2-17-3219/98 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedmääruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
Legislator headnote
AI generated2-17-3219/98 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-
Toomsalu
Määruse tegemise aeg ja koht
4. juuni 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-3219
Tsiviilasi
Scandinavian Real Estate OÜ hagi TK, AV ja VM
vastu rahalise hüvitise ja viivise väljamõistmiseks.
Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. aprilli 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Scandinavian Real Estate OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindaja
Hageja Scandinavian Real Estate OÜ (registrikood
12473198), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus
Kostja I TK (isikukood XXXXXXXXXX)
Kostja II AV (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kostja III VM (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek
Valdma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 12. aprilli 2019 määrus muutmata ja määruskaebus
rahuldamata.
2. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva
määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita
menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi
esitada ise või advokaadi vahendusel.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu menetluses oli Scandinavian Real Estate OÜ (hageja) 1. märtsil 2017
esitatud hagi TK, AV ja VM (kostjad) vastu rahalise hüvitise ja viivise väljamõistmiseks.
2 (4)
18. mai 2018 otsusega rahuldas maakohus hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi
kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13. veebruari 2019 määrusega maakohtu
18. mai 2018 otsuse ja jättis hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423
lg 2 p 1 alusel. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäid hageja kanda. Kohtumäärus jõustus
1. märtsil 2019.
2. Kostjad esitasid maakohtus kantud menetluskulude nimekirja 6. aprillil 2018 ning 19. ja
21. jaanuaril 2019 ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude nimekirja. Kostjad
taotlesid maakohtus kantud menetluskulude väljamõistmist summas 3424,80 eurot, s.o 21,7
tunni eest 3124,80 eurot ning riigilõivu 300 eurot ning ringkonnakohtus 1706 eurot, s.o 11,5
tunni eest 1656 eurot ning riigilõivu 50 eurot.
3. Hageja vaidles kostjate menetluskulude taotlusele vastu, leides, et kulud on ülepaisutatud ja
põhjendamatud. 24. jaanuari 2019 seisukohas leidis hageja, et ringkonnakohtu menetluses
kantud menetluskulude nimekirjas on arusaamatu, millise õigusabikuluga on tegemist kirje all:
„Õigusliku positsiooni tuvastamine, nõupidamised kliendiga, dokumendi koostamine“. Hageja
leidis, et kuna sellest ei selgu, mille suhtes kostjate esindaja õiguslikku positsiooni tuvastas ning
mis dokumendi koostas, siis ei ole ajakulu 4,5 tundi, mis rahaliselt on 648 eurot, põhjendatud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4. Maakohus rahuldas 12. aprilli 2019 määrusega osaliselt kostjate menetluskulude
kindlaksmääramise taotluse, vähendades maakohtu menetluses kantud menetluskulusid
peaaegu poole võrra, s.o 12,65 tunnini. Ringkonnakohtus kantud kostjate menetluskulusid pidas
maakohus täies ulatuses põhjendatuks. Maakohus leidis, et põhjendatud ajakuluks kahes
kohtuastmes kokku on 24,15 tundi. Maakohtu arvates oli põhjendatud ka esindaja tunnihind
120 eurot. Kuna kostjad ei ole käibemaksukohustuslased, siis rahuldas maakohus kostjate
taotletud summad koos käibemaksuga TsMS § 174 lg 10 alusel.
Maakohus määras hüvitatavate menetluskulude suuruseks kokku 3827,60 eurot (koos
käibemaksuga). Maakohus kohustas hagejat hüvitama kostjatele I ja II kummalegi 1259,20
eurot ning kostjale III 1309,20 eurot. Samuti kohustas maakohus hagejat tasuma kuludelt viivist
alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest kuni nõuete
täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5. Maakohus võttis menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse tsiviilasja keerukust, tehtud
toiminguid, esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning vähendas maakohtu menetluses
tehtud toimingute menetluskulusid järgmiselt:
1) 21. märtsil 2017 hagi tagamise määrusele määruskaebuse koostamise eest taotletud
2 tunni asemel 1,5 tundi;
2) 6. juunil 2017
hageja
29. mai 2017
menetlusdokumendi
suhtes
seisukoha
koostamise eest taotletud 1,5 tunni asemel 0,5 tundi;
3) 12. juulil 2017 hagi tagamise korduvale määrusele määruskaebuse koostamise eest
taotletud 2 tunni asemel 1,5 tundi;
4) 7. augustil 2017 tutvumine hageja 7. augusti 2017 vastusega määruskaebusele
taotletud 0,5 tunni asemel 0,05 tundi;
5) 16. augustil 2017 taotluse koostamine krediidipanga e-kirja krediidikomitee otsuse
kohta ja laenupakkumise tõenditena vastuvõtmiseks 0,5 tunni asemel 0,2 tundi;
6) 4. septembril 2017 ringkonnakohtu määrusega tutvumise, 18. septembril 2017
hageja
poolt
riigikohtule
esitatud
määruskaebusega
tutvumise
ning
14. novembril 2017 riigikohtu määrusega tutvumise eest taotletud 0,5 tunni asemel
0,2 tundi;
7) 28. jaanuaril 2018 avalduste, taotluste, seletuste koostamise eest taotletud 3 tunni
asemel 1,5 tundi;
3 (4)
8) 27. märtsil 2018 seletuste, avalduste ja taotluste koostamise eest taotletud 2,5 tunni
asemel 1,5 tundi.
Maakohus
leidis,
et
asjaajamiskulud
on
põhjendamatud
(suhtlemine
panga
ja
Linnaplaneerimise Ametiga, samuti kirjavahetused seoses toimingutega väljaspool
kohtumenetlust). Samuti pidas maakohus põhjendamatuks kuluks kostjate taotluses esitatud
23. novembri 2017 dokumendiga tutvumise kulu (23. novembril 2017 Tallinn RE avaldus).
Maakohtu menetluses pidas maakohus põhjendatud menetluskuluks lepingulise esindaja kulu
12,65 tunni eest, s.o 1518 eurot. Ringkonnakohtu menetluses pidas maakohus põhjendatuks
lepingulise esindaja kulu 11,5 tunni eest, s.o 1380 eurot. Lisaks arvestas maakohus juurde
käibemaksu ning kohustas hagejat hüvitama ka kostjate kahes kohtuastmes kantud riigilõivud
350 eurot.
MÄÄRUSKAEBUS
6. Hageja esitas 30. aprillil 2019 vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub
vaidlustatud määruse tühistada osas, milles maakohus on hagejalt kostjate kasuks välja
mõistnud põhjendamatud menetluskulud.
Hageja leiab, et kostjate menetluskulude nimekirjas esitatud toiming „27. augusti 2017
kompromisskokkuleppe tekstiprojekti koostamine“ ajakuluga 2 tundi ei ole põhjendatud.
Hageja viitab, et seda dokumenti ei ole temale esitatud, seega on selle koostamise ajakulu
põhjendamatu. Hageja leiab, et maakohus on jätnud selle toimingu vajalikkuse ja põhjendatuse
vaidlustatud määruses hindamata.
Hageja peab põhjendamatuks 1,5 tundi ajakulu seoses 13. juulil 2017 (maakohtu määruses
märgitud kuupäevaks 12. juuli 2017) esitatud määruskaebusega hagi tagamise määrusele.
Hageja vaidlustab menetluskulude nimekirjas 4. aprilli 2018 menetlustoimingu, milleks on
märgitud toimikuga tutvumine, kohtukõne teeside koostamine, menetluskulude nimekirja
koostamine ja kohtuistungil osalemine ajakuluga 2 tundi. Hageja viitab, et sel päeval ei
toimunud asjas istungit, seega on vastav menetluskulu põhjendamatu.
Hageja viitab ka, et kostjatel oleks olnud võimalik menetluskulude kokkuhoiu huvides taotleda
maakohtult hagi läbi vaatamata jätmist või osaotsuse tegemist. Selle asemel võtsid kostjad hagi
esmalt õigeks ning menetlus jätkus üksnes põhjusel, et kostjad lootsid saavutada kompromissi.
Hageja leiab, et põhjendatud oleks menetluskulude kandmine kuni kostjate poolt hagi
õigeksvõtuni (hageja väitel toimus see 23. märtsil 2017 hagile vastamisega), edasised
menetluskulud on hageja arvates põhjendamatud.
Eelnevast tulenevalt leiab hageja, et kostjate kasuks väljamõistetud menetluskulud on
põhjendamatud vähemalt 3719,60 euro ulatuses. Põhjendatud menetluskulud on üksnes
23. märtsil 2017 hagile vastuse koostamine ajakuluga 0,75 tundi, s.o 108 eurot.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu.
Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 24. mail 2019 lahendamiseks Tallinna
Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel
muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning
määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud
määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.
9. Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei
ületanud menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg 1.
4 (4)
TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude
põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse
eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme
kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika).
10. Kolleegium ei nõustu määruskaebuses toodud väitega, et maakohus ei ole menetluskulude
vajalikkust ega põhjendatust analüüsinud. Maakohtu hinnang põhineb reaalselt menetluses
tehtud menetlustoimingutel. Maakohus on analüüsinud kõiki kostjate kulusid ja märkinud, et
toimingud, mille osas kulu ei ole vähendatud, olid menetluses vajalikud ja kooskõlas menetluse
käiguga. Seega on maakohus hinnanud ka 27. augusti 2017 kompromissi kokkuleppe
tekstiprojekti koostamise ajakulu 2 tundi. 30. augustil 2017 on kostjad esitanud maakohtule
menetlusdokumendi, mis sisaldas mh kompromissi ettepanekut (II kd, tl-d 9–11, 17–18
pöördel).
Seoses teistkordse hagi tagamise määrusele määruskaebuse esitamisega märgib kolleegium, et
nimetatud menetluskulu kandmise vajadus tulenes hageja hagi tagamise taotlusest. Kostjad
kasutasid oma seadusest tulenevat õigust määruskaebuse esitamiseks, mistõttu on selle
toimingu ajakulu põhjendatud. Maakohus on nimetatud ajakulu ka mõistliku suuruseni
vähendanud.
Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel
osalemine on põhjendatud ajakulu. Seega ei anna määruskaebuses toodud väide põhjust jätta
taotlust 4. aprilli 2018 toimingu osas rahuldamata. Kohtuistung maakohtus toimus
9. aprillil 2018 (II kd, tl-d 186–192).
Praeguses asjas on hagi jäetud läbi vaatamata teise astme kohtus. Seega ei nõustu kolleegium
hageja seisukohaga, et kostjad ei pidanudki mingisuguseid kulutusi menetluses tegema ning
oleksid pidanud taotlema hagi läbivaatamata jätmist. Kolleegium märgib, et perspektiivituse
tõttu hagi läbivaatamata jätmine on kohtu diskretsiooniotsustus ning see ei sõltu
menetlusosalise taotlusest. Hageja, kes esitab perspektiivitu hagi, riskib sellega, et peab hiljem
kandma kas hagi rahuldamata või läbivaatamata jätmise tõttu vastaspoole menetluskulud. See
risk ei jäänud ka selles asjas kostjate kanda.
Kolleegium ei nõustu ka hageja seisukohaga, et kostjad on hagi õigeks võtnud. TsMS §-s 440
sätestatud hagi õigeksvõtmist kostjate ükski menetlusdokument ei sisalda. Hagi õigeksvõtu
puhul oleks maakohus hagi rahuldanud ning asja edasist menetlust ei oleks toimunud.
11. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud
kulusid ei hüvitata.
12. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui
vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
Meeli Kaur
Margo Klaar
Imbi Sidok-Toomsalu