Legislator Case Law & Legislation
2-17-3219/98 AI generated

2-17-3219/98 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-3219/98
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

Legislator headnote

AI generated

2-17-3219/98 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

Keywords

AI generated
real estate transaction actual tender of performance real estate management contract fully formulated proposal construction contract award arbitration clause
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-

Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-3219

Tsiviilasi

Scandinavian Real Estate OÜ hagi TK, AV ja VM

vastu rahalise hüvitise ja viivise väljamõistmiseks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. aprilli 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Scandinavian Real Estate OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Hageja Scandinavian Real Estate OÜ (registrikood

12473198), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus

Kostja I TK (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja II AV (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja III VM (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek

Valdma

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12. aprilli 2019 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli Scandinavian Real Estate OÜ (hageja) 1. märtsil 2017

esitatud hagi TK, AV ja VM (kostjad) vastu rahalise hüvitise ja viivise väljamõistmiseks.

2 (4)

18. mai 2018 otsusega rahuldas maakohus hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi

kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13. veebruari 2019 määrusega maakohtu

18. mai 2018 otsuse ja jättis hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423

lg 2 p 1 alusel. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäid hageja kanda. Kohtumäärus jõustus

1. märtsil 2019.

2. Kostjad esitasid maakohtus kantud menetluskulude nimekirja 6. aprillil 2018 ning 19. ja

21. jaanuaril 2019 ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude nimekirja. Kostjad

taotlesid maakohtus kantud menetluskulude väljamõistmist summas 3424,80 eurot, s.o 21,7

tunni eest 3124,80 eurot ning riigilõivu 300 eurot ning ringkonnakohtus 1706 eurot, s.o 11,5

tunni eest 1656 eurot ning riigilõivu 50 eurot.

3. Hageja vaidles kostjate menetluskulude taotlusele vastu, leides, et kulud on ülepaisutatud ja

põhjendamatud. 24. jaanuari 2019 seisukohas leidis hageja, et ringkonnakohtu menetluses

kantud menetluskulude nimekirjas on arusaamatu, millise õigusabikuluga on tegemist kirje all:

„Õigusliku positsiooni tuvastamine, nõupidamised kliendiga, dokumendi koostamine“. Hageja

leidis, et kuna sellest ei selgu, mille suhtes kostjate esindaja õiguslikku positsiooni tuvastas ning

mis dokumendi koostas, siis ei ole ajakulu 4,5 tundi, mis rahaliselt on 648 eurot, põhjendatud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus rahuldas 12. aprilli 2019 määrusega osaliselt kostjate menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse, vähendades maakohtu menetluses kantud menetluskulusid

peaaegu poole võrra, s.o 12,65 tunnini. Ringkonnakohtus kantud kostjate menetluskulusid pidas

maakohus täies ulatuses põhjendatuks. Maakohus leidis, et põhjendatud ajakuluks kahes

kohtuastmes kokku on 24,15 tundi. Maakohtu arvates oli põhjendatud ka esindaja tunnihind

120 eurot. Kuna kostjad ei ole käibemaksukohustuslased, siis rahuldas maakohus kostjate

taotletud summad koos käibemaksuga TsMS § 174 lg 10 alusel.

Maakohus määras hüvitatavate menetluskulude suuruseks kokku 3827,60 eurot (koos

käibemaksuga). Maakohus kohustas hagejat hüvitama kostjatele I ja II kummalegi 1259,20

eurot ning kostjale III 1309,20 eurot. Samuti kohustas maakohus hagejat tasuma kuludelt viivist

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest kuni nõuete

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Maakohus võttis menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse tsiviilasja keerukust, tehtud

toiminguid, esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning vähendas maakohtu menetluses

tehtud toimingute menetluskulusid järgmiselt:

1) 21. märtsil 2017 hagi tagamise määrusele määruskaebuse koostamise eest taotletud

2 tunni asemel 1,5 tundi;

2) 6. juunil 2017

hageja

29. mai 2017

menetlusdokumendi

suhtes

seisukoha

koostamise eest taotletud 1,5 tunni asemel 0,5 tundi;

3) 12. juulil 2017 hagi tagamise korduvale määrusele määruskaebuse koostamise eest

taotletud 2 tunni asemel 1,5 tundi;

4) 7. augustil 2017 tutvumine hageja 7. augusti 2017 vastusega määruskaebusele

taotletud 0,5 tunni asemel 0,05 tundi;

5) 16. augustil 2017 taotluse koostamine krediidipanga e-kirja krediidikomitee otsuse

kohta ja laenupakkumise tõenditena vastuvõtmiseks 0,5 tunni asemel 0,2 tundi;

6) 4. septembril 2017 ringkonnakohtu määrusega tutvumise, 18. septembril 2017

hageja

poolt

riigikohtule

esitatud

määruskaebusega

tutvumise

ning

14. novembril 2017 riigikohtu määrusega tutvumise eest taotletud 0,5 tunni asemel

0,2 tundi;

7) 28. jaanuaril 2018 avalduste, taotluste, seletuste koostamise eest taotletud 3 tunni

asemel 1,5 tundi;

3 (4)

8) 27. märtsil 2018 seletuste, avalduste ja taotluste koostamise eest taotletud 2,5 tunni

asemel 1,5 tundi.

Maakohus

leidis,

et

asjaajamiskulud

on

põhjendamatud

(suhtlemine

panga

ja

Linnaplaneerimise Ametiga, samuti kirjavahetused seoses toimingutega väljaspool

kohtumenetlust). Samuti pidas maakohus põhjendamatuks kuluks kostjate taotluses esitatud

23. novembri 2017 dokumendiga tutvumise kulu (23. novembril 2017 Tallinn RE avaldus).

Maakohtu menetluses pidas maakohus põhjendatud menetluskuluks lepingulise esindaja kulu

12,65 tunni eest, s.o 1518 eurot. Ringkonnakohtu menetluses pidas maakohus põhjendatuks

lepingulise esindaja kulu 11,5 tunni eest, s.o 1380 eurot. Lisaks arvestas maakohus juurde

käibemaksu ning kohustas hagejat hüvitama ka kostjate kahes kohtuastmes kantud riigilõivud

350 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Hageja esitas 30. aprillil 2019 vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub

vaidlustatud määruse tühistada osas, milles maakohus on hagejalt kostjate kasuks välja

mõistnud põhjendamatud menetluskulud.

Hageja leiab, et kostjate menetluskulude nimekirjas esitatud toiming „27. augusti 2017

kompromisskokkuleppe tekstiprojekti koostamine“ ajakuluga 2 tundi ei ole põhjendatud.

Hageja viitab, et seda dokumenti ei ole temale esitatud, seega on selle koostamise ajakulu

põhjendamatu. Hageja leiab, et maakohus on jätnud selle toimingu vajalikkuse ja põhjendatuse

vaidlustatud määruses hindamata.

Hageja peab põhjendamatuks 1,5 tundi ajakulu seoses 13. juulil 2017 (maakohtu määruses

märgitud kuupäevaks 12. juuli 2017) esitatud määruskaebusega hagi tagamise määrusele.

Hageja vaidlustab menetluskulude nimekirjas 4. aprilli 2018 menetlustoimingu, milleks on

märgitud toimikuga tutvumine, kohtukõne teeside koostamine, menetluskulude nimekirja

koostamine ja kohtuistungil osalemine ajakuluga 2 tundi. Hageja viitab, et sel päeval ei

toimunud asjas istungit, seega on vastav menetluskulu põhjendamatu.

Hageja viitab ka, et kostjatel oleks olnud võimalik menetluskulude kokkuhoiu huvides taotleda

maakohtult hagi läbi vaatamata jätmist või osaotsuse tegemist. Selle asemel võtsid kostjad hagi

esmalt õigeks ning menetlus jätkus üksnes põhjusel, et kostjad lootsid saavutada kompromissi.

Hageja leiab, et põhjendatud oleks menetluskulude kandmine kuni kostjate poolt hagi

õigeksvõtuni (hageja väitel toimus see 23. märtsil 2017 hagile vastamisega), edasised

menetluskulud on hageja arvates põhjendamatud.

Eelnevast tulenevalt leiab hageja, et kostjate kasuks väljamõistetud menetluskulud on

põhjendamatud vähemalt 3719,60 euro ulatuses. Põhjendatud menetluskulud on üksnes

23. märtsil 2017 hagile vastuse koostamine ajakuluga 0,75 tundi, s.o 108 eurot.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 24. mail 2019 lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud

määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

9. Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei

ületanud menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg 1.

4 (4)

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika).

10. Kolleegium ei nõustu määruskaebuses toodud väitega, et maakohus ei ole menetluskulude

vajalikkust ega põhjendatust analüüsinud. Maakohtu hinnang põhineb reaalselt menetluses

tehtud menetlustoimingutel. Maakohus on analüüsinud kõiki kostjate kulusid ja märkinud, et

toimingud, mille osas kulu ei ole vähendatud, olid menetluses vajalikud ja kooskõlas menetluse

käiguga. Seega on maakohus hinnanud ka 27. augusti 2017 kompromissi kokkuleppe

tekstiprojekti koostamise ajakulu 2 tundi. 30. augustil 2017 on kostjad esitanud maakohtule

menetlusdokumendi, mis sisaldas mh kompromissi ettepanekut (II kd, tl-d 9–11, 17–18

pöördel).

Seoses teistkordse hagi tagamise määrusele määruskaebuse esitamisega märgib kolleegium, et

nimetatud menetluskulu kandmise vajadus tulenes hageja hagi tagamise taotlusest. Kostjad

kasutasid oma seadusest tulenevat õigust määruskaebuse esitamiseks, mistõttu on selle

toimingu ajakulu põhjendatud. Maakohus on nimetatud ajakulu ka mõistliku suuruseni

vähendanud.

Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel

osalemine on põhjendatud ajakulu. Seega ei anna määruskaebuses toodud väide põhjust jätta

taotlust 4. aprilli 2018 toimingu osas rahuldamata. Kohtuistung maakohtus toimus

9. aprillil 2018 (II kd, tl-d 186–192).

Praeguses asjas on hagi jäetud läbi vaatamata teise astme kohtus. Seega ei nõustu kolleegium

hageja seisukohaga, et kostjad ei pidanudki mingisuguseid kulutusi menetluses tegema ning

oleksid pidanud taotlema hagi läbivaatamata jätmist. Kolleegium märgib, et perspektiivituse

tõttu hagi läbivaatamata jätmine on kohtu diskretsiooniotsustus ning see ei sõltu

menetlusosalise taotlusest. Hageja, kes esitab perspektiivitu hagi, riskib sellega, et peab hiljem

kandma kas hagi rahuldamata või läbivaatamata jätmise tõttu vastaspoole menetluskulud. See

risk ei jäänud ka selles asjas kostjate kanda.

Kolleegium ei nõustu ka hageja seisukohaga, et kostjad on hagi õigeks võtnud. TsMS §-s 440

sätestatud hagi õigeksvõtmist kostjate ükski menetlusdokument ei sisalda. Hagi õigeksvõtu

puhul oleks maakohus hagi rahuldanud ning asja edasist menetlust ei oleks toimunud.

11. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

12. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu