3-18-2421/21 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-18-2421 Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2019, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi JR kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 200 eurot seoses paki tagasi saatmisega Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – JR Vastustaja – Viru Vangla Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 05.07.2019 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vahistatu JR esitas 15.10.2018 Viru Vanglale 13.10.2018 allkirjastatud kahju hüvitamise taotluse (reg nr 6-16/203-1) seoses paki tagasi saatmisega. Tekitatud ebamugavuste eest taotles vahistatu kahju hüvitamist summas 200 eurot. Viru Vangla jättis 13.12.2018 otsusega nr 6-16/203-4 JR kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

2. 31.12.2018 saabus Tartu Halduskohtusse JR kaebus Viru Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 350 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 200 eurot seoses paki tagasi saatmisega. Kaebaja põhjendab, et talle kui vahistatule saadeti septembris Viru Vanglasse pakk riietega. Viru Vangla saatis ekslikult paki tagasi, kuna teda käsitleti süüdimõistetuna. Tartu Halduskohus tagastas 06.02.2019 määrusega JR kaebuse osas, milles ta nõudis Viru Vanglalt tekitatud kahju hüvitamist summas 100 eurot seoses endisele elukaaslasele 13.08.2018 eelnimetatud summa saatmisega, võttis kaebuse menetlusse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 200 eurot seoses paki tagasi saatmisega ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.

06.03.2019 saabus kohtule vastustaja vastus kaebusele.

KAEBAJA VÄITED

3. Kaebuse kohaselt palus JR oma endisel elukaaslasel saata talle Viru Vanglasse pakk riietega. Pakki vahistatu kätte ei saanud, kuna vangla saatis selle ekslikult tagasi. JR pöördus uuesti oma endise elukaaslase poole palvega saata pakk, kuid väidetavalt naine keeldus väites, et läks oma eluga edasi ja et JR riivab tema eraelu. Taotluse esitaja on seisukohal, et vangla asetas teda olukorda, kus ta pidi ennast alandama oma endise elukaaslase ees. See olukord mõjutas negatiivselt kaebaja tervist, põhjustas talle kannatusi ja ta taotleb tekitatud ebamugavuste eest kahju hüvitamist summas 200 eurot.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vastustaja peab rahalist nõuet põhjendamatuks ja palub kohtul arvestada Viru Vangla 13.12.2018 kahjunõude otsuse nr 6-16/203-4 põhjendustega. Vastustaja möönab jätkuvalt, et ta eksis kaebajale vanglasse saadetud paki tagastamisel, kuid leiab, et kaebaja kui vahistatu sel juhtumil süüdimõistetuna käsitlemine ei saanud kaasa tuua selliseid kannatusi, mis õigustaksid tekitatud kahju rahalist hüvitamist. Vangla on kaebaja ees vabandanud ja teinud endast sõltuva, et eksitus lahendada. Vangla jääb seisukohale, et tegu on kohase hüvitisega.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

5. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

6. Kaebaja nõuab vastustajalt mittevaralise kahju hüvitiseks 200 eurot. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS §

7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 ning võlaõigusseaduse § 128 lg-st 5 tulenevad mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks järgmised eeldused, mis peavad olema samaaegselt täidetud: haldusorgani tegevus peab olema olnud õigusvastane; haldusorgani tegevus peab olema tekitanud mittevaralise kahjuna käsitatava füüsilise või hingelise valu või kannatuse; tegevuse ja kahju vahel peab esinema põhjuslik seos; kahju ei ole kõrvaldatav muude õiguskaitsevahenditega; isiku õiguste rikkumine peab olema olnud süüline.

7. Vangistusseaduse (VangS) § 98 lg 1 kohaselt on vahistatul lubatud saada pakke. JR oli kinnipeeturegistri andmetel vahistatu. Seega oli kaebajale lubatud pakkide saamine, kuid septembris 2018 talle saadetud paki saatis Viru Vangla tagasi paki saatjale. Vanglaametnik arvas ekslikult, et kaebaja on kinnipeetav, mitte vahistatu.

Vastustaja möönab, et tegemist on kahetsusväärse juhtumiga ja vabandab kaebaja ees. Asja materjalidest nähtuvalt on vanglaametnikud korduvalt võtnud ühendust paki saatjaga, selgitanud olukorda ja palunud saata pakk uuesti.

8. Sõltumata sellest, et vangla eksis ja käitus valesti, ei tingi see aga kohtu arvates ilmtingimata rahalist hüvitust. Riigikohus on leidnud, et sarnaselt eraõiguses kehtiva põhimõttega ei ole kahju hüvitamise eesmärgiks kohustust rikkunud poole karistamine (RKHKo 04.04.2006 otsus nr 3-3- 1-13-06). Põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi endaga alati kaasa tuua kahjuhüvitamist rahas. See oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka hinnangust riive intensiivsusele (RKHKo 20.10.2011 otsus nr 3-3-1-43-11). Seejuures on Riigikohus märkinud, et väheintensiivsete õiguste rikkumiste korral võib kahju olla hüvitatav õigusvastasuse tuvastamisega (RKHKo 11.12.2009 otsus nr 3-3-1-80-09) või ka näiteks kannatanu ees vabandamisega (RKHKo 06.06.2002 otsus nr 3-3-1-27-02).

9. Avaliku võimu kandjalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on erandlik ja piiratud. Vastustaja on omalt poolt teinud kõik, et eksimust heastada. Kaebajaga on vesteldud ja vastustaja on vabandanud tema ees. Asjaoludest ei nähtu, et vastustaja otseseks eesmärgiks oleks olnud kaebaja väärikust alandada, st et ta oleks soovinud kaebajale kahju tekitada. RVastS ei näe kahju hüvitamise alusena ette tekitatud ebamugavustunnet. Eeltoodut arvesse võttes ei ole kaebaja õiguste riive kohtu arvates nii intensiivne, et õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist rahas.

10. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik