1-18-2563/141 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

4. juuni 2019

Kohtuasja number

1-18-2563

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

K.K.

(isikukood

XXX)

paigutamine

kinnisesse

lasteasutusse

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 15. aprilli 2019. a

määrus

Määruskaebuse esitaja

K.K. (K) kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Viru

Vangla

kriminaalhooldusosakond,

Põlva

Vallavalitsus

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 15. aprilli 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määrata

OÜ-le

Advokaadibüroo

Valge&Uiga

Valga

osakond

K.K.

le

määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks

90 (üheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 15 eurot. Jätta menetluskulu Eesti

Vabariigi kanda.

3. Jätta käesoleva määruse avaldamisel avalikustamata selle põhiosa punktid 11, 14 ja

20. EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab kohtumenetluse pool, samuti menetlusväline isik, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikku huve, esitada kaitsja vahendusel

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 3. aprilli 2018. a otsusega tunnistati K.K. süüdi karistusseadustiku (KarS)

§ 25 lg 2–§ 215 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning ta allutati KarS §

87 lg 1 p 6 alusel üheks aastaks käitumiskontrollile. Teda kohustati käitumis-kontrolli ajal

järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

2. Tartu Maakohtu 20. septembri 2018. a määrusega pikendati K. K määratud mõjutusvahendi

– käitumiskontrolli – tähtaega kolme kuu võrra, teda kohustati KarS § 75 lg 2 p 4 alusel

jätkama käitumiskontrolli ajal õpinguid põhihariduse omandamiseks ja tal keelati KarS §

2(6)

75 lg 2 p 7 alusel käitumiskontrolli ajal viibida väljaspool kohtu määratud alalist elukohta

või õppenädala vältel väljaspool X Kooli õpilaskodu ajavahemikul kell 23.00 kuni 6.00

kriminaalhooldusametniku eelneva loata.

3. 1. novembril 2018 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule

K. K kohta erakorralise ettekande. Ettekandes tehakse ettepanek paigutada K. K kasvatuse

eritingimusi vajavate laste kooli, sest juba kohaldatud mõjutusvahend pole andnud soovitud

tulemusi. Erikooli paigutamine tagaks talle võimaluse jätkata põhihariduse omandamist,

vähendaks võimalust suitsetada ning käituda muul viisil ennast ja teisi kahjustavalt ning

looks soodsama sotsiaalse keskkonna alaealise käitumise muutmiseks. Sellest ettekandest

ilmneb järgnev. K.K. ei täitnud Põlva Koolist laekunud info järgi 2017/18. õppeaastal

koolikohustust

ning

tal

jäi

kuues

klass

lõpetamata.

Ta

puudus

783-st ainetunnist. Põlva lastekaitsetöötaja Klarica Topperi initsiatiivil sõlmiti X Kooliga

kokkulepe,

et

K. K

asub

õppima

selle

kooli

kuuendas

klassis.

2018/2019.

õppeaastel

ei

asunud

K. K

täitma

koolikohustust

X

Koolis.

K.K. puuduvad kindlad kodused reeglid ja kodune järelevalve tema tegevuste üle pole

piisav. K. K soovib jätkata õpinguid Põlva Koolis. Kriminaalhooldusametnik,

lastekaitsetöötaja K. Topper ja Põlva Kooli sotsiaalpedagoog Margit Paju ei usu, et K. K

hakkab uue võimaluse saamisel võtma osa õppetööst Põlva Koolis ja pidama kinni kooli

kodukorrast, sest Põlva Koolis prooviti 2017/18. õppeaastal K.K. suhtes ära kõik

võimalikud meetmed, millest ükski ei andnud tulemusi. K.K. oli hoolduskavas planeeritud

ka sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine. Toimunud on viis programmitundi.

Sotsiaalprogrammi läbimist on raskendanud K.K. kesine koostöö kriminaalhooldus-

ametnikuga. Viimasel kohtumisel 30. oktoobril 2018 polnud võimalik läbi viia

programmiga seonduvaid tegevusi, sest eelnevast vestlusest häirituna lahkus K.K.

ametniku juurest selleks luba saamata. K.K. on kriminaalhooldajale tunnistanud

suitsetamist ja kriminaalhooldaja on teda näinud Põlva linnas avalikus kohas suitsetamas.

Kriminaalhooldajale laekus Põlva politseist informatsioon selle kohta, et K.K. võttis

1. septembril 2018 Põlva kauplusest Edu paki sigarette. Ametnikule teadaolevalt jäeti

menetlus alustamata.

4. Põlva vald saatis 22. novembril 2018 Tartu Maakohtule avalduse ja hulga muid K.K.

puudutavaid dokumente. Vald taotles K.K. paigutamist kinnisesse lasteasutusse Maarjamaa

Hariduskolleegiumi, sest see on ainuke võimalus, mis tagab K.K. koolikohustuse täitmise.

Varem kasutusele võetud mõjutusvahendid ei toimi, lapsevanemad ei suuda tagada K.K.

koolikohustust ja K.K. ei ole motiveeritud tegema koostööd spetsialistidega. Vald saatis

kohtule ka 16. oktoobril 2018 koostatud Sotsiaal-kindlustusameti arvamuse K.K. kohta.

Amet leiab, et K.K. tuleks paigutada kinnisesse lasteasutusse, kuna Põlva Vallavalitsuse

poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt K.K. käitumine seab ohtu tema arengu, tema

käitumine

pole

paranenud

vaatamata

kriminaalhooldusametniku

määratud

mõjutusvahenditele ja ohtu K.K. arengule pole võimalik kõrvaldada mõne vähem piirava

meetmega.

5. Tartu Maakohtus toimus 20. detsembril 2018 kohtuistung erakorralise ettekande

arutamiseks. Kaitsja leidis, et K.K. veel kinnisesse lasteasutusse saata ei tohiks. Lapsele

peaks andma veel ühe võimaluse hakata täitma koolikohustust. Lisaks on oluline see, et

K.K. läheb 20. veebruaril 2019 psühhiaatri juurde ja tuleks ära oodata, mida psühhiaater

K.K. tervisest arvab. Valla ja vangla esindajad leidsid, et mõningase lisaaja andmine võib

olla mõistlik: ehk hakkab K.K. tõesti viimaks õppima. K.K. vanemad asusid seisukohale,

et K.K. peaks andma natuke lisaaega enda muutmiseks. K.K. lubas, et hakkab korralikult

koolis käima ja kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Kohus leidis, et K.K. tuleb anda veel

üks võimalus enda käitumise muutmiseks ja pani paika uue istungiaja 2019. a aprilli

alguseks.

3(6)

6. 8. aprillil 2019 toimus maakohtus uus kohtuistung. Kriminaalhooldaja sõnul on K.K. jätnud

kohtuistungist möödunud perioodil neli korda kriminaalhooldaja juurde tähtaegselt

tulemata. Kaks korda on K.K. sattunud politsei vaatevälja: üks kord tuvastati tal

alkoholijoove ja teine kord oli ta pärast keskööd ühel korteripeol, kus tarvitati alkoholi.

K.K. jätkab suhtlemist oma kuriteokaaslaste ja teiste probleemsete lastega. Küll on

K.K. läbinud programmi „Õige hetk“. Valla esindaja lisas kriminaalhooldaja märgitule, et

K.K. juurest leiti ühel läbiotsimisel rohelist ainet sisaldav sulgurribaga kilekott.

K.K. võeti 2019. aasta jaanuaris Põlva Kooli nimekirja. Kokkuleppe kohaselt pidi

K.K. hakkama saama individuaalõpet: õpetajad pidid üksnes temaga tegelema. Mõni aeg

hiljem aga ütles K.K. ema, et ta hakkab ise K.K. koduõppe vormis õpetama. K.K. pidi

hakkama koolis vastamas käima. K.K. on jätnud mitu korda vastamisele minemata. Kui ta

ka on kohal käinud, on ta tihtipeale saanud negatiivsed hinded: kaheteistkümnest

vastamisest on vaid viis lõppenud kõrgema hindega kui kaks. K.K. ema selgitas, et erinevalt

varasemast K.K. nüüd natukene õpib. Suvevahajaks peaks olema võimalik kogu õppetöö

ära teha. 20. veebruaril 2019 käis K.K. psühhiaatri juures, aga uuringuid ei tehtud. Need

planeeriti maikuuks. K.K. selgitas, et ta on olnud koos sõpradega ja alkoholi joonud. Korra

hoidis ta enda käes ühe sõbra kanepit. Ta on õppinud. Tõsi, palju on tegemata, aga samas

aega veel on. Kriminaalhooldusametnik ja valla esindaja leidsid, et K.K. tuleb paigutada

kinnisesse lasteasutusse.

Maakohtu määrus

7. Tartu Maakohus andis 15. aprilli 2019. a määrusega loa paigutada K.K. Maarjamaa

Hariduskolleegiumisse kinnise lasteasutuse teenusele maksimaalselt üheks aastaks. Kui

aastane õppimise periood täitub keset õppeveerandit, tuleb teenuse osutamine lõpetada

sellele õppeveerandile eelneva õppeveerandi lõpus. Kui aasta õppima asumisest täitub

koolivaheaja kestel, tuleb teenuse osutamine lõpetada sellele vaheajale eelneva

õppeveerandi lõpus.

8. Maakohus tuvastas, et K.K. on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid massiliselt.

Kõigepealt on ta jätnud KarS § 75 lg 1 p 2 eirates korduvalt registreerimisele tulemata: seda

nii enne erakorralise ettekande koostamist kui ka pärast seda, sh aastal 2019. Samuti eksis

K.K. KarS § 75 lg 2 p 7 vastu, viibides pärast keskööd korteripeol, ehkki ta oleks pidanud

olema hiljemalt kell 23.00 kodus. Kõige intensiivsem on aga olnud KarS § 75 lg 2 p 4 ehk

hariduse omandamise kohustuse rikkumine. Erakorralise ettekande kohaselt ei osalenud

K.K.

pärast

talle

kriminaalhoolduse

raames

koolikohustuse

panemist,

st 2018. a sügisel, õppetöös üleüldse. Sealjuures oli koolikohustusest kõrvale hoidumine

kohati küllaltki aktiivne: kui K.K. kooli kohale viidi, jooksis ta koolist minema.

2019. aastal on asi mõnevõrra paranenud. K.K. on kaguõppe vormis õppides mõningad

koolitükid ära vastanud. Kahjuks ei ole kohtule esitatud täpseid materjale selle kohta, kui

suure osa täpselt millistest ainetest K.K. läbinud on. Valla esindaja, K.K. enda ja tema ema

selgitustest lähtuvalt saab aga öelda, et vastatud materjali hulk on väga väike. Positiivselt

on läinud vaid viis vastamist. Kuivõrd õppekavas on märksa enam aineid kui viis, pole

niisiis terves hulgas õppainetes üldse midagi ära vastatud. Aga needki viis positiivset

vastamist katavad vaid väikese osa vastava õppeaine mahust. Ka ei saa koolikohustuse

läbimisega

seoses

mitte

kuidagi

jätta

tähelepanuta

veel

kahte

aspekti.

K.K. pidi alguses hakkama õppima õpetajate individuaalse juhendamise all, aga sellest ta

loobus ja asus koduõppele. Mitmetele kooliga eelnevalt paika pandud kokkusaamistele

jättis K.K. ilma mõjuva põhjuseta ette teatamata ilmumata. Eeltoodust lähtuvalt on

K.K. ka pärast eelmist kohtuistungit jätkanud hariduse omandamise kohustuse rikkumist.

9. Kuivõrd K.K. on talle pandud kriminaalhoolduslikke kohustusi rikkunud, tuleb

KarS § 87 lg 8 alusel kõne alla mõjutusvahendi liigi muutmine, sh K.K. kinnisesse

4(6)

lasteasutusse saatmine. Kas laps kinnisesse lasteasutusse saata, tuleb otsustada SHS § 1302

lg 1 alusel. Viimati nimetatud norm sätestab, et laps paigutatakse kinnisesse lasteasutusse,

kui tema käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või

tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Pole alust

arvata, et K.K. kinnisesse lasteasutusse paigutamata jätmine seaks ohtu mõne teise isiku

elu või tervise. Küll aga esineks selle meetme kohaldamata jätmisel oht K.K. endale. Esineb

võimalus, et K.K. seab ohtu enda tervise. Nimelt on K.K. kriminaalhoolduse kestel

suitsetanud, tarvitanud alkoholi ja kandnud endaga kaasas kanepit. Meelemürkide

manustamine võib K.K. tervist ohustada või suisa reaalselt kahjustada. Kinnises

lasteasutuses oleks mõnuainete tarvitamine märksa keerulisem kui seni. Samuti võib loota,

et omandatava hariduse tõttu saab K.K. ise aru, et uimastite kuritarvitamisest on mõistlik

hoiduda.

Eeskätt

aga

oleks

senise

olukorra

säilimisel

ohus

K.K. areng. Hariduse omandamise kohustus on suuresti sätestatud seetõttu, et inimene

saaks hilisemas elus hästi hakkama ja võiks elada teda ennast rahuldavat ning teisi isikuid

mitte kahjustavat elu. Hariduse omandamata jäämise korral väheneb niisuguse stsenaariumi

võimalus olulisel määral. Nimelt toob harimatus endaga tihtipeale kaasa kuritegude

toimepanemise (koos erinevate tagajärgedega, sh vabaduse kaotusega vangistuse näol),

halva tervise, (suhtelise) vaesuse, varase surma jms. K.K. puhul realiseeruksid hariduse

saamata jäämisel ülal nimetatud riskid, millest tulenevalt saaks tema edasine elu olema väga

problemaatiline ja seda mitte üksnes tema enda, aga ka ühiskonna jaoks.

10. Puudub igasugune lootus, et K.K. oleks võimalik veel kuidagi tavakooli raames haridust

omandama mõjutada: kõik on juba järgi proovitud. Loomulikult puudub garantii, et kinnine

lasteasutus saab olema mõjus abinõu. On võimalik, et ka see meetod K.K. enda käitumist

muutma ei pane ja K.K. jääbki haridus omandamata. Siiski on võimalik, et asi läheb teisiti:

uues keskkonnas vajalike erioskustega pedagoogide juhendamisel hakkab K.K. õppima ja

jätkab seda ka hiljem.

11. XXXX

12. Kohus asus kokkuvõtvalt seisukohale, et K.K. tuleb KarS § 87 lg 8 ja lg 1 p 8 ning

SHS

§

1302

lg

alusel

paigutada

kinnisesse

lasteasutusse

Maarjamaa

Hariduskolleegiumisse. Arvestades K.K. probleemide ulatust, on tarvis määrata ta sinna

KarS § 87 lg 5 ls-s 1 sätestatud maksimaalseks ajaks, s.o aastaks. Sellisele vajadusele viitab

kaude ka see, et K.K. on juba kaks korda n-ö tavapärasest erinevas koolis ehk Krabi Koolis

õppinud. Et need mõne kuu pikkused sessioonid K.K. piisavalt ei mõjunud, on teda edaspidi

vaja mõnevõrra kauem mõjutada.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

13. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K.K. kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar.

Kaitsja palub kohtumääruse tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu

Maakohtule.

14. XXX

15. Kaitsja lisab veel, et nagu kohtuistungil selgus, on K.K. püüdnud õpinguid jätkata. Ta on

käinud vastamas ning saanud ka positiivseid hindeid. Seega on oht, et tal jääb vajalik

haridus omandamata, vähenenud. Oht, et tema haridus jääb koolikohustuse jätkuva

mittetäitmise korral puudulikuks, on kahlemata endiselt olemas, kuid määruskaebuse

esitaja hinnangul ei kaalu see üles tagajärgi, mida võiks põhjustada alaealise paigutamine

kinnisesse asutusse ilma, et välja oleks selgitatud, kas tema vaimne tervis võimaldab sellises

asutuses viibida.

5(6)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Maakohus tuvastas, et K.K. on rikkunud käitumiskontrolli tingimusi ulatuslikult ja

erinevatel viisidel, mistõttu esineb alus KarS § 87 lg 8 järgi talle juba kohaldatud

mõjutusvahendi liigi muutmiseks (vt vaidlustatud kohtumääruse p 30). Kohtu seda järeldust

määruskaebuses ei vaidlustata. Kaitsja seab kahtluse alla esimese astme kohtu valitud

meetme – kinnisesse lasteasutusse paigutamine – sobivuse.

17. SHS § 1302 lg 1 näeb ette, millistel juhtudel võib lapse kinnisesse lasteasutusse paigutada –

laps paigutatakse kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema

enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik

kõrvalda ühegi vähem piirava meetmega.

18. Maakohus põhjendas selgelt ja veenvalt, milles seisneb K.K. käitumisest tingitud oht tema

enda tervisele ja arengule (vt vaidlusaluse määruse p 32). Ringkonnakohus neid põhistusi

üle ei korda. Määruskaebuses ei ole kaitsja vaielnud vastu sellele, et K.K. võib ohtu seada

oma tervise. Samuti ei pane määruskaebuse esitaja kahtluse alla seisukohta, et hariduse

omandamise kohustuse täitmata jätmisega ohustaks K.K. enda arengut – suutlikkust elus

hästi hakkama saada, elada ise rahulolu tundes ja teisi isikuid mitte kahjustavalt. Kaitsja

leiab aga seda, et kuna K.K. on püüdnud õpinguid jätkata ning saanud ka positiivseid

hindeid, siis on vähenenud võimalus, et tal jääb haridus omandamata. Kohtukolleegium

nimetatud kaitseväidet pikalt ei käsitle. Maakohtu põhjendustest nähtub üheselt, et kuigi

K.K. on tõepoolest koduõppe vormis õppides käinud mõnda ainet vastamas ja saanud ka

üksikud positiivsed hinded, moodustab vastatu õppekavast vaid väga-väga väikese osa.

Kohtukolleegiumile ei ole ka teada, et praeguseks oleks olukord paranenud.

Kohtumenetluse pooltel oli võimalik esitada ringkonnakohtule täiendavaid tõendeid ja

väljendada oma seisukohti veel kuni 17. maini 2019, kuid seda võimalust ei kasutatud

(KoTo, tl 107).

19. Selgelt ja üksikasjalikult tõi maakohus välja ka meetmed, mida K.K. puhul on rakendatud

alates

2014.

aastast,

mil

astuti

esimesed

sammud

tema

abistamiseks

ja

n-ö erikohtlemiseks (vt vaidlustatud määruse p 34). Maakohus järeldas nende asjaolude

pinnalt, et K.K. vabaduse piiramine kinnisesse lasteasutusse paigutamisega on ainuke sobiv

abinõu, vältimaks ohtu tema tervisele ja arengule, sh tagamaks hariduse omandamist.

Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu sellise seisukohaga täielikult. Selgub ju

määruses näidatud asjaoludest, et K.K. on vaatamata mitmekülgsetele püüetele teda

mõjutada järjepidevalt käitunud viisil, mis ohustab tema tervist ja arengut. Ehk siis on selge,

et teda ei ole mistahes muude vahenditega võimalik motiveerida koolis käima ja ennast-

kahjustavast käitumisest hoiduma.

20. XXXX

21. Eeltoodud asjaoludel leiab ka ringkonnakohus, et K.K. tuleb paigutada kinnisesse

lasteasutuse. Lapse vabaduste sellise piiramise tingivad tema enda huvid ja vajadus teda

abistada. Kui K.K. jätkab senist käitumist, siis on sellel tõenäoliselt saatuslikud tagajärjed

kogu tema elule. Olgu sel kohal ka märgitud, et lisaks koolikohustuse sütemaatilisele

eiramisele ning alkoholi tarvitamisele ja suitsetamisele, selguvad kohtutoimikust ka K.K.

mitmed

õigusrikkumised

(KoTo,

tl

39-40).

Jättes

praegu

K.K. kinnisesse lasteasutusse määramata, võimaldaksid kohtud olukorral minna ainult

hullemaks ning selline toimimisviis oleks lubamatu. Maarjamaa Hariduskolleegiumisse

paigutamisega hoitakse K.K. aga vähemalt seal viibimise perioodil eemal kahjulikest

tegevustest, teda suunataks haridust omandama ning aidataks tal arendada välja hoiakuid ja

oskusi, mida ta vajab hakkamasaamiseks edasises elus.

6(6)

22. Neil põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

23. K. Kutsar esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks

K.K. määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal

maakohtu

määrusega

tutvumiseks

ja

määruskaebuse

koostamiseks

tund

30 minutit, mille eest ta palub määrata tasuks 75 eurot, millele lisandub käibemaks 15 eurot.

Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri

26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab,

et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 180 lg 3 ls 3 alusel tuleb riigi

õigusabi tasu 90 eurot, sh käibemaks, tervikuna jätta riigi kanda.

24. KrMS § 4081 lg-st 3 juhindudes määrab ringkonnakohus, et käesolevast määrusest ei

avalikustata põhiosa punkte 11, 14 ja 20.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus