4-19-2826/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-2826 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22. mai 2019. a , millega määrus jäeti V.B

kaebus läbi vaatamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.B

(ik XXX; e-post: XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus Harju Maakohtu V.B

22. mai 2019 peale määruse rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesolev määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18. mail 2019 esitas V.B Harju Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti

23. aprilli 2019. a otsusele väärteoasjas 2302,19,003371.

2. Harju Maakohtu 22. mai 2019 määrusega jäeti V.B kaebus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna kaebus polnud esitatud tähtaegselt ning üh õigustaks, ei esine. Kohus põhistas oma tegi objektiivset takistust, mis hilinemist seisukohta

järgmiselt.

3. aprilli 2019 väärteoprotokolli kohaselt oli kohtuvälise menetleja lahend kättesaadav menetleja juures alates 2. maist 2019. V.B talle tehti allkiri väärteoprotokollil tõendab, et teatavaks lahendi kättesaadavuse kuupäev ja ta oli sellest teadlik. VTMS § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohus märkis, et väärteootsuse kohaselt oli kaebuse esitamise viimane päev 17. mai 2019. Lisaks tuvastas kohus, et V.B kaebus on allkirjastamata. V.B väitel ei olnud kaebust võimalik kuna ta ei saanud digidoc programmi tööle. digitaalselt allkirjastada, V.B lubas esimesel võimalusel digitaalselt allkirjastatud kaebuse ja lisadokumendid kohtule saata. Kohus leidis, et kuigi V.B oli kaebetähtaegadest teadlik, esitas ta kaebuse hilinenult. Ühtegi objektiivset takistust kaebetähtaja möödalaskmiseks kohus ei tuvastanud. Isegi juhul, kui V.B ei saanud e-posti teel väärteoasjas tehtud otsust kätte, ei olnud tal takistusi ise otsusele kohtuvälise menetleja juurde järele minna alates 2. maist 2019.a. Menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda VTMS § s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. -

3.

24. mail 2019 esitas V.B e-posti teel kaebuse Harju Maakohtu 22. mai 2019 määrusele, milles taotleb sisuliselt selle tühistamist ja enda algse kaebuse läbivaatamist. V.B märgib e kirjas, et kaebus hilines 1 sekundiga, mistõttu jättis kohus selle läbi - vaatamata. Kaebus oli saadetud 18. mail kell 00.00, tähtaeg oli 17. mail kell 23.59.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 29. mai 2019 määrusega jäeti V.B määruskaebus käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni 5. juunini 2019. Kaebuse käiguta jätmise tingis eelkõige asjaolu, et see oli V.B poolt allkirjastamata.

5. V.B kõrvaldas puudused tähtaegselt, s.o 5. juunil 2019. Lisaks selgitab V.B määruskaebuses, et maakohtule kaebuse esitamise tähtaeg oli 17. mail 2019. V.B tegeles maakohtule erinevatest kaebuse vormistamisega juba varem. Enne 17. maid 2019 püüdis ta arvutitest kaebust digitaalselt allkirjastada, kuid see ei õnnestunud. Uus ID-kaardi lugeja ei lugenud kaarti. Politseiameti soovitusel tegi ta ka digitaalse ID- saamiseks kaardi. Selle kätte

kulus ligi nädal ning sõita tuli nii Raplasse kui Tallinna, kuid lõpuks selgus, et kaardi valmimisest teatatakse e-postiga. Digi- -kaardiga proovis V.B kaebust allkirjastada, kuid ID seadmed ei töötanud. V.B on suur koormus, kasvatab üksi kolme väikest last, elatist isa ei maksa, mistõttu teeb ta ületunde. Tööajal ei olnud võimalik V.B kuskil käia, tööl on ta kella 08.00-st kella 23.00-ni. Sellest ei olnud V.B teadlik, et võib ise tulla dokumente ära tooma.

Kirjas oli, et allkirjastage digitaalselt. Hilisõhtuni üritas V.B digitaalselt kaebust allkirjastada. Lõpuks otsustas ta kaebuse saata ilma allkirjata. V.B arvuti näitab, et kaebus läks välja kell 18. mail 2019 kell 00.00, kuid ta saatis selle 17. mail 2019. Kohtu arvutisüsteemi jõudis see 18. mail 2019. V.B palub kaebus menetlusse võtta, kuna see võimaldab taotleda rahatrahvi alandamist. Vastasel juhul satuks V.B raskesse olukorda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohtunik lg 2 leiab, et maakohus jättis õigesti V.B kaebuse VTMS § 118 p 1 alusel läbi vaatamata.

7. Maakohtu seisukohad selle kohta, kas V.B sai kohtuvälise menetleja 23. aprilli 2019 väärteootsuse kätte e posti teel või esines tal takistusi 2. mail 2019 sellele järgi minna, ei oma - praegusel juhul tähtsust. Nimelt tuleneb ringkonnakohtule esitatud kaebusest, et vaidlust ei ole selles, et V.B oli teadlik, et maakohtule kaebuse esitamise viimane kuupäev oli 17. mai 2019. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et viimatimärgitud kuupäeval V.B maakohtule kaebust ei esitanud. V.B selgitab, et kuigi ta saatis kaebuse 17. mail 2019, siis tema arvuti näitab, et see edastati kohtule 18. mail 2019 kell 00.00. VTMS § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 171 lg 3 kohaselt lõppeb päevades arvutamise korral tähtaeg viimasel tööpäeval kell .00. See tähendab, et V.B tuli kaebus edastada hiljemalt 17. mail 2019 kell

23.59. KrMS § 171 lg 7 kohaselt ei ole tähtaega mööda lastud, kui kaebus on postitatud või üldkasutatava tehnilise sidekanali kaudu edastatud enne tähtaja möödumist. V.B esitas kaebuse üldkasutatava tehnilise sidekanali kaudu ehk e postiga ning sel juhul on tähtaja - järgimine kontrollitav e Väärteoto -maili saatmise aja tuvastamisega. imikus olevast V.B e-

kirjast nähtub, et selle saatmise ajaks on 18. mai 2019 kell 00.00. Seda, kas kaebus esitati hilinenult 1 sekundi võrra, nagu V.B väidab, ei ole võimalik kirjade väljavõtete alusel ekontrollida, kuna need ei kajasta tundide ja minutite kõrval sekundeid. See ei oma ka tähtsust.

Väärteotoimikus olevad e kirjade väljavõtted (tl 1, 4) ei tõenda, et kaebus saadeti e - -postiga maakohtule 17. mail 2019 kl 23.59 või enne seda, vaid alles 18. mail kl 00.00. Seega esitas V.B kaebuse hilinenult.

8. Ringkonnakohus märgib, et VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 172 lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused äraolek, mis ei seondu väärteo menetlusest kõrvalehoidumisega ning muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Kaebuses ringkonnakohtule selgitab V.B ühelegi dokumendile viitamata, et „kirjas oli, et allkirjasta e digitaalselt“. g

Ringkonnakohtu jaoks ei ole tuvastatav, mille alusel V.B arvas, et tal oli võimalik kaebust esitada ainult digitaalselt allkirjastatuna. 3. aprilli 2019 väärteoprotokollist nr AB 1577805 nähtuvalt on selles märgitud V.B õigused menetlusaluse isikuna väärteomenetluses, sh õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras (tl 7- pö). n märgitud vaid, et e Protokollis o -postiga menetlejale edastatavad dokumendid peavad olema varustatud digitaalallkirjaga. 23. aprilli 2019 väärteootsusest asjas nr 2302,19,003371 nähtub, et selles on ära märgitud otsuse vaidlustamise kaebekord ehk et vaidlustamise soovi korral tuleb kaebus esitada Harju Maakohtule hiljemalt 17. mail 2019 (tl 5-pö). Väärteoprotokollist ega –otsusest ei nähtu ringkonnakohtunikule ühtegi viidet selle kohta nagu olnuks kohtuvälise menetleja lahend vaidlustatav ainult digitaalselt allkirjastatud kaebusega.

Väärteoprotokollis märgitud õiguste kohaselt tuli V.B kaebuse esitamisel lähtuda väärteomenetluse seadustikus esitatud nõuetest. VTMS § 115 lg 4 kohaselt kirjutab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebusele alla selle esitaja. Väärteomenetluse seadustik aktsepteerib nii omakäelist kui digitaalset allkirjastamist. Seda võis V.B eeldada ka üldise elukogemuse pinnalt. Vaatamata rohketele e-riigi võimalustele, ei ole need kodanike jaoks törjunud kõrvale paberil asjaajamist. Selle kogemuse pinnalt võib iga kodanik eeldada, et a paberil ja metlikke dokumente on lubatav esitada digitaalsete võimaluste kõrval ka omakäeliselt allkirjastatult. Nii polnud V.B tõsiseltvõetavat alust eeldada, et tal on võimalik esitada kaebust üksnes digitaalselt allkirjastatult. Kaebuses kirjeldab V.B , et ta on varahommikust hilisõhtuni hõivatud tööga ning kasvatab väikseid lapsi, mistõttu ta on ajaliselt väga piiratud. Ringkonnakohus märgib, et vaatamata ajalistele piirangutele, tuleneb kaebusest, et V.B

koostas kaebust ja üritas digiallkirja panna mitme päeva jooksul. Eeldatavasti jäi V.B-le tööja elukoha vahelisele teekonnale või selle mõistlikku lähedusse mõni postkast, mida kasutades olnuks võimalik digitaalse allkirjaga kaasnenud tõrgete püsivusel edastada kaebus

paberil ja

omakäeliselt allkirjastatult. Eelnevat arvestades nõustub ringkonnakohus

maakohtuga, et ühtegi objektiivset takistust V.B kaebuse tähtaegseks esitamiseks ei esinenud ning kohus jättis seetõttu kaebuse õigesti läbi vaatamata.

9. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS § st 194 ja § 147 lg 1 p 1 jätab -

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastavalt VTMS § le 198 ei ole käesolev määrus vaidlustatav. -