3-19-583/47 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-583 Haldusasi Nikolai Kaltšuki kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14. mai 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Kaltšuk Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta Nikolai Kaltšuki määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. mai 2019. a määrus muutmata.

2. Jätta läbi vaatamata Nikolai Kaltšuki taotlus pikendada Tartu Halduskohtu

14. mai 2019. a korraldusliku määrusega antud tähtaega täiendavate tõendite ja avalduste esitamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib kaebuse nõude muutmisest keeldumise osas (st seoses halduskohtu määruse resolutsiooni p-ga 1) esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on Nikolai Kaltšuki kaebus, milles ta nõuab Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seetõttu, et kaebaja oli paigutatud ühte kambrisse kinnipeetavaga, kes kasutas tema suhtes 18. jaanuaril 2017 vägivalda.

Koos 11., 15. ja 17. aprillil 2019 esitatud kaebuse täiendusega palus N. Kaltšuk ka riigi õigusabi ning soovis kaebuse täienduses viidatud Viru Vangla ametnike kriminaalvastutusele võtmist.

2. Tartu Halduskohus jättis 14. mai 2019. a määrusega rahuldamata N. Kaltšuki taotluse kaebuse muutmiseks ning ei lubanud kaebust täiendada nõudega võtta Viru Vangla ametnikud kriminaalvastutusele (resolutsiooni p 1). Halduskohus jättis rahuldamata ka kaebaja riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 2).

2.1. Halduskohus leidis, et kaebuse täiendamise nõue ei ole halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses ning ei ole seetõttu lubatav. Halduskohus ei saa kriminaalmenetlust alustada ega seda läbi viia. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on see pädevus politseil ja prokuratuuril, kelle poole kaebaja vastava avaldusega pöörduda saab.

2.2. Halduskohus keeldus kaebajale riigi õigusabi määramast riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja on suutnud oma seisukohti menetluse vältel arusaadavalt väljendada. Lähtudes HKMS § 2 lg-dest 4 ja 5 peab halduskohtus asja lahendamisel täitma uurimisja selgitamiskohustust. Seega aitab ja suunab halduskohus vajadusel kaebajat, mistõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. N. Kaltšuk esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 14. mai 2019. a määruse tühistada. Kaebaja on soovinud kahju hüvitamist seetõttu, et vangla tegevus on põhjustanud talle valu, mõnitamist, alandamist ja piinu. Selle eest on ta palunud karistada ka süüdlasi. Kaebaja hinnangul ei ole ta kaebuse nõuet muutnud. Halduskohus on menetlust venitanud. Kaebajal on vaja advokaati, et oma õigusi kaitsta. Kaebaja ei saa aru, milliseid täiendavaid tõendeid ja avaldusi ta peab esitama hiljemalt 21. maiks 2019. Kaebaja palub nimetatud tähtaja pikendamist kuni talle advokaadi määramiseni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

5. Käesolevas haldusasjas on halduskohtu menetluses kaebaja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna kaebaja oli Viru Vanglas paigutatud ühte kambrisse kinnipeetavaga, kes kasutas tema suhtes 18. jaanuaril 2017 vägivalda. Kirjeldatud asjaoludel kahju hüvitamise nõude esitas kaebaja haldusasjas nr 3-17-1792 Tartu Halduskohtule 5. juunil 2018 (halduskohtus registreeritud 11. juunil 2018), mil ta täiendas juba korduvalt täiendatud kaebust. Halduskohus võttis nõude menetlusse 24. jaanuari 2019. a määrusega. Mainitud kahju hüvitamise nõue eraldati haldusasjast nr 3-17-1792 Tartu Halduskohtu 29. märtsi 2019. a otsusega, kuna kohus pidas vajalikuks teha veel täiendavaid menetlustoiminguid enne asja sisulist lahendamist.

6. Kaebaja täiendas seejärel kaebust veelgi – 11. aprillil 2019 dateeritud ja 17. aprillil 2019 Tartu Halduskohtus registreeritud kaebuse täienduses (tl 42 ja 42p, tõlge tl 44 ja 45) on kaebaja maininud, et soovib kõigi nende isikute, kelle tõttu kaaskinnipeetav tema suhtes vägivalda kasutas, vastutusele võtmist ja karistamist. Taolist nõuet ei olnud kaebaja varasemas menetluse käigus selgelt väljendanud. Seetõttu käsitles halduskohus kaebuse täienduses öeldut kaebuse nõude muutmisena ning andis selle lubatavusele hinnangu. Nagu halduskohus märkis, ei kuulu kriminaalmenetlusega seotud toimingute teostamine halduskohtu pädevusse. Järelikult on vastavas osas kaebuse muutmine lubamatu. Kaebaja väide, et ta ei ole kaebuse nõuet muuta soovinud, on eelnevat arvestades põhjendamatu.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et kaebaja on võimeline käesolevas menetluses ise oma õigusi kaitsma, mistõttu ei ole talle riigi õigusabi korras esindaja määramine põhjendatud.

8. Kaebaja märgib, et ta ei saa aru, milliste tõendite ja avalduste esitamist halduskohus hiljemalt

21. maiks 2019 nõuab. Selle kuupäeva määras halduskohus 14. mai 2019. a korraldusliku määrusega (tl 49 ja 49p). HKMS § 69 lg 1 sätestab, et kohus võib enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Sellest järeldub, et ringkonnakohus ei saa pikendada halduskohtu määratud tähtaega teatud menetlustoimingute tegemiseks. Lisaks on nimetatud tähtaeg praeguseks ka möödunud. Ringkonnakohus jätab kaebaja vastavasisulise taotluse läbi vaatamata.

9. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb N. Kaltšuki määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. mai 2019. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/