1-09-20984/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-09-20984

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

04. jaanuar 2010.a. Pärnu Maakohus Pärnu Kuninga tn kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-09-20984 (09267001407) Kohtunik Igor Pütsep Kriminaalasi J.F süüdistuses KarS § 424 järgi käskmenetluses Süüdistatav J.F

isikukood: xxx,

Kriminaalkorras karistamata. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 18.11.2009.a.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada J.F KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 70 päevamäära ulatuses (päevamäär 176.- krooni), s.o. summas 12 320.- (kaksteist tuhat kolmsada kakskümmend) krooni.

KarS § 66 sätete kohaselt määrata karistuse tasumine ositi, täitmise tähtajaga 10 kuud, igakuise maksega 1232.- (üks tuhat kakssada kolmkümmend kaks) krooni. Igakuine makse tasuda hiljemalt 20-ndaks kuupäevaks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta J.F-ilt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus

4 (neljaks) kuuks. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber 4100064858.

1-09-20984

2 (3)

Välja mõista J.F-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.

J.F tuleb tasuda sundraha Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 AS SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „J.F, 1-09-20984, sundraha“. Rahaline karistus ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid kriminaalasjas puuduvad. Edasikaebamise kord

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus.

Asjaolud ja menetluse käik

J.F-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 13.11.2009.a. kella 02:22 ajal Pärnu linnas P.

tänaval mootorsõidukit Seat Ibiza registreerimismärgiga alkoholijoobeseisundis. J.F tuvastati kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Drager Alcotest 7110 EST nr ARAF-003 väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus 1,01 mg/l, möötmise laiendmääramatus + 0,1 mg/l, lõplik tulem 0,91 mg/l. Seega juhtis ta mootorsõidukit terviseseisundis, kus juhi väljahingatavas õhus oli alkoholi piirmäär ületatud mitte vähem kui 0,91 mg/l, mida loetakse alkoholijoobeks vastavalt Liiklusseaduse § 20 lg 3, 31 p 1.

Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri abi tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada J.F süüdi KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 70 päevamäära ulatuses (päevamäär 176.- krooni), s.o. kokku summas 12 320.- krooni. KarS § 66 sätete kohaselt määrata karistuse tasumine ositi, täitmise tähtajaga 10 kuud, igakuise maksega 1232.- krooni. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta J.F-ilt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks.

Maakohtu seisukoht J.F-i süü on tõendatud kriminaaltoimikus olevate tõenditega, milleks on indikaatorvahendi kasutamise protokoll 13.11.2009.a., joobeseisundi kontrollimise protokoll ja väljaprint, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused 18.01, 19.01.2009.a., tunnistaja K. B. ütlused 17.11.2009.a., Karistusregistri teatis 13.11.2009.a., J.F-i kahtlustatavana antud ütlused 18.11.2009.a.

Kohus J.F-i käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et J.F pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. J.F on varem kriminaalkorras karistamata, omab töökoha ja ta on tasunud temale määratud rahatrahvid. Karistusregistri väljavõtte

1-09-20984

3 (3) kohaselt on J.F väärteokorras karistatud kolmel korral. Karistust kergendava asjaoluna loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et J.F-i on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1, 3 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse.

J.F-ilt sissenõutava menetluskulu hulka kuulub KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o. 6525.- krooni.

Igor Pütsep Kohtunik