks generaator või üks uus võimsam turbiin ja üks uus võimsam generaator või kaks uut
turbiini ja kaks uut generaatorit.
Tegelikkuses on Peri hüdroelektrijaamas rekonstrueeritud vana veehaare ja pealevoolutoru ning
on ehitatud lisaks ka uus veehaare ja pealevoolutoru. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ
arvamuses on samuti mainitud, et Peri hüdrosõlm koosneb vasak- ja parempoolsest
pinnapaisust, liigveelaskmest, tühjenduslaskmest ja hüdroelektrijaama veehaardest. Ka
Keskkonnaameti 04.05.2015. a korraldusest nr PVV 1-15/15/161 nähtub, et kaebaja soovis Peri
hüdroelektrijaamas toota elektrit kahe veehaarde ja kahe turbiini abil. Samas ei ole üheski
olemasolevas ehitusprojektis ette nähtud olemasoleva veehaarde ja pealevoolutoru
rekonstrueerimist ning samas ka uue veehaarde ja pealevoolutoru ehitamist.
Peri hüdroelektrijaama juures on teostatud ka kaldakindlustustöid, kuid nende tööde,
s. h betoonitööde kohta ehitusprojekt ja muu dokumentatsioon puudub. Samuti paiknevad Peri
hüdroelektrijaama muudetud tehnosüsteemid osaliselt naaberkinnistul - Peri Vesiveski A4
kinnistul. Samas tuleneb OÜ Raamporjekt eelprojekti ning põhiprojekti asendiplaanidest, et
kõik veehaardega seonduvad ehitustööd teostatakse ainult kaebajale kuuluval Oja kinnistul,
mille oluliseks osaks on Peri hüdroelektrijaam.
16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et vastuolud erinevate
ehitusprojektide
vahel
ning
ehitusprojektide
ja
tegelikkuses
välja
ehitatud
Peri
hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muudatuste vahel andsid vallale aluse kasutusloa
väljastamisest keeldumiseks kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 34 lg 1 p 5 ja p 8 alusel.
EhS § 34 lg 1 p 5 järgi keeldutakse kasutusloa väljastamisest, kui kasutusloa taotlemisel esitatav
ehitusprojekt ei vasta nõuetele. Käesoleval juhul esitas kaebaja kasutusloa taotlemisel
Raamprojekt OÜ poolt koostatud põhiprojekti ning Elektritsehh No11 OÜ poolt koostatud
elektriprojekti, kuid need on oma sisult vastuolus üksteisega ja ka vastustaja poolt väljastatud
projekteerimistingimustega, Raamprojekt OÜ eelprojektiga ning ehitusloaga. Sellise vastuolu
korral on ka ringkonnakohtu hinnangul kohaldatav EhS § 34 lg 1 p 5 kui kasutusloa
väljastamisest keeldumise alus. Samuti on halduskohus ja vastustaja põhjendatult viidanud
Riigikohtu 22.02.2005. a lahendile haldusasjas nr 3-3-1-84-04, mille p-s 10 märgitakse, et
EhS § 34 lg 1 kohaselt ei saa kohalik omavalitsus anda kasutusluba ehitisele, mis ei vasta
ehitusprojektile, mille alusel on välja antud ehitusluba. Kuna käesoleval juhul ei vasta Peri
hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muudatused mitmes osas ka OÜ Raamprojekt eelprojektile,
mille alusel anti välja ehitusluba, siis on vastustaja õigesti keeldunud kaebajale kasutusloa
väljastamisest. Asja materjalidest nähtuvalt kinnitas vastustaja kohtumenetluse käigus, et
kasutusloa väljastamise taotluse menetluses ei esitanud kaebaja taotlust ehitusloa muutmiseks
ning sellise ehitusloa väljastamiseks, mis vastaks Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide
tegelikule muutmisele.
EhS § 34 lg 1 p 8 järgi keeldutakse kasutusloa väljastamisest, kui ehitis ei vasta õigusaktides
ettenähtud nõuetele. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei vasta Peri hüdroelektrijaama
tehnosüsteemide muutmise ehitus, mille suhtes kaebaja taotles kasutusloa väljastamist,
õigusaktides ettenähtud nõuetele, kuna EhS § 12 lg 1 järgi tuli ehitis ehitada vastavalt
ehitusprojektile. Käesoleval juhul rekonstrueeriti Peri hüdroelektrijaama vana veehaare ning
rajati uus veehaare, kuid ei ole olemas ühtegi ehitusprojekti, milles nähtaks ette Peri
hüdroelektrijaamas nii vana veehaarde rekonstrueerimine kui ka uue veehaarde ehitamine. Ka
Peri hüdroelektrijaama uue veehaarde kaldakindlustuse rajatiste kohta, mis on rajatud Peri
Vesiveski A4 kinnistule ilma selle kinnistu omanike nõusolekuta, puudub igasugune
projektdokumentatsioon.
17. Vastustaja ja halduskohus on põhjendatult viidanud ka sellele, et vastustaja poolt väljastatud
projekteerimistingimuste, Raamprojekt OÜ eelprojekti ning ehitusloa kohaselt tuli elektrijaama
vana veehaare ja selle pealevoolutoru rekonstrueerida. Raamprojekt OÜ põhiprojekt, mis
esitati kasutusloa väljastamise menetluses, nägi aga ette vana pealevoolu likvideerimist. Samas
nähtub Keskkonnaameti 23.07.2015. a kirjast nr. PVV 7-6/15/8232-47 ja eksperthinnangust
Peri hüdrosõlme tehnilisele seisnudile ja vee läbilaskevõimele, et vana pealevool töötab kuni
käesoleva ajani ja lisaks sellele on rajatud ka uus pealevool. Seega on Peri hüdroelektrijaamas
ka seonduvalt pealevooluga teostatud ehitustöid, mis ei vasta ühelegi ehitusprojektile.
Tulenevalt EhS § 3 lg-st 1 peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava kohaselt
ning peab olema ohutu. Neile nõuetele Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise
ehitus, millele kaebaja taotles kasutusloa väljastamist, ei vasta. Vastuoluliste ehitusprojektide
koostamine, ehitamine kas vastuolulistest ehitusprojektidest lähtudes või ehitamine üldse ilma
ehitusprojektideta, ei ole kindlasti kooskõlas hea projekteerimis- ja ehitamistavaga.
18. Vastustaja keeldus kasutusloa väljastamisest ka põhjusel, et ehitustöid oli teostatud osaliselt
naaberkinnistul Pervi Vesiveski A4. Naaberkinnistul ehitustööde teostamist ükski olemasolev
ehitusprojekt ette ei näe ning ehitustööde teostamiseks naaberkinnistul puudus ka
naaberkinnistu omanike nõusolek.
Riigikohtu poolt 10.10.2003 haldusasjas nr 3-3-1-62-03 tehtud otsuse p-s 10 selgitatakse
muuhulgas, et kasutusloa andmise välistab ka see, kui ehitise kasutamine kavandatud otstarbel
oleks õigusvastane, näiteks rikuks ümberkaudsete elanike õigusi. Riigikohus märkis, et see
seisukoht on kooskõlas ka kehtiva EhS § 34 lg 1 p-dega 5 ja 8, mis sätestavad, et kasutusluba
ei anta, kui kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele või kui ehitis ei vasta
õigusaktis sätestatud nõuetele, sest projekt ja ehitis ei vasta nõuetele ka siis, kui ehitis või selle
projektikohane kasutamine kahjustaks ebamõistlikult kolmandate isikute õigusi. Samuti on
halduskohus 09.07.2018. a otsuses asjakohaselt viidanud Riikohtu 18.10.2007. a lahendile
haldusasjas nr 3-3-1-60-07, mille p-s 16 selgitati, et kasutusloa väljastamise otsustamisel tuleb
vaatamata EhS §-s 34 sõnaselge sätte puudumisele muu hulgas hinnata ka seda, kas kasutusloa
väljastamine ning ehitise või selle osa kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel ei too kaasa
kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist.
Hüdroelektrijaama rajatiste ehitamine naaberkinnistule ilma naaberkinnistu omanike loata
kahjustab ilmselt ebamõistlikult naaberkinnistu omanikke. Ka vastustaja poolt Kobras AS-i
asjatundja arvamuses viidatakse näiteks sellele, et Peri Vesiveski A4 kinnistul paikneva hoone
vundament jääb Peri hüdroelektrijaama lekkivast paisurajatisest vaid 5,37 meetri kaugusele,
mistõttu on oht maja vundamendile reaalne.
19. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda kaebaja arvamusega, et Riigikohtu poolt käesolevas
asjas 10.04.2018 tehtud kohtumääruse järgi ei ole lubatud kasutusloa väljastamisest
keeldumine põhjusel, et naaberkinnistul on selle kinnistu omanike nõusolekuta teostatud Peri
hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise ehitustöid.
Riigikohtu viimati nimetatud määruse p-s 11.5 öeldakse, et: „Praeguses kohtuasjas ja viidatud
tsiviilasjas [2-14-21673] käsitletavad mõjutused naaberkinnistule on erinevad nii oma sisult kui
ka õiguslikult regulatsioonilt. Kinnistuomaniku kohustusest taluda oma kinnistu veerežiimi
mõjutamist ei tulene tema kohustus taluda naaberkinnistul asuva ehitise ulatumist oma
kinnisasjale. Naaberkinnistu omanike nõusolek paisutamiseks on Keskkonnaameti poolt
04.05.2015 kaebajale väljastatud vee erikasutusloa kõrvaltingimus. Põlva Vallavalitsus ei
keeldunud aga kasutusloa andmisest põhjusel, et kaebajal puudus VeeS § 8 lg 1 esimese lause
ja § 17 lg 1 alusel nõutav nõusolek. Lisaks ei anna ehitise aluse maa omaniku nõusoleku
puudumine alust ehitise kasutusloa andmisest keeldumiseks (EhS § 55). Kasutusluba ei asenda
kinnisasja omaniku nõusolekut.“
Seega järeldub Riigikohtu määrusest, et kinnistuomaniku kohustusest taluda oma kinnistul
veerežiimi mõjutamist ei tulene kohustust taluda oma kinnistule ehitiste ulatumist, mille abil
veerežiimi mõjutatakse. Sellest, et Peri Vesiveski A4 kinnistu omanikud peavad taluma vee
paisutamisest tulenevat veerežiimi mõjutamist Peri Vesiveski A4 kinnistul ei tulene järelikult
Peri Vesiveski A4 kinnistu omanike kohustust taluda Peri hüdroelektrijaama ehitiste osalist
paiknemist Peri Vesiveski A4 kinnistul.
Samas ei ole Põlva Vallavalitsus keeldunud kaebajale kasutusloa väljastamisest põhjusel, et tal
puudus Peri Vesiveski A4 kinnistu omanike nõusolek vee paisutamiseks Oja kinnistul.
Riigikohtu 10.04.2018. a määrusest asjas menetluse peatamise/mittepeatamise kohta ei nähtu
aga, et Riigikohus oleks oma varasemaid seisukohti, mis tulenevad lahenditest asjades
nr 3-3-1-62-03 ja nr 3-3-1-60-07 muutnud. Järelikult on vastustaja seisukoht, et kasutusloa
väljastamisest tuli keelduda kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 34 lg 1 p-de 5 ja 8 alusel
muuhulgas põhjusel, et naaberkinnistul on selle kinnistu omaniku nõusolekuta teostatud Peri
hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise ehitustöid, jätkuvalt asjakohane.
20. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja veel, nagu oleks Peri hüdroelektrijaama
tehnosüsteemide muutmist käsitlevaid ehitusprojekte ehituse käigus muudetud üksnes
ebaolulisel määral ja sel põhjusel ei oleks vastustaja tohtinud kasutusloa väljastamisest
keelduda.
Kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 23 lg-st 8¹ kohaselt peab ehitusloa omanik taotlema uue
ehitusloa, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et
muutuvad ehitise olulised tingimused, nagu näiteks tuleohutus, energiatõhusus, ehitise
kasutusotstarve, mõjuvad koormused (kandevõime) või ehitusloa taotluses näidatud muud
olulised tehnilised näitajad. Samuti nähtub majandus- ja kommunikatsiooniministri
17.09.2010. a määrusega nr 67 ehitusprojektile kehtestatud nõuete §-ist 15, et ehitusprojekti
ebaoluline muutmine on võimalik ehitusluba muutmata. Ehitusprojekti ebaolulise muutmisena
ei saa aga olla käsitletav see, kui teatud ehitustöid teostatakse üldse ilma ehitusprojektita.
Nagu juba varem märgitud, teostas kaebaja ilma igasuguse ehitusprojektita järgmised
ehitustööd - Peri hüdroelektrijaama vana veehaarde ja pealevoolutoru rekonstrueerimine ja
samaaegselt uue veehaarde ja uue pealevoolutoru valmisehitamine; Peri hüdroelektrijaama
juures kaldakindlustustööde teostamine, s. h tööde teostamine osaliselt naaberkinnistul, milleks
on Peri Vesiveski A4 kinnistu.
Peri hüdroelektrijaama juures kaldakindlustustööde teostamine oli samuti vaadeldav ehitise
rekonstrueerimisena kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 2 lg 8 tähenduses, mille teostamiseks
sama seaduse § 22 lg 1 p 3 kohaselt oli tarvilik ehitusloa olemasolu.
Ka vastuolusid erinevate ehitusprojektide vahel ei saa antud juhul vaadelda eelprojekti
ebaolulise täiendamisena, kuna tegemist oli elektrijaama seisukohalt oluliste küsimustega,
millest sõltusid ehitisealuse pinna suurus, ehitise maht ning toodetava elektrienergia kogus.
Nagu juba märgitud, siis juhul, kui kaebaja oleks soovinud eelviidatud küsimustega seoses
muuta eelprojekti, oleks tal tulnud EhS § 23 lg 8¹ alusel taotleda uue ehitusloa väljastamist,
mida aga tehtud ei ole.
21. 09.07.2018. a kohtuotsuse tühistamist ei too ringkonnakohtu arvates kaasa ka kaebaja poolt
viidatud Tõnu Jõgi Inseneribüroo OÜ ehitise auditi aruandest nähtuv seisukoht, nagu vastaks
valminud Peri hüdroelektrijaama ehitis üldjoontes ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektile ja
nagu oleks ehitusprojekti üksnes ebaoluliselt täiendatud.
Nagu vastustaja kogutud materjalide pinnalt selgitas, erineb kaebaja poolt hüdroelektrijaama
juures tegelikkuses välja ehitatu oluliselt eelprojektist, millest lähtudes kaebajale ehitusluba
väljastati. Sellele, et tegemist ei saa olla üksnes ehitusprojektide ebaolulise muutmisega, viitab
näiteks ka asjaolu, et ehitist iseloomustavad olulised andmed on olulises ulatuses muutunud.
Nii nähtub näiteks ehitusloalt nr 3104, et see väljastati Peri hüdroelektrijaama ehitiste
ehitamiseks, mille ehitisealune pindala kokku on 6 m2. Seevastu kaebaja poolt 26.01.2015
esitatud kasutusloa taotlusest ilmneb, et kasutusluba taotletakse Peri hüdroelektrijaama
ehitistele, mille alune pind on 13,6 m2. Seega on kaebaja taotlenud kasutusloa väljastamist
ehitisele, mille pind on rohkem kui poole suurem ehitusloas märgitud ehitusalusest pinnast.
Ehitamine viisil, kus ehitusalune pind ehitusloas sätestatud andmetega võrreldes suureneb
rohkem kui 50%, ei saa olla vaadeldav ehitusprojekti ebaolulise täiendamisena.
Tõnu Jõgi Inseneribüroo OÜ ehitise auditi aruandes sisalduvad väited ehitusprojekti ebaolulise
muutmise kohta ning selle kohta, et teostatud ehitustööd üldjoontes vastavad eelprojektile
lükkab samuti ümber asjaolu, et tegelikkuses teostati ka mitmeid ehitustöid, mida ükski
ehitusprojekt ette ei näe.
Samuti on küsitav Tõnu Jõgi Inseneribüroo OÜ poolt koostatud ehitise auditi aruandest nähtuv
väide selle kohta, et olemasolev turbiin ja generaator demonteeritakse pärast uue pealevoolutoru
rakendamist. Nagu ilmneb kaebajale väljastatud vee erikasutusloast, soovib kaebaja energia
tootmiseks kasutada siiski kahte turbiini. Ka ringkonnakohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et
kõiki olemasolevaid ehitusprojekte eirates rekonstrueerib kaebaja kõigepealt vana veehaarde ja
pealevoolutoru ning ehitab välja uue veehaarde ja pealevoolutoru, taotleb seejärel vee
erikasutusluba kahe turbiiniga seonduvalt ning seejärel väidetavalt demonteerib vana turbiini,
et jätkata elektri tootmist ühe turbiini abil. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et sellisest
kaebaja käitumisest ilmneb, et tema tegelikuks sooviks on hakata tootma elektrit kahe turbiini
ja kahe generaatori abil, mis omakorda on aga vaadeldav ehitusloa aluseks oleva eelprojekti
olulise muutmisena.
22. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vastustaja on ka kõikidest
vaidemenetluse ja käesoleva kohtuasja menetlemise käigus esile toodud põhjendustest
tegelikult lähtunud juba kasutusloa väljastamisest keeldumisel ning seetõttu pidid kõik
põhjendused, millega vastustaja motiveeris kasutusloa väljastamisest keeldumist, olema
kaebajale arusaadavad ka haldusakti andmise menetluses.
Vastustaja 24.03.2015. a korraldusest nr 2-3/184 ning 20.05.2015. a vaideotsusest ilmnevad
samasisulised seisukohad ja need on vastustaja omapoolsete põhjendustena esile toonud ka
käesoleva kohtuasja menetlemise käigus.
Asjaolud ja põhjendused, mille alusel kaebajale keelduti kasutusluba väljastamast, nähtuvad ka
valla ehitusspetsialisti E. Padari kirjalikest selgitustest selle kohta, kuidas vaidlusalust
haldusmenetlust läbi viidi.
Isegi kui nõustuda kaebaja väitega, et vallavalitsuse 24.03.2015. a korralduse põhjendused on
napid, ei anna see veel alust haldusakti tühistamiseks, sest Riigikohus on oma 28.10.2014. a
lahendis haldusasjas nr 3-3-1-46-14 muuhulgas märkinud, et: „Kohus võib haldusakti
kontrollimisel arvestada ka haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus
on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (vt nt
29.11.2012. a otsust asjas nr 3-3-1-29-12, p 20 ning 14.12.2012. a otsust asjas nr 3-3-1-33-12,
p 16).“
23. Kaebaja märkis apellatsioonkaebuses, et arvestada tuleb seda, et ehitusluba oli küsitud ja
kasutusluba taotletakse vaid hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmisele.
Samas on asjaolu, et Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise käigus teostati mitmeid
ehitustöid, mida ükski ehitusprojekt ette ei näe, üheks olulistest põhjustest, miks vastustaja
keeldus kaebajale kasutusloa väljastamisest. Seetõttu ei saa nõustuda kaebaja käsitlusega selle
kohta, nagu ei pidanukski kasutusloa väljastamise taotluse lahendamisel vallavalitsus asuma
uurima, milliseid ehitustöid tegelikkuses on teostatud ja kas need on kooskõlas
ehitusprojekti(de) ja kehtiva ehitusloaga. EhS § 32 lg-te 1 ja 1¹ järgi oli ehitise kasutusluba
kohaliku omavalitsuse nõusolekuks, et valminud ehitis vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ning
et valminud ehitis vastab ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektile. Olukorras, kus
kasutusloa väljastamise taotluse menetlemisel selgus, et tegelikkuses hüdroelektrijaamas
teostatud ehitustööd erinevad ulatuslikult ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektist ning
muuhulgas on teostatud ka selliseid ehitustöid, mida ükski ehitusprojekt ette ei näe, omab
selline teave vaieldamatult olulist tähtsust kasutusloa väljastamise taotluse lahendamisel.
Samuti on nii haldus- kui ka kohtumenetluses igati põhjendatult kohaldatud vaidlusaluse
haldusakti andmise ajal kehtinud EhS-i sätteid ning kaebaja poolt apellatsioonkaebuses viidatud
ja alates 01.07.2015 kehtiva EhS-i sätted ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust,
mistõttu jätab ringkonnakohus need sätted ja nendega seotud kaebaja väited tähelepanuta.
24. Ka kaebaja viide Riigikohtu 24.11.2017. a kohtumäärusele haldusasjas nr 3-17-1398 ei anna
alust käesolevas asjas tehtud kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks ja kaebuse
rahuldamiseks, sest viimati nimetatud kohtulahendis käsitletud asjaolud on käesoleva
kaasusega võrreldes teistsugused ning haldusasjas nr 3-1-7-1398 antud suunistest ei ole
käesoleva kohtuasja lahendamisel võimalik juhinduda.
Haldusasjas nr 3-17-1398 paluti halduskohtusse esitatud kaebuses muuhulgas tuvastada Varbla
Vallavalitsuse algatatud Tamba tuulegeneraatoritele kasutuslubade väljastamise menetluse
õigusvastasus ning keelata selle menetluse jätkamine. Vaidlusküsimuseks oli seega asjaolu, kas
õiguslikult on võimalik, et kohus keelab kohalikul omavalitsusel kasutusloa väljastamise
haldusmenetluse läbiviimise, kusjuures selle haldusmenetluse ajal oli teadmata, kas kohaliku
omavalitsuse arvates tuleks kasutusluba väljastada või selle väljastamisest keelduda. Riigikohtu
määrusest haldusasjas nr 3-17-1398 ei saa kuidagi järeldada, nagu lasuks kohalikul
omavalitsusel kasutusloa väljastamise kohustus või nagu oleks antud juhul Peri
hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise ehitusega seonduvalt Põlva Vallavalitsus
pidanud kaebajale kasutusloa väljastama.
25. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
09.07.2018. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab osaliselt
halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
26. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad
kaebaja
menetluskulud
(taotlus
ja
menetluskulude
nimekiri
esitatud
11.04.2019)
apellatsiooniastmes tema enda kanda. Vastustaja Põlva vald esitas ringkonnakohtule samuti
taotluse menetluskulude (õigusabikulud) hüvitamiseks summas 1368 eurot.
Kohus lähtub vastustaja poolt esitatud menetluskulude väljamõistmise taotluse lahendamisel
Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2015. a lahendist asjas nr 3-3-1-34-15, milles asuti
seisukohale, et enamasti ei ole haldusorgani kasuks õigusabikulude väljamõistmine
põhjendatud. Riigikohus ei välistanud menetluskulude väljamõistmist haldusorgani kasuks,
kuid märkis, et õigusabikulude kaebajalt väljamõistmine võib olla põhjendatud eelkõige juhul,
kui kohtus arutatavad probleemid väljuvad haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest.
Käesoleval juhul vaidlustati halduskohtus kasutusloa väljastamisest keeldumist ja ka
apellatsioonimenetlus seondub sama küsimusega, mis aga ei välju ringkonnakohtu hinnangul
valla kui KOV-i põhitegevuse raamidest. Nimelt kuulub just KOV-i pädevusse anda välja
projekteerimistingimused ehitustegevuseks, otsustada ehitusloa ja kasutusloa väljastamise üle
ning teostada kontrolli ehitisele esitatavate nõuete täitmise üle. Seega jäävad ka vastustaja
apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)