2-19-5198/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-5198 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) kinnistamisavaldus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 19.03.2019 kandemäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349), lepinguline esindaja Merlin Paas Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 19.03.2019 määrus tühistada. Saata Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) 18.02.2019 kinnistamisavaldus uueks lahendamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta kaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

4. Määrus edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud ja maakohtu määrus

1. 18.02.2019 esitas Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu; edaspidi avaldaja) Tartu maakohtu kinnistusosakonnale avalduse, milles palus kanda kinnistusregistriosa nr 16804601 kolmandasse jakku avaldaja kasuks käsutamise keelumärge, millega keelata XX-l käsutada tema ja tema abikaasa ühisomandisse kuuluvat kinnistut. Avalduse kohaselt pidi XX maksuhalduri 03.09.2015 intressinõude nr 13-3/132158 ja 11.04.2017 korralduse nr 13-11/19206 alusel tasuma maksuvõla 10 kalendripäeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Seisuga 18.02.2019 on haldusakt täitmata. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-82-12 leidnud, et maksuhaldur saab taotleda ühisomandis oleva kinnisasja käsutamise keelamist maksukohuslase poolt.

2. 04.03.2019 tegi kohtunikuabi puuduste kõrvaldamise määruse, millega kohustas avaldajat esitama hiljemalt 18.03.2019 XX abikaasa YY nõusoleku sissenõude pööramiseks ühisomandis olevale kinnisasjale ja keelumärke kande tegemiseks kinnistusregistriossa. Avaldaja nõusolekut ei esitanud.

3. 19.03.2019 määrusega jättis kohtunikuabi kinnistamisavalduse rahuldamata. Seadusest tulenevalt saab sissenõuet pöörata kas kinnisasjale tervikuna või kaasomandiosale sellest ning vastavalt sissenõude pööramise ulatusele on võimalik taotleda ka kinnisasja või selle mõttelise osa käsutamise keelumärke kinnistusraamatusse sissekandmist (maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lõike 1 punkt 1; täitemenetluse seadustiku (TMS) § 54 lõige 3, § 142, § 145). Kinnistusraamatu kohaselt on kinnistu abikaasade ühisomandis ja neile kuuluvad osad on kindlaks määramata.

Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-95-15 punktis 17 on selgitatud, et ühisvara käsutamiseks on vajalik ühisomanike tahe (perekonnaseaduse (PKS) § 28, § 29). Ühisvaras olevat eset saab käsutada üksnes tervikuna. Seetõttu ei ole võimalik ühisvarast osa käsutada ka täitevõi pankrotimenetluses ega pöörata sissenõuet osale ühisvarale ühe abikaasa kui võlgniku kohustuste täitmiseks. Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on TMS § 14 lõike 1 järgi lubatav üksnes võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlema abikaasa suhtes kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument.

Avaldaja esitatud dokumentide kohaselt on võlgnikuks üks abikaasa. Lahendi nr 3-2- 1-113-15 punktides 9 ja 11 märgib Riigikohus, et juhtudel, kus abikaasa vastutab täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise eest oma lahusvara ja pooles väärtuses ühisvaraga, peab sissenõudja teise abikaasa nõusoleku puudumise korral nõudma TMS § 14 lõike 2 ja PKS § 33 lõike 3 teise lause järgi esmalt võlgniku ühisvara jagamist ja alles seejärel saab pöörata sissenõude võlgnikule ühisvara jagamise käigus jäänud varale, sh võlgniku vara arestida ning lasta teha omandi käsutamise keelamiseks kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke.

Kinnistusraamatusse ei saa ka kanda abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja kohta käsutamise keelumärget teise abikaasa nõusolekuta. Kuna kohtutäitur saab pöörata sissenõude abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale teise abikaasa nõusolekul või juhul, kui täitedokumendist või erinevatest dokumentidest tuleneb abikaasade ühine kohustus, saab neil juhtudel kohtutäitur taotleda ka TMS § 54 lõike 3 ja § 145 lõike 1 järgi kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke kandmist oma ülesannete täitmise korras kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lõike 7 punkti 2 järgi abikaasa(de) nõusolekuta.

Muudel juhtudel saab abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale kanda KRS § 341 lõike 2 punktide 5 ja 7 järgi kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke üksnes teise abikaasa nõusolekul. Praegusel juhul esitatud dokumentidest ei nähtu mõlema abikaasa ühist kohustust sissenõudja ees. Avaldaja ei esitanud 04.03.2019 määruses nõutud dokumenti.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. 03.04.2019 määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseks ei ole vajalik võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut. Kinnistamisavalduses on avaldaja toetunud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on MTA-l maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse tagamiseks õigus seada keelumärge ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale nii, et selle käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel (vt lahendid nr 3-3-1-15-12 ja 3-3-1-82-12). MKS § 1361 lõikest 1 tulenevalt on avaldajal õigus taotleda kohtult luba selliste täitetoimingute sooritamiseks, mis on välja toodud MKS § 130 lõikes 1. MKS § 130 lõike 1 punkti 2 kohaselt on MTA-l õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse puudutatud isiku nõusolekuta. Sama sätte alusel on MTA-l õigus taotleda keelumärke seadmist ka juhul, kui võlgnikul on tasumata maksukohustused. Riigikohtu praktikas käsitletud seisukohta saab kohaldada ka olukorras, kus maksukohustuslasel on tasumata maksuvõlg ning selle täitmise tagamiseks on vajalik keelumärke kandmine kinnistusraamatusse.

5. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-62-16 leidnud, et tsiviilkohtumenetluses hagi tagamise määruse alusel keelumärke sissekandmisel on võimalik keelata kinnisasja käsutamine ka ühel (kostjaks oleval) abikaasal. Sellise keelumärke sissekandmiseks ei ole vajalik teise abikaasa nõusolek. Antud juhul on taotletava keelumärke eesmärgiks tagada, et kinnisasi ei muutuks võlgniku käsutamise tõttu väärtusetuks, samuti vältida tulevikus tehingu tagasivõitmise kohtuvaidlust. Avaldaja nõustus, et ühisvara müümiseks tuleb võlgniku osa kindlaksmääramiseks sissenõudjal vajaduse korral esitada ühisvara jagamise hagi. Praegusel hetkel aga ei kohaldu TMS § 14 lõige 2, kuna kaebuse esitamise hetkeks ei ole avaldaja esitanud kohtutäiturile täitmisavaldust tasumata maksukohustuste sissenõudmiseks.

6. Avaldaja on taotlenud käsutamise keelumärke seadmist selliselt, et võlgnikuks oleval abikaasal keelatakse käsutada ühisvarasse kuuluvat kinnisasja. Vastavalt MKS § 130 lõike 1 punktile 1 ei ole sellise toimingu tegemiseks vajalik puudutatud isiku nõusolek. Asjas ei saa kohaldada Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-113-15 esitatud seisukohti, kuna selles ei käsitletud keelumärke seadmist selliselt, et keelatakse ainult võlgnikuks oleval abikaasal ühisomandis oleva kinnisasja käsutamist. Praegusel juhul ei ole võlgnikuks mitteoleva abikaasa näol tegemist puudutatud isikuga KRS § 341 lõike 2 punktide 5 ja 7 mõistes.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu registriosakonna 19.03.2019 kandemäärus tuleb tühistada ja määruskaebus rahuldada. Kolleegium on seisukohal, et maakohtu kinnistusosakond kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja jättis seetõttu ebaõigesti 18.02.2019 kandeavalduse rahuldamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Kuna kinnistamisavaldus on jäänud alusetult rahuldamata, tuleb kohtunikuabi lahend tühistada ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal tuleb kinnistamisavaldus uuesti läbi vaadata.

9. MKS § 130 sätestab maksuhalduri täitetoimingud olukorras, kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud mh maksuhalduri haldusaktis määratud tähtaja jooksul ja maksuhaldur alustab võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on MKS § 130 lõike 1 punkti 1 kohaselt võla sundkorras sissenõudmise menetluses õigus mh taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks, kui maksuhalduri täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul rahalist kohustust täita ja täitemenetluse jätkamisel kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid kehtima.

10. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium kaebuse esitaja väitega, et õiguslikult ei ole põhjendatud eristada keelumärke seadmist abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale maksukohustuslasest abikaasa suhtes olukorras, kus veel ei ole tasumisele kuuluvaid maksukohustusi kindlaks määratud (loa andmise menetlus MKA § 1361 lõike 1 alusel) ja olukorras, kus võlgnikul on juba tasumata maksukohustus ning maksuhaldur on alustanud võla sundkorras sissenõudmise menetlust (MKS § 130).

Mõlemal juhul täidab käsutuskeelu võlgnikust ühisomaniku suhtes nähtavaks tegemine nõude tagamise eesmärki selliselt, et tagatud oleks võlgniku vara säilimine, st sisuliselt tagatakse tulevast ühisvara jagamise nõuet, milleta ei ole võlgnikust ühisomaniku vara sundvõõrandamine võimalik. Seega on kolleegium seisukohal, et senist kohtupraktikat MKS-i alusel loa andmise menetluses saab kohaldada ka käesolevas asjas. Riigikohtu üldkogu on lahendi nr 3-3-1-15-12 punktis 46 ning nr 3- 3-1-82-12 punktides 49 ja 53 jaatanud maksuhalduri õigust esitada maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse tagamiseks ka selline taotlus, mille kohaselt seataks keelumärge kinnisasjale nii, et selle käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel. Sama on kinnitanud Riigikohtu halduskolleegium 12.01.2018 lahendis nr 3-17-1141 (punktis 13). Mh selgitas Riigikohus, et sellises olukorras ei ole keelumärke seadmine ühe abikaasa suhtes teise abikaasa omandiõigust ebaproportsionaalselt piirav, sest võlgnikuks mitte olev abikaasa ei saaks ka ilma MTA poolt taotletava keelumärketa kinnisasja üksinda käsutada, kuna vajaks selleks teise abikaasa nõusolekut. Ringkonnakohus ei näe alust käesolevas asjas senist kohtupraktikat muuta ja leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole K.Kuuskemaa KRS § 341 lõike 1 mõttes puudutatud isikuks, kelle nõusolekuta ei saaks MTA taotletavat kannet kinnistusraamatusse teha.

11. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad TsMS § 172 lõike 2 esimese lause järgi avaldaja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Ele Liiv

Maret Altnurme

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/