1-18-4827/71 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.06.2019 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-18-4827 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON Asja läbivaatamise kuupäev 29.05.2019 Kohtua si

Viru Vangla materjalid N.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu N.I

sünd. XXX, isikukood XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, elukoht xxx xx

Jõhvi vallasisene linn Ida-Virumaa puudub , töökoht Karistuse kandmise algus 23.08.2018 ja 03.08.2019 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta N.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 10.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav N.I

amiseks. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabast

N.I on otsusega

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.08.2018 Karistusseadustiku (KarS) karistatud §329 järgi ning KrMS §238 lg.2 ja KarS §65 lg.2 kohaldamisega v

angistusega 11 kuud 11 päeva alates 23.08.2018.

Viru Vangla iseloomustu

25 distsiplinaarkaristust.

sest nähtub, et kinnipeetaval on Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 17 korda, reaalset vangistust kannab teist korda. ja Kuritegude dünaamika on varieeruv, soodusteguriks on alkoholi narkootikumide tarvitamine. Käesoleva vangistuse ajal on kinnipeetav töötanud koristaja, köögitöölise ja toidujagajana, kuid iseloomustuse esitamise ajal ei tööta.

Kinnipeetaval on toimunud individuaaltöö psühholoogiga ning ta läbis sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Õige hetk, kutsehariduse omandamisest kinnipeetav loobus. Enne vangistust elas kinnipeetav mitmetes üürikorterites, peale vabanemist soovib asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse Uus põlvkond, selle direktor andis telefoni teel nõusoleku. Kinnipeetav lõpetas Tartu Vanglas 8 klassi, edasi õppima pole soovinud minna. Kinnipeetava riigikeele oskuse tase on B2. Enne vangistust kinnipeetav ei töötanud, röövid ja vargused pani toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. K-Raha andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi summas 5406,04 eurot, vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetava toimetulekut mõjutavad võlad, eriala puudumine ja uimastisõltuvus. Kinnipeetava sugulased on valmis teda vabanemisjärgselt materiaalselt toetama. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad eksabikaasa, poeg, õed ja ema. Rahvastikuregistris ei ole kinnipeetav märgitud poja isana. Kinnipeetav kasvas lastekodus, käesoleval ajal on suhted õdedega head. Korduv kriminaalkorras karistatud ja sealhulgas arvukad uued süüdimõistmised vangistuse ajal viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Kinnipeetav oli tagaotsitav, tatavusele. Ka tugiisiku grupilised kuriteod viitavad mõju olemasolu varasemalt ei aidanud kinnipeetaval käituda seaduskuulekalt. Kinnipeetava tutvusringkond on valdavalt kriminaalne. Vangistuses tarvitas kinnipeetav korduvalt süstimise teel amfetamiini ja heroiini. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus.

Ka käitumiskontrolli ajal süstis kinnipeetav korduvalt amfetamiini. Programmides osalemises ei näe kinnipeetav mõtet, nendes osalemises oli huvitatud vaid siis, kui ta sellest mingit kasu sai. Kinnipeetav on kõrge enesehinnanguga, rõhutab oma positiivseid omadusi, kuid ei märka puudusi ja ei tegele nendega. Korduv kriminaalkorras karistatus ja toimepandud kuritegude iseloom viitab vägivaldsusele ja suutmatusele leida oma probleemidele seadusekuulekaid lahendusi. Mõtlemislaadilt on kinnipeetav enesekeskne, paindumatu ja kesise empaatiavõimega. Kinnipeetav on vanglas pidevalt rikkunud distsipliini. Varasemad karistused ja allutamine

käitumiskontrollile ei ole piisavalt positiivset mõju avaldanud. Kuigi kinnipeetav on vanglas osalenud tööhõives ja läbinud sotsiaalprogramme, on ta korduvalt katkestanud alustatud tegevusi. Kinnipeetaval on hoiakud, mis iseloomustavad kriminaalset subkultuuri ja on erinevad üldtunnustatud ühiskonnanormidest.

Ametnikega suhtlemisel ajab kinnipeetav taga enda õigust ja süüdistab oma probleemides ametnikke. asu Ametnikega teeb kinnipeetav koostööd vaid omak eesmärgi , ta on kinnistunud hoiakutega, tal on raske neist loobuda ja ümber õppida. l Madalale motivatsioonile loobuda kuritegelikust käitumisest viitab jätkuv kuritegude toimepanemine vangistuse ajal. Vabaduses on kinnipeetava puhul suureks riskifaktoriks alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav on ohtlik ametnikele ning kõrgohtlik vangidele ja avalikkusele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a vägivaldse kuriteo anemise tõenäosus on asta jooksul on 77%, toimep

49%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 03.08.2019 ning panna talle KarS §75 lg.2 p.2, 2 1, 4 ja 7 sätestatud lisakohustused. -

Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud ja oma kirjalikus vastuses kinnipeetava vabastamist ei toetanud.

Maakohtu istung

Kinnipeetav N.I seletas maakohtu istungil, et kui riik soovib tema suhtes teostada järelevalvet, siis tuleb ta vabastada, endal tal on sellest ükskõik.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, t

utvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.1 p.2 võib kohus süüdlase teise astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähem mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. alt poole

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti karistuseks 11 kuud

11 päeva vangistust. Käesolevaks ajaks on ta sellest ära kandnud natuke rohkem kui

9 kuud vangistust.

Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega täidetud.

Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitseteist korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi peale varasemaid karistusi. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav liitkaristust KarS §65 lg.2 alusel, seega pani ta uued kuriteod toime katseajal. Tartu Ringkonnakohtu 05.11.2018 ot otsusega susest nähtub, et Viru Maakohtu 12.12.2016 mõisteti kinnipeetav süüdi, uue kuriteo pani ta toime juba 13.08.2017, seega 8 kuud peale süüdimõistmist. Seetõttu leiab maakohus, et kriminaalhoolduse taaskord nõuetekohase läbimise tõenäosus edaspidi on pigem negatiivne.

Korduv kriminaalkorras karistatus viitab otseselt sellele, et kinnipeetav ei ole oma käitumist korrigeerinud õiguskuulekuse suunas. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kinnistunud kriminaalsed hoiakud ja hoolimatu suhtumine ühiskonnanormidesse, ta ei ole valmis oma hoiakuid millegi suhtes muutma.

Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Samuti tuleb kinnipeetava resotsialiseerumise võimalusi hinnata veel kinnipeetava elutingimuste ja muude ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetav ei ole isegi vanglas ennast üleval pidanud hästi, tal määratud 25 need on kõik kehtivad. Samuti on ta le on distsiplinaarkaristust, jätkanud kuritegude toimepanemist vanglas. vanglas töötanud, Samas on kinnipeetav

läbinud erinevaid programme ja individuaalseid vestlusi.

Samas aga ei tähenda individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmine koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid.

Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse. Maakohus tunnustab küll kinnipeetavat selle eest, et ta on valmis oma sõltuvusega tegelema ka peale vabanemist, kuid leiab, et vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral ei ole selline keskus resotsialieerumi Viru Vangla se mõttes parim elukoht.

iseloomustusest , et seoses pikaajalise vangistusega on kogu kinnipeetava nähtub

suhtlusringkond valdavalt

kriminaalne ja pea kõik kuriteod on sooritatud grupis. Samuti nähtub samast iseloomustusest, et õde ei tea kinnipeetava perest ja suhtlusringkonnast midagi.

Vangla iseloomustuse kohaselt oli kinnipeetavale määratud ka tugiisik, kuid ka see asjaolu ei aidanud kinnipeetaval käituda seaduskuulekalt. Samuti nähtub samast iseloomustusest, et ametnikega suheldes süüdistab kinnipeetav oma probleemides ametnikke ja nendega koostööd teeb ainult omakasu eesmärgil. Maakohus leiab, et sellistel tingimustel ei ole kriminaalhoolduse määramine mõistlik ja oleks vaid ressursside raiskamine.

Vabanemise korral ei ole ta garanteeritud. Enne vabanemist oli kinnipeetavale töökoh ki Viru Vangla iseloomustuse nnipeetav töövõimetuspensionil ja tööd mitteametlikult. kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriteks raske majanduslik olukord ning toimetulekut mõjutasid hoiakud ja sõltuvusainete tarvitamine. Seega tuleb nentida, et kinnipeetav on jätkanud kuritegude toimepanemist ka vaatamata sellele, et tal oli vabaduse Uute s legaalne ja kindel sissetulek töövõimetuspensioni näol. kuritegude riski suurendavad ka tasumata rah alised kohustused summas üle 5000 €.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Samast iseloomustusest nähtub, et varasema vangistuse ajal on kinnipeetav läbinud sõltuvusravi, kuid jätkanud narkootikumide tarvitamist. Ka vangistuses tarvitas

kinnipeetav korduvalt süstimise teel narkootikume. Maakohus tunnustab kinnipeetavat küll käesoleva vangistuse ajal sõltuvus läbimise eest, ega seotud sotsiaalprogrammi

kuid kinnipeetava eelnev käitumine näitab, et tagasilangus selles osas on üsna tõenäoline ja kriminaalhooldusega ei ole võimalik narkootikumide tarvitamist välistada. Jätkates karistuse kandmist vanglas on kinnipeetaval veel võimalus tegeleda on sõltuvusprobleemiga ja kinnistada selles vallas saadud teadmisi, mis maakohtu arvates võivad vabanemise korral anda suurema lootuse narkootikumide tarvitamisest täielikult loobumiseks.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on ametnikele ohtlik, vangidele ja

avalikkusele kõrgohtlik ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 77 se kuriteo toimepanemise % ja vägivald tõenäosus 2

aasta jooksul 49%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav.

Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk käesoleval ajal vabanemisel endiselt suur ja tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik