2-19-4045/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-4045 Tsiviilasi R Ni avaldus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vastu Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: R N (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx, xxx) Puudutatud isik: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (registrikood 70001113, asukoht Sõle 23a, 10614 Tallinn, e-post info@ttja.ee) Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmata jätmine RESOLUTSIOON

Jätta R Ni avaldus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vastu menetlusse võtmata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud R N esitas Harju Maakohtule 15.03.2019 avalduse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vastu. Kohus jättis avalduse 18.04.2019 määrusega käiguta. 03.05.2019 esitas hageja puuduste kõrvaldamise avalduse. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 ja 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ja kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

Kohus on 18.04.2019 määruses selgitanud, et avaldus on oluliste puudustega. Kohus on selgitanud, et avalduse nõue/taotlus peab olema selgelt esitatud. Antud juhul ei ole kohtule jätkuvalt arusaadav, mida ja kellelt täpselt avaldaja nõuab. Kohus juhtis tähelepanu sellele, et pole selge, kas avaldaja soovib nõuded esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti või kaupleja vastu. Kohus täpsustas, et maakohus ei teosta järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti üle ning sellisel juhul oleks tegemist haldusmenetlusega.

Kohus märkis lisaks, et Harju Maakohus haldusasju ei menetle ning hagejal tuleks pöörduda Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi (kelle haldusalas amet on) või halduskohtu poole, kui ta soovib järelevalve teostamist või halduskorras esitada kaebuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tegevuse suhtes. Kohus selgitas, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei vastuta hageja ees puudustega toote eest ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt ei saa nõuda puudustega toote hinna hüvitamist. Kui avaldaja soovib puudustega toote hinna hüvitamist või puudustega tootest tuleneva kahju hüvitamist, siis tuleb esitada vastav nõue kaupleja vastu, kes talle selle müüs. Sealjuures on oluline, et hageja määratleks konkreetse kahju või nõutava summa.

Hageja pole seda vaatamata kohtu nõudele teinud ning avaldaja pole antud menetluses mitte mingis summas ka riigilõivu tasunud. Kohus on sealjuures viidanud avaldajale vajalikud rekvisiidid riigilõivu tasumiseks. Kohus märgib, et ka riigilõivu tasumata jätmine on antud juhul avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks (TsMS § 371 lg 1 p 10). Hageja peab silmas pidama avalduse/hagi vormija sisunõudeid. Kohus juhtis tähelepanu sellele, et antud juhul ei ole täidetud seaduses sätestatud avalduse/hagi vormija sisunõudeid. TsMS § 338 lg 1 ja TsMS § 363 sätestavad vormija sisunõuded avaldusele.

TsMS § 338 lg 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed; kohtu nimetus; asja põhisisu; menetluses olevas asjas tsiviilasja number; menetlusosalise esitatav taotlus; taotlust põhjendavad asjaolud; menetlusdokumendi lisade nimekiri; menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri. TsMS § 363 lg 1 p 1, 2 ja 3 kohaselt märgitakse hagiavalduses m.h hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

Kohus selgitas, et ebaselget nõuet ei ole kohtul võimalik menetleda. Avalduse resolutsioon peab olema selliselt sõnastatud, et seda oleks võimalik ka täitemenetluses täita. Avalduses tuleb selgelt välja tuua kõik nõude tekkimise asjaolud. Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad tulenema avaldusest endast. Kõigi nõude aluseks olevate asjaolude kohta tuleb võimaluse korral esitada asjakohased tõendid, viidates selgelt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus rõhutab, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-141-13 asunud seisukohale, et kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb.

Kohus andis tähtaja avaldajale eeltoodud puuduste kõrvaldamiseks. 03.05.2019 kohtule esitatud avaldusega eelkirjeldatud puudusi ei kõrvaldatud. Avaldusest ilmneb, et avaldus on esitatud üheaegselt haldusorgani ja eraõigusliku juriidilise isiku vastu. Avaldaja väljendab, et tal on mure kauplejaga, kes nõudis liigseid transpordikulusid ning samuti on tal mure omavolitsevate ametnikega. Seega nähtub, et avalduses sisalduvad äärmiselt abstraktsed etteheited nii haldusorganile kui ka eraõigusliku isikule. Seega on jätkuvalt ebaselge, kas isik soovib algatada haldusjärelevalvet või esitada eraõiguslikku nõuet kellegi vastu.

Sealjuures puudub selge ja täidetav nõue jätkuvalt, sest pole selge, milliste uute otsuste tegemist isik taotleb.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et avaldaja pole kõrvaldanud puudusi, millele kohus on tähelepanu juhtinud ning nõue on ebaselge. Eeltoodust lähtudes keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 ja p 10 alusel. TsMS § 372 lg 4 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Sama sätte lõige 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik