4-19-2688/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

06. juunil 2019.a. Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-19-2688 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

K.V isikukood XXX elukoht xxxx väärteoasi Liiklusseaduse § 22 järgi.

3 lg.1

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse liiklusmenetlustalituse 30.04.2019.a. üldmenetluse otsu 2302,19,001680. s väärteoasjas nr.

Kohtuväline menetleja PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse liiklusmenetlustalitus

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1 § 57 lg 1 p 3, VTMS § § § 133 ,

120 lg.1, 132 p 1, -135, kohus

otsustas:

Jätta K.V kaebus rahuldamata.

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse liiklusmenetlustalituse 30.04.2019 9,

.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,1 001680 jätta muutmata.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav

Asjaolud

10.04.2019.a.koostas Põhja prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo väärteomenetleja väärteoprotokolli selle kohta, et K.V juhtis 28.02.2019.a. kell 17.01 ajal mootorsõidukit xxxx,reg. märk x Harjumaal Tallinn , xxx as Järvevana teel Veerenni tn. juures manöövri sooritamisel ei veendunud, et see on ohutu, toimus kokkupõrge sõiduautoga , reg. märk xxxx xxxx.

Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Xxxx -le ja I P (fikseeritud OÜ liiklusõnnetuse akti ja fototabelitega.). Rikkus LS § 33 lg. .2 p.8 sätteid. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 30.04.2019.a. 19,001680 K.V-le otsuse alusel väärteoasjas 2302, määrati liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi

karistuseks rahatrahv 65 - trahviühikut s.o. eu rot.

Kaebuse sisu.

Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning ei tunnista ennast avarii põhjustamises süüdi. Kaebaja sõitis Järvevana teel vasakus reas suunaga Mustamäe poole.

Vasak rida lõppes ja sõidu jätkamiseks tuli ümber rivistuda paremasse ritta. Liikudes aeglaselt vasakus reas veendus, et paremas reas on ümberrivistumiseks ruumi. Lülitas sisse parema suunatule ning hakkas ümber rivistuma, kuid sel momendil alustas Xxxx liikumist ja kiirendas, takistades kaebajal manöövri lõpetamist ning sõitis tahtlikult tema autole sisse. Seda kinnitavad tema xxxx kahjustused. Peale avariid oli šokiseisundis ja tegi vea sellega, et liikus avarii kohalt ära, kuid kinnitab, et esimesena liikus ära xxxx juht rivistudes ümber kaebaja auto ette. Kaebaja käitus teise juhi eeskujul ja tõmbas auto vasakule. Kohale kutsutud politseipatrull pidas avariid tühiseks ning üksikasju selgitamata leidis, et õnnetuses on kaebaja süüdi . Ei ole nõus trahviga .Ei soovi kohtuistungil osaleda.

Kohtuvälise menetleja seisukoht.

Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad.

Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asub seisukohale, et K.V-le süüks pandav rikkumine on leidnud täielikku tõen

- damist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. LS § 2 p 32 kohaselt on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või liiklusõnnetus teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Seega tuleb esmalt välja selgitada kas käesolevas asjas on põhjustatud varaline kahju või tervisekahjustused.

Varalise kahju tekkimine on tuvastatud liiklusõnnetuse aktiga (tl 1), sõiduki xxxx vaatlusprotokolli ja fototabelitega (tl 4-7) ning sõiduki xxxx vaatlusprotokolli ja fototabelitega (tl 8-

12) mistõttu on täidetud liiklusõnnetuse koosseisulised tunnused.

LS § 33 lg 2 p 8 kohustab juhti enne paigalt liikuma hakkamist või manöövri alustamist veenduma, et lejaid. see on ohutu ega takista või ohusta teisi liik Sõidukil xxxx on vigastused esimesel vasakpoolsel nurgal. Tegemist on nõrgajõulise riivava kontakti käigus tekkinud kraape ja nühkejälgedega. Xxxxl on vigastatud parempoolne esiuks, millel on samuti tuvastatavad nõrgajõulise riivava kontakti käigus tekkinud kraape ja nühkejäljed. Vigastusi omavahel võrreldes saab asuda järeldusele, et vigastused on tekkinud olukorras, kus sõidukid on olnud üksteise suhtes väga väikese nurga all ja sõidukite liikumiskiirus on olnud väike.

Sellest järeldub, et ei ole kindlasti liikunud suure kiirusega või tugevalt kiirendades. Xxxx Pigem näitavad vigastused, et sõidukid on liikunud võrreldavate kiirustega ja xxxx on pööranud peale tema kõrval otse liikuvale sõidukile . Taolist manöövrit kinnitavad ka nii xxxx menetlusaluse isiku kui ka xxxx juhtinud A K sündmuskohal antud ütlused. Kuivõrd üheselt on tõendatud, et liikus oma sõidurajal otse ega liikunud suure kiirusega xxxx või kiirendades ja kaebaja oli isikuks kes sooritas manöövrit, siis leiab kohtuväline menetleja, et liiklusõnnetust oleks saanud ära hoida ainult K.V, kui ta oleks olnud hoolsam ja tähelepanelikum ja enne manöövri alustamist veendunud, et ta ei ohusta sellega teisi liiklejaid. Tulenevalt eeltoodust on K.V rikkunud LS § 33 lg 2 p 8 nõudeid ja tema tegu kuulub karistamisele LS § 223 lg 1 alusel Karistuste määramise praktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mis käesolevas asjas on 600 eurot. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Käesolevas väärteoasjas on karistuse määramisel on arvestatud nii kaebaja isikut, tema poolt toime - pandud tegu, süü suurust kui ka seda, et menetlusalune isik on varasemalt nii väärteo kui kriminaalkorras karistamata. Kõike eeltoodut arvestades on otsuse tegija pidanud võimalikuks määrata menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv sanktsiooni alumises kolmandikus ja ei ole pidanud vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist. Määratud karistus on seega proportsionaalne, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise alustega. Väärteo kohaselt juhtis K.V 28.02.2019 kell 17.01 ajal mootorsõidukit protokolli

Tallinnas Järvevana teel, Veerenni tänava ristmiku juures, manöövri sooritamisel ei veendunud, et see on ohutu, mille tagajärjel toimus kokkupõrge sõiduautoga xxxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju, mis on fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fototabelitega. 30.04.2019 koostas juhtivspetsialist M P üldmenetluse otsuse, milles leidis, et K.V on toime pannud talle inkrimineeritava rikkumise ja määras LS § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 65 trahviühiku ulatuses s.o 260 eurot.

Lähtudes eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja 30.04.2019 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine.

Kohtuväline menetleja leiab, et käesolevat kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses, samuti taotles menetlusalune isik asja arutamist kirjalikus K.V menetluses, kuna ei soovi kohtuistungil osaleda.

Kohtuotsuse põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et K.V kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt liiklusseaduse § 223 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Seega tuleb esmalt välja selgitada kas käesolevas asjas on põhjustatud varaline kahju või tervisekahjustused.

Väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et varalise kahju tekkimine on tuvastatud liiklusõnnetuse aktiga (tl 1), sõiduki Xxxx vaatlusprotokolli ja fototabelitega (tl 4- Xxxx vaatlusprotokolli ja fototabelitega (tl 8- 7) ning sõiduki 12) mistõttu on täidetud liiklusõnnetuse koosseisulised tunnused. K.V-le on süüks pandud LS § 33 lg 2 p 8 rikkumine, mis kohustab juhti enne paigalt liikuma hakkamist või manöövri alustamist veenduma, et tu ega takista või ohusta see on ohu

teisi liiklejaid. Sõidukil Xxxxl on vigastused esimesel vasakpoolsel nurgal. Tegemist on nõrgajõulise riivava kontakti käigus tekkinud kraape ja nühkejälgedega. Xxxxl on vigastatud parempoolne esiuks, millel on samuti tuvastatavad nõrgajõulise riivava kontakti käigus tekkinud kraape ja nühkejäljed. Vigastusi omavahel võrreldes saab asuda järeldusele, et vigastused on tekkinud olukorras, kus sõidukid on olnud üksteise suhtes väga väikese nurga all ja sõidukite liikumiskiirus on ol

nud väike. Eeltoodust järeldub ei ole kindlasti liikunud suure kiirusega või tugevalt kiirendades. , et Xxxx Pigem näitavad vigastused, et sõidukid on liikunud võrreldavate kiirustega ja Xxxx on pööranud peale tema kõrval otse liikuvale sõidukile aolist manöövrit kinnitavad ka nii Xxxx. T menetlusaluse isiku kui ka Xxxxt juhtinud A Ki sündmuskohal antud ütlused. Kuivõrd üheselt on tõendatud, et liikus oma sõidurajal otse ega liikunud suure kiirusega Xxxx või kes sooritas manöövrit, siis nõustub kohus kohtuväli kiirendades ja kaebaja oli isikuks

se menetleja seisukohaga, et liiklusõnnetust oleks saanud ära hoida ainult K.V, kui ta oleks olnud hoolsam ja tähelepanelikum ja enne manöövri alustamist veendunud, et ta ei ohusta sellega teisi liiklejaid. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et K.V rikkunud LS § on

33 lg 2 p 8 nõudeid ja tema tegu kuulub karistamisele LS § 223 lg 1 alusel. Menetlusaluse isiku

K.V teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS 223 lg.1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 65

260 eurot . trahviühikut s.o. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur LS § 223 sätestatud väärteokoosseisu silmas pidades ning see tingis põhikaristusena rahatrahvi sanktsiooni alumises kolmandikus.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Kohtuvälise menetluse jooksul on tuvastatud karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamise, raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut varem väärteokorras karistatud . Menetlusaluse isiku käitumine viitab üheselt sellele, et isik suhtub liiklusnõuetesse, liiklusohutusse ja oma kohustustesse reeglina korrektselt .Eelnevast tulenevalt nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga menetlusaluse isiku süü suuruse ja isikule mõistetava karistuse liigi ja määraga.

Kohus leiab, et iga isik peab ise oma elu korraldama viisil, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks senini väljakujunenud elulaad. Juhtimisõiguse saanud isik peab olema teadlik liiklusseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Arvestades eeltooduga nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et K.V karistamisel toimepandud väärteo eest tuleb kohaldada karistusena rahatrahvi.

Kõigest eelnevast tulenevalt leiab kohus, et

K.V kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv trahviühikut s.o. eurot on põhjendatud ning menetlusaluse isiku kaebus rahuldamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik