2-17-9149/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-9149

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-17-9149 Määruse tegemise aeg ja koht 05.06.2019, Tallinn Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Kohtujurist Gerli Alavere Tsiviilasi A Ž hagi A Ai vastu üürilepingu ülesütlemise tuvastamiseks ja võla saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aleksandr Žuk (isikukood xxxx) Kostja: A A (isikukood xxxx), lepingulised esindajad Roman Arefjev ja Andrei Plešanov Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1 Hageja, A Ž loobub käesolevas asjas kostja, A Ai vastu esitatud nõuetest.

1.2 Kostja loobub igasugustest võimalikest nõuetest hageja vastu, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud üürilepingust. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 3. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. 4. Lahendi avalikustamisel asendada kostja nimi tähemärkidega ning mitte avalikustada tema isikukoodi. 5. Tagastada kostjale pool tasutud riigilõivust, s.o 37,5 eurot A Ai arveldusarvele nr xxxx (Xxxx AS). Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

Tsiviilasi nr 2-17-9149 olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK 1. Hageja esitas 13.07.2017 kohtule hagiavalduse kostja vastu üürilepingu ülesütlemise tuvastamiseks ja võla saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.05.2016 tähtajalise üürilepingu, mille kohaselt üüris hageja kostjalt korterit asukohaga xxxx. 12.10.2016 otsusega kutsuti hageja ajateenistusse, millest tulenevalt võttis hageja 12.10.2016 kostjaga ühendust üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks alates 31.12.2016 ning tagatisraha tagastamiseks. Kostja üürilepingu ennetähtaegse lõpetamisega ei nõustunud ning ütles üürilepingu üles 10.02.2017. Hageja leiab, et üürilepingu kostjapoolne ülesütlemine ei ole põhjendatud ning palub lugeda 10.05.2016 sõlmitud eluruumi üürileping lõpetatuks alates 31.12.2016 ning tagastada tasutud tagatisraha summas 320 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et hagejal puudus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks õiguslik alus ning hageja ei käitunud heas usus. Kostja on seisukohal, et hagejal oli üürilepingu sõlmimisel teada või pidanuks olema teada asjaolu, et teda kutsutakse ajateenistusse üürilepingu kehtivuse ajal.

3. Pooled esitasid 04.06.2019. a istungil Harju Maakohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromissi ülaltoodud resolutsioonis märgitud tingimustel. Pooled palusid kompromissilepingu kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetluse. Kostja palus tagastada pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

5. Kohus selgitab, et TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik ja täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS §-de 428 lg 1 p 4 ja

430 alusel. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetab kohus käesoleva tsiviilasja menetluse.

6. TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut. Kostja on palunud lahendi avalikustamisel enda isikuandmete asendamist tähemärkidega. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja taotluse.

Tsiviilasi nr 2-17-9149 7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

8. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tuleb kostjale tagastada pool tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt. Avalduse eest tasus kostja riigilõivu 75 eurot (ÜVLS § 21 lg 5). Tagastamisele kuulub sellest pool ehk 37,5 eurot, mis tuleb kanda kostja arveldusarvele nr xxxx (Xxxx AS).

(allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall Kohtunik