2-18-9096/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-9096

Tsiviilasi

XX avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu vastu

korteriühistu kohustamiseks avaldajal

dokumentidega tutvumise võimaldamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 28. märtsi 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei

Smelov

Puudutatud isik: Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu

(registrikood 80162053), lepinguline esindaja Dmitri

Štšerbin

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 22. aprilli 2019 taotlus korduvate tõendite

vastuvõtmiseks jätta rahuldamata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 28. märtsi 2019 määrus avalduse lahendamise osas ja

jätta XX avaldus läbi vaatamata. Muus osas jätta sama määrus muutmata.

3. Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. XX määruskaebus jätta rahuldamata.

5. Menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.

Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (6)

MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja) esitas 13. juunil 2018 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Randla tn 15

korteriühistu (puudutatud isik, edaspidi ka „ühistu“) vastu ühistu kohustamiseks avaldajal

dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Avaldaja palus kohustada puudutatud isikut

võimaldada tal tutvuda ühistu sõlmitud lepingutega, 2014–2017. aastatel tasutud arvetega ja

rentnikele esitatud arvetega ning kohtuasjade dokumentidega.

Avaldaja peamised väited on järgmised:

-

elamus asukohaga Randla 15, Tallinn (edaspidi „elamu“) on asutatud korteriühistu.

Avaldaja on korteriomandi Randla 15 – 622 (edaspidi „korter“) kaasomanik ja ühistu

liige;

-

puudutatud isik edastas 2. juunil 2018 oma liikmetele, sh avaldajale e-kirjaga kutse

18. juuni 2018 üldkoosolekule ja ühistu 2014–2017. aasta majandustegevuse aruanded,

mis vastavalt kutsele oli üldkoosolekul kavas kinnitada;

-

aruannetest ilmnes kahtlus, et ühistu juhatus on 2014-2017. aastatel pidevalt rikkunud

seadust, põhikirja, põhjendamatult ja omavoliliselt kulutanud ühistu raha ilma

üldkoosolekute otsusteta ning seega võib olla ühistule tekitatud kahju. Ühistu

dokumente nägemata ei ole avaldajal võimalik kujundada seisukoha aruannetes

esitatud kulude/tulude kohta ja hääletada üldkoosolekul;

-

avaldaja ja ühistu juhatuse liige leppisid 4. juunil 2018 telefoni teel kokku, et avaldaja

saab

vajalike

dokumentidega

tutvuda

6. juunil 2018

kell 16.00

juhatuse

ametiruumides. Juhatused liikmed teatasid 6. juunil 2018 avaldajale aga, et juhatus ei

anna luba dokumentidega tutvumiseks, kuna avaldajal on ühistu ees võlg;

-

korteri eest tasub arveid teine kaasomanik. Arved on osaliselt tasumata, sest ühistu

juhatus teeb üldkoosoleku otsusteta kulutusi, mis ei ole seotud elamu majandamisega.

Seetõttu soovis avaldaja tutvuda ka dokumentidega. Avaldajal ei ole kohustust maksta

kulude eest, mis ei ole elamu majandamiskulud.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

ühistu edastas e-posti teel kõik koosolekut puudutavad dokumendid enne 3. juuli 2018

üldkoosolekut kõikidele ühistu liikmetele, kelle on e-posti aadress. Liikmetele, kellel

ei ole e-posti, pandi dokumendid postkasti. Lisaks sai avaldaja vähemalt osade

dokumentidega tutvuda 6. juunil 2018, aga ta ise ei soovinud nendega tutvuda;

-

enne koosolekut arutas juhatus teiste korteriomanikega avaldaja nõuet dokumentide

saamiseks. Enamus leidis, et kuna avaldaja ei maksa ühistu arveid ega remondifondi,

ei ela majas, siis teda ei pea huvitama ühistu arved;

-

avaldaja on ühistu liige alates detsembrist 2016. Võttes arvesse, et avaldaja kontolt ei

ole ühistu kontole laekunud ühtegi senti, teine kaasomanik maksab ühistu arved

osaliselt, remondifondi ei maksta üldse, kaasomanikud korteris ei ela, ei mõjuta

puudutatud isiku ja remondifondi kulud avaldajat;

-

pärast revideerimist pole avaldajal õigustatud huvi kõigi dokumentidega tutvumiseks;

-

juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, sest on alust

eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või ühistu õigustatud

huvidele;

-

avaldaja ei küsinud konkreetse majandustegevuse kulu kohta, vaid nõudis kõiki

dokumente 2014–2017. aastate kohta. See on puudutatud isikule liiga suur koormus.

Dokumentidega tutvumise soovi tuleb põhjendada;

-

kõik koosolekuga seotud dokumendid saadeti avaldaja e-postile, seega ei olnud tal

põhjust kohtusse pöörduda.

3 (6)

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus rahuldas 28. märtsi 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ja kohustas

puudutatud isikut 25 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest võimaldama avaldajal tutvuda

puudutatud isiku poolt aastatel 2014–2017 sõlmitud lepingutega, tasutud arvetega, rentnikele

esitatud arvetega ja kohtuasjade dokumentidega (välja arvatud need kohtuasjad, milles üheks

menetlusosaliseks on avaldaja).

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

3.1. Maakohus tuvastas, et

-

avaldajale kuulub 1/10 suurune mõtteline osa kaasomandist korteriomandile;

-

elamu majandamiseks asutati 25. jaanuaril 2002 korteriühistu. Kaasomanike ühise

avalduse alusel on ühistu liikmeks avaldaja;

-

puudutatud isiku üldkoosolek toimus 18. juunil 2018, mille päevakorras oli mh 2014–

2017. aastate majandusaasta aruannete kinnitamine ja 2016–2019. aastate majandus-

kava kinnitamine, tariifide kinnitamine ja avaldaja korteriomandi võõrandamine.

Koosoleku kutsele oli lisatud arutatavate aastate majanduskavad;

-

korduskoosolek toimus 3. juulil 2018, mille päevakorra p 12 oli küsimus, kas anda

avaldajale tutvumiseks kõik ühistu dokumendid aastatel 2014–2017. Koosoleku

protokolli kohaselt päevakorra p 12 osas arutelu ega hääletamist ei toimunud;

-

seisuga 1. juuni 2018 on avaldajale osaliselt kuuluva korteri võlg ühistu ees

5 395,54 eurot;

-

puudutatud isik viis 10. – 18. märts 2019 läbi hääletuse koosolekut kokku kutsumata

selle kohta, kas anda avaldajale võimalus dokumentidega tutvumiseks. Poolt hääletas

8 liiget 159-st.

3.2. Maakohus

tugines

võlaõigusseaduse

(VÕS)

§-le 1015

ja

korteriomandi-

ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg-le 1 ning leidis, et avaldajal kui ühistu liikmel on õigustatud

huvi dokumentidega tutvumiseks, kuna ühistu sõlmitud lepingud ja tasutud arved ning ka

kohtuasjad mõjutavad otseselt ühistu liikme rahaliste kohustuste suurust ühistu ees.

Puudutatud isik edastas e-kirjaga avaldajale vaid 18. juuni 2018 üldkoosoleku päevakorda

puudutavad dokumendid, aga mitte neid, millega tutvumist avaldaja taotleb.

Puudutatud isik ei toonud esile ühtegi asjaolu, mille pinnalt saaks tuvastada kahju tekkimist

teistele korteriomanikele või kolmandate isikute huvidele juhul, kui avaldaja saaks tutvuda

dokumentidega. Samuti ei nähtu, milles kahju seisneb ja kui suur see kahju on. Maakohus ka

selliseid asjaolusid ei tuvastanud.

3.3. Kuigi ühistu andmetel on avaldajal 1. juuni 2018 seisuga võlg üle 5 000 euro, ei ole see

aluseks jätta avaldajale dokumendid tutvustamata. Avaldaja esitas 31. augustil 2018 maa-

kohtule avalduse puudutatud isiku 3. juuli 2018 üldkoosoleku otsuste tühistamiseks. Otsuse p 9

on ainus dokument, millest nähtub kui suur on avaldaja võlg ühistu ees. Kuna aga avaldaja on

otsuse vaidlustanud, siis ei saa kohus võla suuruse kindlaks määramisel sellest üheselt lähtuda.

Muid andmeid puudutatud isik kohtule avaldaja võla suuruse kohta ei esitanud.

3.4. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Puudutatud isik peab küll võimaldama avaldajal

dokumentidega tutvuda, kuid samas pole avaldaja käitunud puudutatud isiku suhtes oma

kohustusi täites heauskselt. Avaldajal (solidaarselt teise kaasomanikuga) oli 1. juuni 2018

seisuga ühistu eest majandamiskulude võlgnevus üle 5 000 euro, kuid ta vaidlustab puudutatud

isiku kulutusi ulatuses, milles tema korteriomandile langeva osa suurus on ca 16 eurot.

4 (6)

MÄÄRUSKAEBUSED

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

menetluskulude jaotuse osas. Kuivõrd avaldus rahuldati, oleks tulnud menetluskulud jätta

puudutatud isiku kanda. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et avaldaja võlgneb puudutatud

isikule üle 5 000 euro. Avaldaja on võlale vastu vaielnud ja see on ka üks põhjus, miks ta soovib

dokumentidega tutvuda.

5. Puudutatud isik esitas samuti määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

täies ulatuses ja uue määrusega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik

panna avaldaja kanda.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohus viitas küll VÕS §-le 1015, kuid ei kontrollinud selle eeldusi avaldaja nõude

rahuldamiseks. Avaldaja ei tõendanud õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks.

Avaldaja ei selgitanud 6. juuni 2018 kohtumisel juhatuse liikmetele, miks ja milliseid

konkreetseid dokumente ta näha soovib;

-

avaldaja õigus tutvuda dokumentidega ei ole absoluutne. Dokumendid võivad sisaldada

ärisaladusi ja delikaatseid isikuandmeid. Seega tuleb kaaluda poolte huve, avalduste

põhjendatust ja arvestada ühistu kohustusega hoida osa teavet konfidentsiaalsena;

-

tulenevalt KrtS § 45 lg-st 3 on üldkoosolekul õigus keelata avaldajal tutvuda ühistu

dokumentidega;

-

juhatusel on õigus KrtS § 45 lg 2 kohaselt keelduda dokumentide esitamisest, kui on

alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku

õigustatud huvile. Käesoleval juhul on ühistu huvi vältida uusi kohtuvaidlusi.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja määras tähtaja neile vastamiseks. Nii

avaldaja kui ka puudutatud isik vaidlesid teineteise kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebusi ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 8. mail 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1

p 4 alusel avalduse lahendamise osas tühistada ja jätta avaldus läbi vaatamata. Puudutatud isiku

määruskaebus rahuldatakse osaliselt ja avaldaja kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud

jäävad osaliste endi kanda, st selles osas ei ole alust maakohtu määruse resolutsiooni muuta.

8. Puudutatud isik esitas koos määruskaebuse vastusega taotluse tõendite (revidendi

arvamused 2013–2016. aastate majandusaasta aruannete kohta) vastuvõtmiseks. TsMS § 238

lg 1 p 2 alusel ei ole vaja esitatud tõendeid võtta toimikusse, kuna need on seal juba varasemalt

olemas (tl 55–56). Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada.

9. KrtS § 45 lg 1 sätestab, et korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu

tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 3 kohaselt võib

korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise

võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike

üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja

nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses

kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist

võimaldama. Maakohus on neist sätetest õigesti juhindunud, aga ekslikult leidnud, et avalduse

menetlemise eeldused on täidetud.

5 (6)

10. Sarnaselt osaühingu puhul kehtiva äriseadustiku § 166 lg-ga 3 on kohtu kaudu korteri-

ühistult dokumentidega tutvumise võimaldamise saavutamise eeldus esiteks, et korteriomanik

on taotlenud dokumentidega tutvumise õigust ühistult. Selle reegli eesmärk on suunata

korteriomanikke esmalt suhtlema ühistuga kohtuväliselt. Teiseks peab juhatus olema

dokumentide tutvumiseks esitamisest keeldunud. Alles siis, kui juhatus keeldub dokumentidega

tutvuda võimaldamast, või kui on selge, et juhatus teabenõudele ei vasta, on alus pöörduda

kohtusse (vrd Riigikohtu 14. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 11).

11. Eelnevast tuleneb, et kohtumenetluses saab nõuda vaid selliste dokumentidega tutvumist,

mille puhul on selge, et ühistu juhatus on keeldunud nendega tutvumise võimaldamisest.

Seetõttu on lubatud avalduse taotlusi menetluses küll täpsustada, kuid ei ole lubatud taotleda

tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole enne kohtusse pöördumist küsitud. Seega tuli ka

käesolevas asjas esitatud avalduse menetlemisel esmalt kindlaks teha, kas avaldaja on enne

kohtusse avalduse esitamist pöördunud ühistu poole samade dokumentidega tutvumise

taotlusega, sest avaldust ei saaks rahuldada dokumentide osas, mida kohtueelselt pole nõutud

(Riigikohtu 14. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 12).

12. Avalduse kohaselt helistas avaldaja 4. juunil 2018 ühistu juhatusele ja soovis tutvuda ühistu

lepingute ja arvetega. Seevastu avalduses palub ta kohustada ühistut võimaldama tal tutvumist

ühistu sõlmitud lepingutega, 2014., 2015., 2016., 2017. aastal tasutud arvetega ja rentnikele

esitatud arvetega ning kohtuasjade dokumentidega. Seega on avaldaja enda väitel kohtueelselt

esitatud taotlus ja kohtusse esitatud avaldus oluliselt erinevad, kusjuures avaldus kohtule ei ole

üksnes kitsam võrreldes algse taotlusega. Ühistu poole pöördumisena kirjeldatu on nii

üldsõnaline, et sellisena ei saa mõistlik ühistu seda rahuldada ega samasugust avaldust pole

võimalik kohtus ka menetleda (vt nt Riigikohtu 14. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-

3492, p-d 16.1 ja 16.2). Kirjeldatud ebaselgusest on omakorda tingitud võimatus teha kindlaks,

milliste algselt nõutud dokumentidega tutvumist ühistu juhatus 6. juunil 2018 võimaldas.

13. Ringkonnakohtu hinnangul on korteriühistu liikmel võimalik talle koosolekuteks esitatud

materjalide (majanduskava, aruanded, otsuste projektid) ja avalikult kättesaadava teabe

(eelkõige majandusaasta aruanded) põhjal sõnastada piisava selguse ja täpsusega taotlus

ühistule. Dokumentidega tutvumise võimaldamise otsustamisel peab juhatus KrtS § 45 lg 2

järgi hindama, kas on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või

kolmanda isiku õigustatud huvidele. On ebamõistlik kohustada juhatust läbi viima sellist

hindamist ühistu kõigi dokumentide suhtes pelgalt seetõttu, et dokumentidega tutvumist taotlev

korteriomanik ei sõnasta oma taotlust piisava täpsusega. Lisaks on liiga üldiselt sõnastatud

taotluse alusel peetav kohtumenetlus ebamõistlikult koormav.

14. Kokkuvõtvalt asub ringkonnakohus seisukohale, et avaldusega ei ole võimalik sellega

taotletavat eesmärki saavutada ja see tuleb jätta TsMS § 477 lg 1 kaudu kohalduva § 423 lg 2

p 2 alusel läbi vaatamata.

15. Üldjuhul tuleks avalduse läbi vaatamata jätmisel jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 2

alusel avaldaja kanda. See säte kohaldub TsMS § 477 lg 1 kaudu ka hagita menetluses (vt

sõnaselgelt avaldaja kulude kohta Riigikohtu 3. oktoobri 2006 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-

06, p 16; üldisemalt 14. oktoobri 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-08, p 11; 11. mai 2010

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-10, p 16; 20. oktoobri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-10,

p 11). Siiski on TsMS § 168 lg 2 kohaldamise juhul võimalik lisaks kohaldada ka § 162 lg 4

või hagita asja puhul TsMS § 172 lg 1 (hagiasja kohta vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 61). Käesoleval juhul tuleb täiendavalt võtta arvesse vaidluse

sisu ja selle mõnetist sarnasust TsMS § 172 lg-s 6 loetletud menetlustega. Kuna korteriühistu

dokumentidega tutvumise nõuet menetlusseadustik eraldi ei käsitle, siis saaks viimati viidatud

sätte teist lauset kohaldada analoogia korras TsMS § 8 lg 2 alusel. Tervikuna on eelnevas

viidatud normide põhjal õiglane jätta menetluskulud kummagi menetlusosalise enda kanda –

nii nagu seda tegi ka maakohus. Seetõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

6 (6)

16. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 427 esimese lause alusel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm