Legislator Case Law & Legislation
2-16-5006/49 AI generated

2-16-5006/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-16-5006/49
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

Legislator headnote

AI generated

2-16-5006/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

Keywords

AI generated
industrial property industrial policy technical barriers industrial research industrial capital commercial and industrial wastewater
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-

Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-5006

Tsiviilasi

Industrial

Technology

Investments

OÜ

(likvideerimisel) hagi VV ja GG’i vastu kahju

hüvitamise

ja

viivise

nõudes.

Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. aprilli 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Industrial Technology Investments OÜ (likvideerimisel)

määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindaja

Hageja

Industrial

Technology

Investments

OÜ

(likvideerimisel,

registrikood

10884891),

seaduslik

esindaja likvideerija Kristjan Leppik

Kostja VV (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja GG (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate lepinguline esindaja Mihkel Eikner

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 29. aprilli 2019 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli Industrial Technology Investments OÜ (likvideerimisel)

(hageja) 30. märtsil 2016 esitatud hagi VV ja GG (kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise

2 (3)

nõudes. 27. novembri 2017 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda. 30. aprilli 2018 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus loobutud nõuete osas

(hageja loobus 42 875 euro suurusest nõudest kostja vastu) menetluskulud hageja kanda.

Samuti jättis ringkonnakohus muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis

rahuldamata hageja nõude kostja vastu 36 925 euro ja viivise saamiseks. Kostja

apellatsioonimenetluse

kulud

jäeti

hageja

kanda.

Ringkonnakohtu

otsus

jõustus

29. augustil 2018. Selle kohtuotsusega menetlus kostja vastu lõppes ja jätkus teise kostja, s.o

VV suhtes.

Pärast kohtulahendi jõustumist esitas kostja maakohtule avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks. Kostja palus hagejalt välja mõista maakohtus kantud menetluskulud 210

eurot (koos käibemaksuga) ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud 970 eurot (koos

käibemaksuga). Samuti palus kostja mõista hagejalt välja menetluskuludelt viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja vaidles kostja menetluskulude taotlusele vastu, leides, et kostja menetluskulud on

dubleeritud. Kostja 16. oktoobril 2017 esitatud menetluskulude nimekirjas oli kostja

lepingulise esindaja kuluks märgitud kohtuistungiks ettevalmistumine ajakuluga 1 tund ja

kohtuistungil osalemine ajakuluga 45 minutit. Samad kuluread olid kajastatud ka teise

menetlusosalise, kelle lepinguline selles kohtuasjas oli sama, 16. oktoobril 2017 esitatud

menetluskulude nimekirjas. Hageja väitel kestis kohtuistung 40 minutit. 10. aprillil 2018

esitatud menetluskulude nimekirjast ei olnud võimalik eristada, millises ulatuses on kajatatud

kostja menetluskulud ning millised olid teise esindatava kostja menetluskulud. Hageja leidis, et

apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ajakulu 18 tundi on ebamõistlikult suur ning

põhjendatud kulu oleks 5 tundi.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus rahuldas 29. aprilli 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) kostja menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse osaliselt. Kostja oli menetluskulude väljamõistmise taotluses

ekslikult märkinud kulude kogusummaks (210 + 970) 1180 eurot, mistõttu rahuldas maakohus

taotluse osaliselt. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja esimeses ja teises astmes

kantud menetluskulude eest kokku 970 eurot (koos käibemaksuga).

Maakohus märkis, et kostja esindaja tunnihind 100 eurot on põhjendatud ning kohtupraktikas

aktsepteeritav. Samuti leidis maakohus, et kõik menetluskulude nimekirjades esitatud

õigusabitoimingud on märgitud ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Kostja esindaja on

valmistunud kohtuistungiks ja osalenud sellel, esindades kahte isikut, millest tulenevalt võib

esindaja töömaht olla mõnevõrra suurem. On põhjendatud, et esindaja tasu maksavad mõlemad

isikud. Kostja esindaja on selgelt esile toonud ja eristanud 16. oktoobri 2017 ja 10. aprilli 2018

menetluskulude nimekirjades mõlema esindatud isiku menetluskulud.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub jätta kostja

menetluskulude taotluse rahuldamata.

Hageja kordab oma seisukohas juba varem kostja menetluskulude nimekirja suhtes avaldatud

vastuväiteid, leides, et kahekordse esindaja tasu küsimine kohtuistungi ettevalmistamise ja

sellel osalemise eest ei ole põhjendatud (16. oktoobri 2017 esitatud kulud). Samuti märgib

hageja, et kohtuistung kestis 40 minutit, menetluskulude nimekirjas on taotletud tasu 45 minuti

eest. Ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirjast ei ole võimalik eristada, millised on

ühe või teise esindatava menetluskulud. Lisaks leiab hageja, et apellatsioonkaebusele vastamise

ajakulu 18 tundi ei ole põhjendatud.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse. Kostja vaidles määruskaebusele vastu.

3 (3)

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 28. mail 2019 lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6

kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

6. Vastuseks määruskaebuses toodud väitele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ületanud

menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg 1. TsMS

§ 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes

juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika).

Põhimenetluses oli kaks kostjat ja neil oli ühine esindaja. Praeguses asjas on vaidluse all

menetluskulude kindlaksmääramine ühe kostja, s.o GG suhtes. Õige on hageja väide, et

19. aprillil 2017 kestis kohtuistung 40 min ning kostja esindaja on menetluskulude nimekirjas

märkinud toimingu ajakuluks 45 min (II kd, tl-d 60 ja pöördel, 66–68). Kolleegiumi hinnangul

ei ole maakohus 5 min ajakulu osas tasu määramisel siiski diskretsioonipiire ületanud, mis

tingiks ringkonnakohtu sekkumise. Kui hinnata kohtuistungiks ettevalmistamise ja

kohtuistungil osalemise ajakulu kogumis, s.o 1 tund ja 45 min, siis on see mõistlik ajakulu.

Samuti nõustub kolleegium maakohtuga selles, et kostja esindaja esindas menetluses kahte

isikut ning tal oli õigus saada mõlemalt esindatavalt tasu. Arvestades asja mahtu ja keerukust

peab kolleegium põhjendatuks, et kummagi esindatava puhul on esindaja tasu kohtuistungiks

ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise eest 100 eurot/tund (käibemaksuta).

Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et arvestades kahe kostja seisukohtade erinevust

ja mahtu, oli kostja vajalik ja põhjendatud menetluskulu apellatsiooniastmes 1/3 selles astmes

kantud

menetluskuludest.

Samuti

peab

kolleegium

põhjendatuks,

arvestades

apellatsioonkaebuse sisu ja ulatust, kostjate esindaja ajakulu kokku 19 tundi.

7. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

8. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu