1-18-5175/34 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(9)

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

04. juunil 2019 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-18-5175 Kohtukoosseis Sekretär, tõlk kohtunik Inna Kirsipuu Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.G tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 04.06.2019 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu S.G XXX , isikukood , kannab karistust Viru Vanglas

RESOLUTSIOON

Kohus, : juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. S

.G

Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maak päeva jooksul alates päevast, ohtule 15 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 24.05.2019 Viru Maakohtule materja kinnipeetava S.G lid tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

S.G tunnistati Pärnu Maakohtu 24.07.2018 otsusega süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 23.08.2016 Pärnu Maakohtu poolt S. le mõistetud ärakandmata kar G- istuse, s.o 11 kuu ja 21 päeva võrra, mõistes talle liitkaristuseks 1 aasta, 11 kuud ja 21 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati mõistetud karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg

2(9) 21.02.2018 kuni 02.04.2018, so 1 kuu ja 11 päeva, ning kandmata karistuseks loeti 1 aasta,

10 kuud ja 10 päeva vangistust. Kandmisele kuuluva karistuse aja alguseks loeti 03.04.2018.

Karistuse kandmise algus 03.04.2018 pp 13.02.2020. ja lõ

T avanemine 28.05.2019. ingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse

Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on kriminaalkorras S.G karistatud 4 korda. Vanglas viibib teist korda. Varasemalt karistatud varguste ja omavolilise sissetungi eest, asja omavolilise kasutamise eest grupis, grupiviisiliste varguste ja avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga. Praeguseks kuriteoks samuti asja omavoliline kasutamine grupis. Kuritegude vägivalduse raskusaste on muutunud kergemaks. Soodusteguriks on majanduslikud raskused, alkoholi tarvitamine, grupi mõju ja mõtlematu käitumine. Kinnipeetaval on kaks kehtiv distsiplinaarkaristust- 1) Viru at Vangla 17.08.2018 käskkiri nr 6 – tlemisel ebaviisakat väljendit -3/722-1 kasutas valvuriga suh -distsiplinaarkaristus noomitus; 2) Viru Vangla 03 -3/5-1 – .01.2019 käskkiri nr 6

– tööst keeldumine distsiplinaarkaristus noomitus. Kinnipeetaval on

– – isikut tõendav dokument isikutunnistus dokumendi nr AA1085427 kehtivusega 25.11.2020.Kinnipeetava induviduaalse täitmiskava täitmine ja käitumine vangistus : ta on töötanud vangistuse jooksul e jooksul alates 28.06.2018 majandustöödele abitööliseks, toidujagaja ametikohal ja alates 24.09.2018 - AS i Eesti Vanglatööstuses tootmistsooni Viru Vangla territooriumil asuvasse pesumajja abitöölisena; läbinud vestlused teemal elukoha tagamine koostöös kohaliku omavalitsusega; läbinud vestlused karjäärinõustamise teemal; läbinud sotsiaalprogrammi "Õige hetk"

; saab psühhiaatrilist avi ja vaimse tervise nõustamist; talle on

r selgitatud SRS (sõltuvusrehabilitatsiooni) osakonna põhimõtteid ja sekkumise vajalikkust; läbinud vestlus SRS - paigutamise teemal; läbinud psühholoogilise nõustamine Klient emotsionaalselt "katki" suhteid lähedastega ei ole, on üksildane; läbinud tagasilanguse ennetamise; läbinud vestluse suhetest emag ettevalmistus emaga uue suhtlemise a (miks läksid riidu ja enam ei suhelnud) ja alustamisest; läbinud OÜ Corrigo sõltuvusteemaline nõustamise (14 kohtumist); läbinud vabanemiseelsed nõustamised 06.03.2019; 08.03.2019; 20.03.2019; 17.04.2019. S.G en Hetkel ei ole netähtaege vabanemise korral on Rapla vald valmis talle elukohta pakkuma kindel kas tegemist saab olema sotsiaal korterit pinnaga või aitab Rapla vald S. l G- üürida. Täpsemad asjaolud selguvad S.G vanglast vabanemisel. Lisaks on S.G ema L. T. oleks valmis S.G tema ennetähtaegsel vabanemisel enda juurde aadressile: xxx

elama võtma. ei näe S.G end vaatamata sellele ema juures elamas, sest nad ei ole väga pikalt üksteisega lähedaselt suhelnud ning S. sõnul oleks see justkui võõra G

inimese juurde elama minek. xxx 7-

S. õppis põhikoolis

9 klassis. Lõpetas vahistatuna G Pärnu Arestimajas põhikooli õppis , kus õppis . S.G oli xxx automehaaniku eriala õpingud jäid vangistuse tõttu pooleli. on minevikus sooritanud kuritegusid S.G majandusliku kasu saamise eesmärgil. Enne vangistust oli riiklikul ülalpidamisel. S.G Aegeajal taskuraha teenida. 18.03.2017 - 30.04.2017 ajalt on teinud juhutöid, et suvevah töötas Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglas majandustöödel abitöölisena. Lisaks töötas avavanglas olles ilma järelevalveta väljaspool vanglat ettevõttes OÜ. Vangistuste vahel, xxx 2017

ilma lepinguta turvafirmas G.. Kriminaalhooldusametnikule suvi, töötas S.G teadaoleva info kohaselt võeti S. turvafirmasse tööle vabatahtlikuna, kuid reaalsuses G maksti neile ka mitteametlikku palka. S.G s õnul oli see 5 eurot tunnis. S.G s

õnul tal turvafirmas tööl käies rahalisi probleeme ei olnud. Tal olevat ka enda sõnul teatavaid tõstukijuhtimise oskuseid. Enamus teenitud raha kulus söögile, turvafirmas töötades ta enda s alustas 2017 aasta pinguid xxx õnul alkoholi ei tarvitanud. S. sügisel õ G automehaaniku erialal ja enam tööl ei käinud. Sissetulekuks oli Pärnu Linnavalitsuse toetus

3(9) Pärnu Lasteküla lastele, mis oli 15 eurot kuus. Viru Vangla 02.05.2019 andmetel on S.G-l

169 eurot. K-raha andmetel on tasumata rahalisi nõudeid summas 6 vabanemisfondis 93 eurot. S.G väljendab motivatsiooni rahalisi nõudeid tasuda, mis tulevikus töö leidmisel on võimalik. Praeguse vangistuse jooksul on töötanud vanglas majandustöödel abitöölisena. uluvad ema, õde. Isa ei

perekonda ku S.G ole. S.G on varasemalt kogenud füüsilist ja emotsionaalselt vägivalda oma ema L. T. poolt. Emast eraldamisel elas S.G vanaema juures. S.G varasem suhtlusringkond koosnes peamiselt kriminaalse taustaga omavanustes noorukitest. Pärast esimest vangistust, nõuet mitte katseajal viibides, rikkus S.G suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Isik rikkus seda ning pani 04.11.17 ja 06.11.17 toime uued süüteod koos karistatud isikuga, kellega oli suhtlemise keeld. Praegusel ajal enda sõnul kriminaalse taustaga isikutega ei suhtle. S. l ei ole kunagi G- paarisuhet olnud, lapsi ei ole. 02.05.2019 on S.G suunatud tugiisiku teenusele, tugiisikut veel määratud ei ole. Isikul esineb alkoholi tarvitamise risk. S.G on varasemalt proovinud loobuda alkoholi liigtarvitamisest, kuid on esinenud tagasilanguseid. Viimase kuriteo sooritas alkoholijoobes. S.G puhul on esinenud ka alkoholijoobes vägivaldset käitumist. Vägivaldse kuriteo sooritas alkoh Alkoholijoobes olles on kergelt läinud kaasa olijoobes. grupis tekkinud kriminaalsete ideedega. Narkootikumide tarvitamise risk isikul puudub. S.G on töövõimeline. Ta on varasemalt käinud psühhiaatrite ja psühholoogide juures ning viibinud ka ravil p varasemalt sühhiaatriahaiglas. Psühhiaatri hinnangul oli S.G endasse tõmbunud ning kogenud depressiooni. Viru Vanglas olles on saanud ravi ja psühhiaatrilist nõustamist seoses psühhiaatriliste probleemidega ning pikaajalise depressiooniga. Meditsiiniosakonna hinnangul on tal varasemalt esinenud enesetapumõtteid. Füüsiliselt on terve ja töövõimeline. Vajab vangistuse jooksul psühhiaatrilise ravi jätkamist.

Viru Vangla 02.05.2019 seisuga saab S.G psühhiaatrilist ravi. Enesehinnang on positiivne, tervislik seisund on paranenud, ning S.G tunneb end palju paremini kui varem. Lapsepõlves on esinenud käitumisprobleeme. Ta on korduvalt saanud ema käest füüsiliselt karistada. Koolis on esinenud ema mineviku tõttu. S.G kiusamist, t hakkas enda sõnul kiusajatele vastu, mis viis kaklusteni ning ta ei kahetse seda. on S.G suhtlemisel ametnikega rahulik ning suudab ametnikuga dialoogis olla. Kaaskinnipeetavatega ei ole suhtlemisel probleeme täheldatud. Isik on varasemalt sooritanud ühe vägivaldse kuriteo. Samuti on esinenud vägivaldset käitumist koolis. Vägivaldne käitumine oli seotud isiku kiusamisega koolikaaslaste ka poolt, millele ta vastu hakkas. Ta on vihasena olles löönud elutuid esemeid (seinad). S.G on uritegude ajal ei ole ta väljendanud, et sooritatud k tagajärgedele mõelnud ning on lihtsalt tegutsenud. Minevikus ei ole isik suutnud enda probleeme lahendada, konfliktide tõttu koolis kasutas vägivalda ning selleks, et auto ärandamisest teada ei saadaks üritas jälgede peitmiseks autot süütamise teel hävitada. S.G on õigustanud autode ärandamist asjaoluga, et inimesed, kes jätavad autodele võtmeid ette ning uksed lahti on kohati selles ise süüdi. Enne vangistust esines koostööprobleeme kriminaalhooldusega ja koolist puudumisi. 04.10.2018 - 02.05.2019 seisuga ei ole inspektor-kontaktisikuga vanglas suhtlemisega probleeme esinenud. Kriminaalhooldusel olles on jätkanud riskeeriva elustiiliga, pani toime uusi rikkumisi ning eiras kohtu poolt pandud kohustusi. Väärteokorras on karistatud 20 korral. Varasemalt määratud katseaegadel ning vanglast väljaspool viibimisel ei ole näidanud üles motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobuda, mida iseloomustavad katseajal sooritatud uued süüteod.

Vangistuses olles on isiku käitumine ning täiskasvanulik. Võtab oma tegude eest olnud hea vastutust ning arvestab teistega. Hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele, o . htlik avalikkusele, risk ühiskonnas Oht seisneb läbi varguste kauplustele majandusliku kahju tekitamises, avalikkuse ohtu seadmises juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, füüsilises ründes, millega tekitatakse kehalisi vigastusi ning

4(9) sõiduki ärandamistes ning nende hävitamises, millega tekitatakse majanduslikku kahju.

Oht on kõige tõenäolisem k on tarvitanud alkoholi, viibib kriminaalse mõtteviisiga isikute kui isi seltskonnas, tekivad probleemid, millega ei oska toime tulla.Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 62% ägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus ja v

2 aasta jooksul 71%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava vangistusest vangla ette tingimisi ennetähtaega vabastamist, teeb paneku määrata kinnipeetavale S. le katseaeg ja käitumiskontroll G- kuni 13.02.2020. Arvamus katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta on kriminaalhooldaja andnud arvamuse, et käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata S. le järgmised G- kohustused: -

- mitte omada KarS § 75 lg 2 p 2 mitte tarvitada alkoholi; KarS § 75 lg 2 p 2(1) või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; KarS § 75 lg 2 p 4

- otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks asuda tööle või võtta - ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vabanemist; jätkata sügisel hariduse omandamist; KarS § 75 lg 2 p 7 mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhe

- lda kohtu määratud isikutega – suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, mitte viibida Pärnu mitte linnas..

Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et lähtudes KrMS § 432 lg 33 kohaselt ei soovi prokurör võtta osa, ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist.

S

.G selgitas kohtuistungil, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Elukohaga on nii, et hetkel küsimus ei ole lahendatud, samas, ta võib minna ema juurde Kohila vallas Raplamaal. Ta leiab, et kriminaalhooldusametnik oma hinnangutega ei ole siiski objektiivne, ametnik ei ole temaga kohtunud. Ta tahaks olla ka Pärnus, seal on isikud, kes teda võinad toetada, ta oli seal lastekodus. See suhtlemise keeld, mida amwetnik talle taotleb vangla iseloomustus, ei ole ka mõistlik.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega , leiab, et S.G vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise

– tema käitumine ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Vangla on esitanud isiku kohta andmed tema elu ja käitumise kohta enne vangistust.

5(9) Enne vangistust elas S.G xxx. Seal elas ta peremajas, kus Pärnu Lastekülas aadressil tal oli oma tuba ja kõik eluks vajalik. Elukoht asus piirkonnas, kus elasid kuritegude kaasosalised. Kinnipeetaval on omandatud . on minevikus sooritanud põhiharidus S.G kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Enne vangistust oli riiklikul S.G ülalpidamisel. Aeg ajalt on teinud juhutöid, et suvevaheajal taskuraha teenida. - Enne vangistust tarvitas alkoholi seltskonnas, suurtes kogustes ja tööst/koolist vabal ajal. S.G-l on esinenud olukordi kus on tarbinud alkoholi mitu t ning on päeva järjes esinenud mäluauke. S.G on varasemalt proovinud loobuda alkoholi liigtarvitamisest, kuid on esinenud tagasilanguseid. Viimase kuriteo sooritas alkoholijoobes. S.G puhul on esinenud ka alkoholijoobes vägivaldset käitumist. Vägivaldse kuriteo sooritas alkoholijoobes. Kinnipeetaval on K- Isiku raha andmetel rahalisinõudeid 6169 euro ulatuses. lähedasteks on ema, õde ja tädi. Isik on varasemalt olnud korduvalt kriminaalhoolduse all, kuid rikkunud talle pandud kohustusi ja pannud Isiku katseajal toime uusi süütegusid. varasem käitumine on selline, et ta sooritab kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isiku tutvusringkond koosneb peamiselt kriminaalkorras karistatud isikutest.

Kohus peab tõdema, et need andmed osutavad pigem sellele, et ei olnud elukoht, kriminaalhooldus ega varasem korduv karistatus sellised kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. Selles mõttes on prognoos järjekordse kriminaalhoolduse kohaldamisele negatiivne.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 4 kriminaalkaristust. Isik on varasemalt karistatud varguste ja omavolilise sissetungi eest, asja omavolilise kasutamise eest grupis, grupiviisiliste varguste ja avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga. nähtub Vangla esitatud iseloomustusest , et isik oli varasemalt allutatud korduvalt kriminaalhooldusele, isik on katseajal jätkanud kuritegude toimepanemist. Tuginedes

vangla iseloomustusele, võib öelda, et kriminaalhooldus meetmena ei olnud piisav.

Käesolevat karistust kannab asja omavolilise kasutamise eest grupis.

Isikul on 9 kehtivat väärteokaristus, need on mõistetud kahel korral LS § 201 lg 1, LKindlS § 81, AS § 71, LS § 259 lg 1 järgi, ühel korral LS § 201 lg 2, LS § 238, LS § 236 lg 1, LS § 223 lg 1, LS § 237 lg 1, KarS § 218 lg 1, TubS § 48, TubS § 47 järgi. Isiku väärteokaristustustest nähtub, et isik paneb toime erinevaid väärteokaristusi, nii liiklusalaseid, varavastaseid, kui ka alko ja tubakaseaduse alaseid rikkumisi.

Isiku korduvad kriminaal

–ja väärteokaristused näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Asjaolu, et isik rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ja jätkas kriminaalhoolduse ajal süütegude toimepanemist, itab nä isiku negatiivset suhtumist kohtu ja kriminaalhoolduse poolt määratud nõuetesse. Seega isik omab ükskõikset suhtumist ühiskonda ja seal kehtivatesse õigusormidesse ja reeglitesse. Kohus leiab, et isiku varasemate kuritegude asjaolud ja isiku nendesse suhtumine t esineb reaalne näitab, e risk ja oht, et vabaduses võivad olla ohustatud teised isikud, teiste isikute vara vastase kuriteo toimepanemise, nud vaid see risk ei ole vähene vastupidi-

risk on üsna reaalne.

Nüüd hindab kohus isiku käitumist vangistuse ajal ja kuidas vangistuse ajal tuvastatud riskid on vähenenud.

6(9) Kinnipeetav vestluse teemal elukoha on vangistuses olnud tööga hõivatud. Ta on läbinud tagamine koostöös kohaliku omavalitsusega, vestluse karjäärinõustamise, teinud koostööd tugiisikuga, läbinud programmi „Õige hetk“, saanud psühhiaatrilist ravi ja vaimse tervise nõustamist, talle on selgitatud SRS (sõltuvusrehabilitatsiooni) osakonna põhimõtteid ja sekkumise vajalikkust; läbinud vestlus SRS paigutamise teemal; läbinud psühholoogilise nõustamine Klient emotsionaalselt "katki" suhteid lähedastega ei ole, on üksildane; läbinud - tagasilanguse ennetamise; läbinud vestluse suhetest emaga (miks läksid riidu ja enam ei suhelnud) ja ettevalmistus emaga uu . e suhtlemise alustamisest; läbinud OÜ C sõltuvusteemaline nõustamise (14 kohtumist); läbinud vabanemiseelsed nõustamised 06.03.2019; 08.03.2019; 20.03.2019; 17.04.2019. Kinnipeetaval on kaks distsiplinaarkaristust: 1.) ri nr 6-3/722-1 kasutas valvuriga Viru Vangla 17.08.2018 käskki – suhtlemisel ebaviisakat väljendit – – distsiplinaarkaristus noomitus. 2.) Viru Vangla 03.01.2019 käskkiri nr 6

– tööst keeldumine – – -3/5-1

distsiplinaarkaristus noomitus. Ülalnäidatud asjaolud osutavad, et isik on vangistuses teinud pingutusi enda hoiakute muutmiseks. Samas tuleb juhtida tähelepanu, et isiku kasulik tegevus hõlmab lühikest ajavahemikku alates aastast 2018 aasta. ehk sellest käesoleva ajani on möödunud vähem kui Kohus märgib, et isikute hoiakute ja elustiili korrigeerimiseks on see väike aeg ja kohtul ei ole veendumust, et positiivsed hoiakud on isiku poolt kindlalt ja lõplikult vastu võetud. Isik võib ägivaldne, minna kaasa grupi mõjuga ja mitte mõelda oma alkoholi tarvitades olla v

tegude tagajärged et isiku distsiplinaarkaristus, ei ole märkimisväärse ele. Kohus leiab, tähendusega võrreldes isiku poolt vangla läbitud töötamise ja programmidega. Samas annabki distsiplinaarkaristuse fakt tunnistuse selle kohta, et isik ei ole veel kindel hoidmaks oma käitumist kontrolli alla. Seega on kohus seisukohal, et isiku poolt vangistuse ajal tehtud pingutuste tähendust ja mõju ei tohi ega saagi eirata, samas ei leia kohus, et läbitud töötamine ja programmid oleks piisav uue eriti varavastase kuriteo toimepanemise riski oluliseks vähendamiseks. Kuriteo risk on eriti tõenäoline, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist ja kiminaalse mõtteviisiga isikutega suhtlemist.

Nüüd hindab kohus, millised on isiku perspektiivid vabaduses.

Tema võimalused vabaduses – soov alkoholisõltuvusest on iseenesest head elukoht, vabanemiseks. Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks. V isikutunnistus angla iseloomustuse kohaselt on isikul kehtiv isikut tõendav dokument (AAxxx) kehtivusega kuni 25.11.2020. Isikul puudub garanteeritud töökoht. Isikul on K- . raha andmetel rahalisinõudeid 6169 euro ulatuses Vabanemise korral on Rapla vald valmis talle elukohta pakkuma Hetkel ei ole kindel, kas tegemist saab olema sotsiaalpinnaga või aitab Rapla vald S. l korterit üürida. G- Samas isik on ise kõhklev elukoha kohta. Ta ei suutnud kohtule kindlalt selgitada, kuhu ta läheb elama püsivalt peale võimalikku vabanemist ja kuidas hakkab oma elu korraldama. Reaalne olukord on see, et hetkel ei ole vallas isikule konkreetset elukohta pakkuda. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on vabanemisjärgne elukoha võimalus olemas, tal on motivatsioon loobuda alkoholi tarvitamisest.

Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud.

7(9) Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91- kaks

06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on kehtiv distsiplinaarkaristust. at

Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul S.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul riminaalkorras puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, keda on eelnevalt k karistatud ja keda on varasemal tingimisi karistuse kandmiselt vabastatud, kes on rikkunud t krim , oleks inaalhoolduse nõudeid ning kes on katseajal pannud toime uusi süütegusid lühikese vangistuse kandm . Iseenesest fakt, et isik on vanglas ine täitnud karistuse eesmärgid teinud järeldusi o varasema käitumise, hoiakute osas ma ja oma elu muutmiseks on positiivne asjaolu, aga ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Seda eelkõige põhjusel, et isik ei suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid, jätkates katseajal suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega, kes olid ka tema uute süütegude toimepanemise kaasosalisteks Lähtuvalt eelne . vast on kohus seisukohal, et järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Isiku varasem krimimaalhooldus annab tunnistuse sellest, et isiku hoiakutes ei ole pikema aja jooksul muutusi toimunud, kuigi ta alus kanda karistus vabaduses. Kohus ei lle on eelnevalt antud võim näe neid asjaolusid, miks nüüd tuleks jaatada, et isiku hoiakud on vangistuise ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Ei saa jätta tähelepanuta fakti, et isik on vangistuses juba teist korda. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine oleks isiku suhtes õigustatud.

Lisaks on oluline märkida, et tulenevalt vangla iseloomustest on isikul K-raha andmetel rahalisinõudeid 6169 euro ulatuses ritud töökohta. . Isikul pole garanee Isik on teinud varasemalt juhutöid. Isik on pannud toime varasemalt varavastaseid kuritegusid ja asja omavolist kasutamist. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et isiku sissetulekuallikaks oli kuritegelikul teel saadud tulu. Kohtu hinnangul üsna suure võlgnevuse omamine ning eelnevate kuritegude toimepanemise motiiv soodustada uute kuritegude toimepanemist ja hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski.

Lisaks on oluline märkida, kinnipeetava alkoholi travitamise riski. Kinnipeetav on tarvitanud alkoholi alates 7-8 aastaselt. Viimase kuriteo sooritas isik olles alkoholijoobes. S.G puhul on esinenud ka alkoholijoobes vägivaldset käitumist. Vägivaldse kuriteo sooritas alkoholijoobes. tekkinud kriminaalsete Alkoholijoobes olles on kergelt läinud kaasa grupis ideedega. S.G on varasemalt proovinud loobuda alkoholi tarvitamisest, kuid on toimunud tagasilangused. Seega on Isik omab väärteokorras karistust Alkoholiseaduse järgi. alkoholi tarvitamine kinnipeetava jaoks probleem ja risk uute kuritegude toime tõsine panemiseks. Kohtu hinnangul on positiivne, et isik on vanglas läbinud erinevaid alkoholisõltuvuse alaseid programme ja on enda probleemi tunnistanud. Samas ei ole alkoholi tarvitamise risk kuhugi kadunud ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski.

Veel on oluline märkida, et kinnipeetav on avaldanud vanglale, et tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Isikul oli katseajal määratud keeld mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Isik katseajal rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ja jätkas nende isikutega suhtlemist ja sooritas grupis Lisaks isik olla grupis teiste uued süüteod. võib

8(9) isikute poolt mõjutatav. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Seega suhtlemine kriminaalse taustaga ja/või sõltuvusprobleemidega isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski.

Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski.

On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb pärast. 13.02.2020, s.o 8 kuu Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piis

avalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid.

Kohus arvestab asjaolu, et isikul on elukoht, , ja soov loobuda olemas võimalik lähedased edaspidi alkoholi tarvitamisest d nimetatud , samas peab vajalikuks märkida, et isikul oli positiivsed asjaolud olemas ka enne kuritegude sooritamist. Seega pole kohtu hinnangul nende positiivsete asjaolude olemasolu nii märkimisväärse tähendusega, et tooksid kaasa isiku vabastamise enne tähtaegselt. Olukord on selline, et kohtu arvates ei kaalu isiku käitumine vanglas ja tema vabaduses viibimise võimalused tema varasemast elukäigust tulenevaid riske.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20).

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi ( vangistuses töötamine, elukoht, programmides osalemine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et

9(9) süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema korduv karistatuse olemasolu, tingimusliku karistuse kontrollnõuete rikkumine ja katseajal uute . Isik ei ole varasematest karistustest vastavaid süütegude toimepanemine järeldusi teinud, et elada edaspidi seadusekuulekat elu. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo.

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik.

Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema korduv karistatust, varasema kriminaalhoolduse nõuete rikkumist hus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt , leiab ko uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu S.G temale kohtuotsusega Pärnu Maakohtu 24.07.2018 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik