2-18-3705/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-3705

Tsiviilasi

Kesklinna Ehitus OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 19. septembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

FARM INKASSO OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik: Kesklinna Ehitus OÜ (pankrotis), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Indrek Naur

Pankrotihaldur: Svetlana Pilden

Võlausaldaja (määruskaebuse esitaja): FARM INKASSO

OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige TK

Võlgniku osanik: PU

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kohtu algatusel lisada tsiviilasja toimikusse Kesklinna Ehitus OÜ (pankrotis)

2015. aasta majandusaasta aruanne.

2. Harju Maakohtu 19. septembri 2018 määrus tühistada, välja arvatud resolutsiooni

punkti 1 osas (pankrotihalduri vabastamise ja uue nimetamise taotluse rahulda-

mata jätmine), ja saata asi pankrotimenetluse jätkamiseks samale maakohtule.

3. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 7. mai 2018 määrusega kuulutati välja Kesklinna Ehitus OÜ (võlgnik)

pankrot ja määrati pankrotihalduriks Svetlana Pilden (edaspidi „haldur“).

2. Haldur esitas 20. juulil 2018 maakohtule aruande, milles palus lõpetada pankrotimenetlus

raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku menetluse kulude

katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Aruande kohaselt puudub võlgnikul vara ja

nõudeõigused, mille realiseerimise tulemusena oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid

ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samuti puuduvad vahendid tsiviilasjades nr 2-16-17551

või nr 2-17-9170 kohtumenetluste jätkamiseks või vastaspoole (võlgniku osanik Priit Urm,

edaspidi „osanik“) menetluskulude hüvitamiseks, mis vastava lahendi korral muutuvad

pankrotivara massikohustuseks.

Deposiidina tasutud raha ei ole võimalik kulutada kohtuvaidlustele, sest nende eesmärk ei ole

pankrotivara suurendamine. Kohtuvaidluste sisu on võlgniku juhatuse otsused, mis ei oma

tähtsust pankrotimenetluse jaoks. Pärast pankroti väljakuulutamist osaniku avalduste alusel

algatatud menetlused ei teeni pankrotimenetluse eesmärki, sest nende tulemus ei saa olla

võlausaldajate nõuete rahuldamine. Võttes arvesse, et ka deposiidina osaniku makstud summa

kuulub pankrotimenetluse kulude hulka pankrotiseaduse (PankrS) § 150 lg 1 p 6 alusel, siis

rahastaks vaidlust sisulist vaidlust iseendaga, mis ei saa olla pankrotimenetluse eesmärk.

3. Maakohus määras 22. augusti 2018 pankrotimenetluse jätkamiseks massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti makstava summa suuruseks 7 000 eurot ja tegi

ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda vastav summa hiljemalt

31. augustiks 2018.

4. FARM INKASSO OÜ (võlausaldaja) ja osanik esitasid 31. augustil 2018 maakohtule

taotluse pankrotimenetluse jätkamiseks ning uue halduri nimetamiseks. Osanik tasus kohtu

deposiiti 3 000 eurot, millest on pankrotimenetluse kulude katteks alles veel 1 705,20 eurot.

Haldur pole selgitanud välja võlgniku vara ega maksejõuetuse põhjuseid, samuti on

moodustamata pankrotivara ja esitamata tagasivõitmise hagid ja kuriteoteade.

5. Haldur leidis, et taotlus on põhjendamatu. Võlausaldaja ja osaniku viidatud võimalikke

tagasivõitmise tehinguid ta analüüsis ja tegi tulemused teatavaks. Võlgniku põhivara (sh

sõidukid) võõrandati enne dividendide väljamaksmist, mis toimus mais ja oktoobris 2016.

Nende tehingute puhul on täitmata tagasivõitmise eeldused, mistõttu puuduks tagasivõitmise

hagidel õiguslik perspektiiv. Vara mahakandmise akt ja osaniku väited, et vara oli kasutuses

või võõrandati sularaha eest, on vasturääkivad ja ebapiisavad kuriteoteate esitamiseks. Võttes

arvesse, et osaniku käsutuses oli mahakandmise akt, jääb arusaamatuks, miks osanik ise ei

esitanud kuriteoteadet. Ühtlasi puudub alus tekitada pankrotipesale kulusid erikontrolli

läbiviimisega.

Esitamata majandusaastate aruanded ei tähenda raamatupidamise korraldamise nõuete teadvat

rikkumist karistusseadustiku tähenduses, kuna oluliselt ei ole raskendatud ülevaate saamine

raamatupidamiskohustuslase

varalisest

seisundist.

Haldurile

esitati

raamatupidamis-

dokumentatsioon, mille järgi oli võimalik saada ülevaade võlgniku varalisest seisundist.

Osanikule kuulus 25%-le osakapitalist vastav osa, seega oli tal õigus pöörduda kohtusse

erikontrolli korraldamiseks äriseadustiku (ÄS) § 191 lg 2 alusel. Vastavalt pankrotiavaldusele

oli osakapitali suurendatud võlausaldajate nõuete rahuldamise eesmärgil, st teise osaniku poolt

osakapitalina sisse makstud summa arvelt kustutati võlgnevusi. Võttes arvesse, et

pankrotimenetlus oli eelnevalt rahastatud kolmanda isiku vahenditega ja puuduvad vahendid

pankrotivara moodustamiseks, millega saab katta pankrotimenetluse kulusid, esineb alus

pankrotimenetluse raugemiseks.

3 (5)

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus lõpetas 19. septembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku pankroti-

menetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist (resolutsiooni p 2). Ühtlasi jättis

maakohus rahuldamata võlausaldaja ja osaniku taotluse halduri vabastamiseks ja uue halduri

nimetamiseks ning menetluse jätkamiseks (p 1). Maakohus määras, et haldur vabastatakse

kohustustest pärast võlgniku kustutamist registrist, kinnitas halduri kulutused 76,80 euro

ulatuses, määras dokumentide hoidja ja pankrotimenetluse raugemise kohta teate avaldamise

väljaandes Ametlikud Teadaanded (p-d 3–7).

Maakohus märkis, et lähtub halduri esitatud andmetest. Haldur selgitas välja, et pankroti-

menetluse jätkamine on perspektiivitu ja puuduvad võimalused pankrotivarasse laekumiseks.

Maakohus ei tuvastanud, et haldur oleks kohustusi rikkunud või poleks ülesandeid

nõuetekohaselt täitnud. Seetõttu jättis maakohus halduri vabastamata ja uue nimetamata.

Menetluse raugemise taotluse esitamisega on haldur arvestanud võlausaldajate ja võlgniku

õiguste ja huvidega, samuti taganud seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka menetluse.

Maakohus lähtus PankrS § 158 lg-st 4 ja nõustus halduri järeldustega, et maksejõuetuse

põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS tähenduses. Kohaldamisele ei kuulu PankrS § 158

lg 6, sest võlausaldajad ega kolmas isik ei tasunud tähtaja jooksul kohtu deposiiti 7 000 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS

7. Võlausaldaja ja osanik esitasid ühise määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse

tühistada ja jätkata võlgniku pankrotimenetlust.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

kuna on olemas rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, puudub õiguslik

alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu PankrS § 158 alusel;

-

haldur ei moodustanud pankrotivara ega esitanud tagasivõitmise hagisid ja kuriteo-

teadet. Võlgniku omakapital oli 2016. aasta alguses 373 000 eurot, sama aasta lõpuks

vaid 4 000 eurot. Haldur ei tuvastanud, mis tehinguid võlgniku juhatus varaga tegi ning

kuidas oli võimalik põhjustada äriühingu maksejõuetus, kui äriühingu omakapital oli

nii suures summas positiivne. Samuti ei uurinud haldur võlgniku tehinguid lähikondse

isiku KLE BYGG OÜ-ga. Nimetatud uue äriühingu asutamine 16. märtsil 2016 viitab

sellele, et võlgniku ettevõtte tegevus, lepingud ja vara viidi üle teise äriühingusse.

Samuti maksis võlgnik osanikele 2016. aastal dividende, kuid võlausaldajate ees jäid

kohustused täitmata. Tegemist on ilmselgelt lähikondsete isikute eelistamisega ning

esineb tagasivõitmise võimalus PankrS §-de 110, 113 ja 117 alusel;

-

haldur keeldus erikontrollist, et tuvastada maksejõuetuse põhjused ja vastutavad isikud.

Erikontroll on vajalik, et tuvastada kas võlgniku juhatus on käitunud nõuetekohaselt

või mitte ning tuvastada maksejõuetuse põhjustanud asjaolud ja aeg;

-

dokumentide hoidjaks määrati likvideerimisel äriühing, mille likvideerija on võlgniku

endine juhatuse liige ja kaudne osanik. Seega on kolmandatel isikutel raskendatud

dokumentidega tutvumine ja võimalike kahjunõuete esitamine juhatuse vastu. Kui

dokumentide hoidja äriregistrist kustutatakse, ei ole dokumentide säilimine tagatud;

-

kuna haldur teavitas, et soovib vaatamata olemasolevatele rahalistele vahenditele

pankrotimenetluse raugemist ega kavatse hagisid esitada, siis tuleks kohtul kaaluda uue

halduri nimetamist.

8. Võlgnik ja haldur leidsid, et määruskaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna

osanik ei ole pankrotimenetluses võlausaldaja ja võlausaldaja ei esitanud pankrotimenetluse

lõpetamisele vastuväidet. Teise võimalusena palusid nad jätta määruskaebuse rahuldamata.

4 (5)

MENETLUSE EDASINE KÄIK

9. Maakohus keeldus 2. novembri 2018 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 7. märtsi 2019 määrusega maakohtu määruse osas, millega

keelduti võlausaldaja kaebuse menetlusse võtmisest ja saatis selles osas asja tagasi maakohtule.

10. Maakohus võttis võlausaldaja määruskaebuse menetlusse, kuid seda ei rahuldanud ja

edastas lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus uuesti 14. mail 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb pankrotimenetluse lõpetamise osas

TsMS § 667 lg 2, § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada ning asi tuleb saata maakohtule tagasi

pankrotimenetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. Halduri vabastamise taotluse osas

(resolutsiooni p 1) ei olnud maakohtu määrus vaidlustatav.

12. PankrS § 3 lg 3 järgi peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele

abinõud, et selgitada välja pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud, ja korraldama selleks

vajalike tõendite kogumise (vt Riigikohtu 12. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-13,

p 16 esimene lõik). Pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses

(käesoleval juhul pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu), on TsMS § 475 lg 1 p 12²

kohaselt hagita asjad, mille läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste, asjaolude ega nendele antud hinnanguga ning mille läbivaatamisel peab kohus

kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui selle kohta ei ole

esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7). TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita

asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (vt

ka Riigikohtu 11. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-16, p 12 esimene lõik).

Eeltoodust tulenevalt võtab ringkonnakohus toimikusse Äriregistrile esitatud võlgniku

2015. aasta majandusaasta aruande, millest nähtub võlgniku majanduslik seis enne

majandustegevuse lõpetamist 2016. aastal. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik asja ilma

viidatud dokumendita sisuliselt lahendada, sest tuleb uurida küsimust, kas võlgniku

maksejõuetuse põhjused on senises menetluses piisavalt välja selgitatud.

13. Vaidlustatud määruses viitas maakohus võlgniku maksejõuetuse põhjuste tuvastamisel

halduri arvamusele, kuid määrusest ei nähtu kuidas on kujunenud maakohtu veendumus

maksejõuetuse põhjuste suhtes. Pelgalt halduri esitatud andmetest lähtumine ei ole piisav,

määrusest peavad nähtuma kohtu enda argumendid, et võlgniku pankrotimenetluse lõpetamine

raugemisega on õiguslikult põhjendatud (vrd Riigikohtu 11. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-27-16, p 12 teine lõik). Vaidlustatud määrusest jääb ebaselgeks, millistel tuvastatud

asjaoludel põhineb järeldus, et pankrotimenetluse jätkamine on perspektiivitu ja võimalused

pankrotivarasse vahendite laekumiseks puuduvad. Selleks, et anda hinnang vara tagasivõitmise

perspektiivile, tuleb esmalt selgeks teha, milline on võimalik tagasivõidetav vara. Käesoleval

juhul on osanik ja võlausaldaja toonud esile võlgniku varalise seisu 2016. aasta alguse seisuga.

Ringkonnakohtu poolt toimikusse lisatud majandusaasta aruande põhjal on need andmed õiged.

Vaidlustatud määrusest ega tsiviilasja toimikust ei nähtu, mis põhjusel selles mahus vara

võlgnikul enam ei ole.

14. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri

ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massi-

kohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Seega peab

kohus olema veendunud, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub

vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vaidlustatud määrusest sellist veendumust ei

nähtu, sest kohus ei analüüsinud maksejõuetuse tekkimise ja põhjuste kujunemist. Samuti ei

nähtu määrusest, milliste kulude katteks ei ole piisav seni kohtu deposiiti makstud rahasumma.

5 (5)

15. Pankrotimenetluses kehtib vastavalt eespool p-s 12 märgitule uurimisprintsiip, seega on

kohtul kohustus vajadusel koguda ka täiendavat infot ning tõendeid. Nähtuvalt võlgniku

2015. aasta majandusaasta aruandest oli võlgnikul 31. detsembri 2015 seisuga vara

490 119 eurot ja kasum 340 722 eurot. Pankrotiavalduse esitamise seisuga 8. märtsil 2018

võlgnikul vara puudus ja võlgnevused kokku olid 30 464,48 eurot. Toimikust ei nähtu, et

maakohus oleks välja selgitanud, mis võlgniku varaga aastatel 2016–2018 toimus.

Maakohus ei saa tugineda pelgalt halduri seisukohale, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks

on võlgniku osanike lahkarvamused, vaid kohtul tuleb välja selgitada ega võlgniku

maksejõuetust pole põhjustanud eelkõige juhatuse ja/või osanike kuritarvitused. Selleks tuleb

kohtul analüüsida kas võlgniku juhatus ja/või osanikud on tegutsenud majanduslikult

otstarbekalt ning vajadusel koguta selle kohta täiendavat infot ja tõendeid. Maakohtu analüüs

võlgniku maksejõuetuse tekkimise ja põhjuste kujunemise kohta peab nähtuma ka määrusest.

TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt peavad kirjalikus määruses, mille peale saab esitada

määruskaebuse, olema märgitud ka põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis.

Ringkonnakohus märgib, et ÄS § 171 lg 2 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku

kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus

passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama

seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali

minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku

toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. ÄS § 180 lg 5¹ kohaselt peab juhatus esitama

viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning

maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 28 lg 2 teine

lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest

isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse

tõttu. ÄS § 171 lg-s 2 ja § 180 lg-s 5¹ sätestatud kohustuse tahtlikku või raske hooletuse tõttu

rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana (Riigikohtu 7. detsembri 2004 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-137-04, p 10). Seetõttu tuleb pankrotimenetluses vähemalt üldjuhul selgitada välja

maksejõuetuse tekkimise aeg ja hinnata juhatuse toiminguid sellest ajast lähtudes. Koostoimes

majandusaasta aruannete esitamata jätmisega võib ebaselgus maksejõuetuse tekkimise ajas

pigem viidata sellele, et juhatuse liikmed on oma kohustusi rikkunud.

Lisaks selgitab ringkonnakohus, et PankrS § 158 lg 4 alusel menetluse lõpetamisel peab kohus

tuvastama, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks

vajalike väljamaksete tegemiseks. See eeldab konkreetsete kohustuste ja kulude nimetamist

ning nende võrdlemist pankrotivara ja võimaliku tagasivõidetava varaga.

16. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse

normide rikkumise tõttu tühistada ja saata asi pankrotimenetluse jätkamiseks tagasi

maakohtule. Kuna halduri vabastamise taotluse lahendamise osas ei olnud maakohtu lahend

kaevatav, siis selles osas jääb vaidlustatud määrus kehtima. See ei välista siiski, et kohus

kontrollib PankrS § 68 lg 2 alusel omal algatusel, kas haldur on oma ülesandeid täitnud

nõuetekohaselt, kui on jätnud välja selgitamata eespool p-s 15 märgitud muutused võlgniku

varas ja muud pankrotimenetluses olulised asjaolud. Tulenevalt hagita menetluse uurimis-

põhimõttest tuleb kohtul halduri passiivsuse korral ise selgitada välja asjas tähtsad asjaolud.

17. Seoses maakohtu määruse tühistamisega ja asja tagasi saatmisega samale maakohtule,

otsustab menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 alusel maakohus.

18. PankrS § 164 lg 3 alusel võib esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm