3-19-435/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2019. a, Tallinn

Haldusasja number

3-19-435

Haldusasi

G. B. kaebus seoses talle määratud riigi õigusabiga ja

advokaatidele helistamisega

Menetlusosalised

Kaebaja – G. B.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde Tallinna Vangla 15.04.2019 vastus haldusasjas

nr 3-19-423.

2. Tagastada kaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 06.03.2019 G. B. võõrkeelne avaldus. Avalduse kohaselt

viibib ta Tallinna Vanglas vahistatuna. Tema suhtes on kohaldatud suhtlemispiiranguid

(kirjavahetus, helistamine, lähedaste ja sõpradega kokkusaamise keeld). Kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 1431 lg-te 1 ja 4 kohaselt on lubatud helistada ja kirjutada advokaadile.

Talle on määratud kaitsja Urmas Simon, kuid ta ei ole advokaadiga rahul. Kaebaja soovib

advokaadi välja vahetada. Tallinna Vangla keelab helistada teistele advokaatidele, sh selleks,

et sõlmida kliendilepingut. G. B. soovib, et kohus selgitaks, kas vangla tegevus keelata teiste

advokaatidega suhtlemine on seaduslik ja põhjendatud. Samuti selgitada, kas telefonisti

tegevus, kes sunnib kaebajat pöörduma prokuratuuri poole, on õiguspärane. Kaebajal on vajalik

helistada teistele advokaatidele, et nendega leping sõlmida. U. Simon määrati riigi poolt, kuid

leping on suuline, millega rikutakse advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 p 4. Advokaat ei maksa

riigile makse. See on karistatav karistusseadustiku (KarS) § 389 lg 1 alusel. U. Simon suhtub

oma kohustustesse hooletult. Advokaat Dmitri Školjar on andnud nõusoleku G. B. kaitsmiseks,

kuid tal ei lasta tutvuda asja materjalidega. Samuti palub G. B. kontrollida advokatuuri tegevuse

õiguspärast, kuna talle jäeti määramata uus esindaja. Advokaadi vahetamine on võimatu, kui

kaebajal on suhtlemispiirangud.

Avaldusele on lisatud advokatuuri vastus G. B. pöördumisele, kuhu kaebaja on vene keeles

märkinud, et ta ei saa aru, mida seal on kirjutatud. Eraldi on märgitud lõik, kus advokatuur

selgitab avaldajale, et kui ta soovib, et teda esindaks edaspidi D. Školjar, siis tuleb tal sõlmida

kliendileping. Riigi õigusabi lõpeb lepingulise esindaja menetlusse astumisel.

3-19-435

2(5)

2. Kohus tõlgendas avaldust kaebusena. Kohus küsis Tallinna Vanglalt 18.03.2019

kohtunõudega kaebaja avaldusi ja taotlusi, mis on seotud teistele advokaatidele helistamisega.

3. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 22.03.2019.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebuse saamisel kontrollib kohus selle lubatavust, tehes halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) §-s 120 sätestatud toimingud. Lühidalt tähendab see seda, et kohus kontrollib, kas

vaidluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi

saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded, kas järgitud on kaebetähtaega ning kas kaebajal on

kaebeõigus. Kaebuse saab menetlusse võtta, kui kaebus on lubatav ega esine aluseid kaebuse

tagastamiseks või käiguta jätmiseks (HKMS § 120 lg 2). Kaebuse tagastamise alused on

sätestatud HKMS § 121 lg-tes 1 ja 2.

5. Kaebaja on teinud etteheiteid talle määratud riigi õigusabi osutaja tegevusega, soovides, et

kohus kontrolliks advokatuuri tegevuse õiguspärasust kaitsja nimetamisel ja vahetamisel.

5.1.

Kaebus ei ole lubatav. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

5.2.

Halduskohtu

pädevusse

kuulub

avalik-õiguslikus

suhtes

tekkinud

vaidluste

lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Õigussuhte

iseloomu määramisel tuleb lähtuda vaidluse esemest, s.o kaebuse nõudest ja kaebuse alusest.

Kui kaebuse nõue on HKMS § 37 lg-s 2 sätestatud taotlus asja sisuliseks lahendamiseks, siis

kaebuse alus on põhiline asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Kaebaja on

nõudnud, et kohus kontrolliks advokaatuuri tegevuse õiguspärasust advokaadi vahetamata

jätmisel. Kuigi advokatuur on avalik-õiguslik juriidiline isik ning seeläbi avaliku võimu kandja,

kelle puhul võib eeldada avalik-õiguslikku suhet poolte vahel, on sellise vaidluse

lahendamiseks ette nähtud siiski teistsugune kohtumenetluse kord. Halduskohtu pädevuses ei

ole kontrollida advokatuuri tegevuse õiguspärasust kaitsja nimetamisel ja vahetamisel.

Niisamuti ei kuulu halduskohtu pädevusse kaitsja nimetamine ja vahetamine.

Riigi õigusabi on muu hulgas määratud kaitse kriminaalmenetluses (riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 4 lg 3 p 1). Kui kahtlustataval puudub kokkuleppeline kaitsja, määrab kaitsja

uurimisasutus, prokuratuur või kohus (KrMS § 43 lg 2). Riigi õigusabi andmise kaebajale on

otsustanud määrusega uurimisasutus (RÕS § 15 lg 3). RÕS § 18 lg-s 1 sätestatakse, et riigi

õigusabi osutaja nimetab uurimisasutuse määruse alusel advokatuur. Kohtul, prokuratuuril ega

uurimisasutusel ei ole õigust leppida advokaadiga kokku riigi õigusabi osutamises ega nimetada

riigi õigusabi osutavat advokaati (RÕS § 18 lg 2). Kui advokaat on asunud riigi õigusabi korras

õigusteenust osutama, on ta kohustatud seda reeglina tegema asja lõpliku lahendamiseni (RÕS

§ 19 lg 1, KrMS § 45 lg 5). Riigi õigusabi osutamine lõpeb menetluse lõppemisega. Riigi

õigusabi osutajat saab vahetada RÕS §-s 20 sätestatud korras: selleks on vaja riigi õigusabi

osutava advokaadi ja riigi õigusabi saaja kokkulepet ja õigusteenust osutama asuva advokaadi

nõustumist. Riigi õigusabi taotleja ei saa nõuda uue kaitsja nimetamist, kui sellised nõusolekud

puuduvad. Uue riigi õigusabi osutaja nimetab advokatuur kohtu, prokuratuuri või

uurimisasutuse määruse alusel. Seega toimub uue riigi õigusabi osutaja nimetamine kohtu,

prokuratuuri või uurimisasutuse määruse alusel. Advokatuur ei saa pädeva asutuse määruseta

määratud kaitsjat vahetada. Piirangud kaitsja vahetamisele tagavad riigi õigusabi efektiivsuse

ja kulutõhususe: kaitsja on menetlusest algusest lõpuni, mis tähendab, et ta on menetlusega

kursis ega vaja täiendavat aega menetlusdokumentidega tutvumiseks algusest peale.

Asja menetlev kohus saab riigi õigusabi osutaja kõrvaldada riigi õigusabi osutamisest üksnes

saaja taotlusel või omal algatusel vaid juhul, kui advokaat on end näidanud asjatundmatu või

hooletuna (RÕS § 20 lg 31). Harju Maakohus on lahendanud kaebaja taotluse kaitsja

taandamiseks 26.03.2019 määrusega kriminaalasjas nr 1-19-112, jättes selle rahuldamata.

3-19-435

3(5)

5.3.

Asjaolu, et riigi õigusabi osutaja määrab advokatuur, tähendab ühtlasi seda, et riigi

õigusabi taotleja ja saaja ei saa nõuda endale meelepärast esindajat. Kui kaebaja ei ole rahul

talle osutatud õigusteenuse kvaliteediga, on tal võimalik pöörduda advokatuuri aukohtu poole

(AdvS § 16 lg 1). Aukohtumenetlus algatatakse, kui advokaadi tegevuses ilmnevad

distsiplinaarsüüteo tunnused. Kaebajal puudub samas õigus nõuda aukohtumenetluses endale

sobivat lahendit. Näiteks kui advokatuur jätab advokaadi tegevuse suhtes aukohtumenetluse

algatamata distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tõttu, saab kohus sellise otsuse

vaidlustamisel üksnes kontrollida, kas advokatuur on menetluse läbiviimisel järginud

menetlusreegleid, kuid mitte otsustada, kas sisuline hinnang advokaadi kutse-eetika järgimisele

on õige. Seda on kaebajale selgitanud halduskohus ka oma 14.05.2019 määruses haldusasjas nr

3-19-701 (p 3).

6. Kaebaja on teinud etteheiteid ka Tallinna Vangla tegevusele, kuna tal pole võimaldatud

helistada teistele advokaatidele peale määratud kaitsja. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg

2 p 1 alusel.

6.1.

Kohus saab anda hinnangu vangla tegevuse õiguspärasusele konkreetset vaidlust

lahendades. Kaebaja eesmärgiks on helistada teistele advokaatidele ja leppida kokku enda

kaitsmine. Kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas konkretiseerinud, kellele ta täpselt helistada

soovib. Igal juhul on kaebuse eesmärgi saavutamiseks tuvastamiskaebus ebaefektiivne

õiguskaitsevahend. Tuvastamisotsus ei loo vastustajale kohustust käituda selles taotletud viisil.

Tuvastamiskaebuse esitamise võimalusi on menetlusseadustikus ka piiratud. HKMS § 45 lg 3

kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada siis, kui isiku õiguste kaitseks ei ole efektiivsemaid

õiguskaitsevahendeid.

Kaebaja

õiguste

kaitseks

on

praegu

olemas

efektiivsem

õiguskaitsevahend – kohustamiskaebus. Kohustamiskaebusega saab nõuda Tallinna Vangla

kohustamist võimaldada kaebajal helistada advokaatidele.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tegemist on diskretsioonilise tagastamise

alusega, mida ei saa kohaldada kergekäeliselt. Kohus ei saa meelevaldselt keelduda oma

põhifunktsiooni täitmisest – õiguse mõistmisest. Kuna kaebuse tagastamisel ei lahenda kohus

kaebust sisuliselt, lasub kohtul normi kohaldamisel kõrgendatud põhjendamis- ja

kaalumiskohustus. Kaebeõiguse tuvastamisel tuleb lähtuda HKMS §-s 44 sätestatud

kaebeõiguse tingimustest ja kaebeõigusele HKMS §-s 45 kehtestatud piirangutest. Kaebuse

saab tagastada vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on ilmselge. Keerukama õigusliku

küsimuse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ja asja analüüsimist kohtuotsuses.

HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse oma subjektiivsete

õiguste kaitseks. See tähendab, et isikule peab avalikust õigusest tulenema subjektiivne õigustus

või käitumise võimalus, mida haldusorgan on oma tegevusega on riivanud. Subjektiivne avalik

õigus saab isikule tuleneda seadusest või muust õigustloovast aktist, haldusaktist ja

halduslepingust. Isikul peab olema õigus nõuda sättest kinnipidamist.

Kaebaja on kriminaalasjas kahtlustatav. Tema suhtes on kohaldatud KrMS § 1431 lg-s 1

sätestatud suhtlemispiiranguid: prokuratuuri 08.01.2019 määrusega on piiratud kirjavahetuse ja

telefoni kasutamise õigust. Kirjavahetuse ja telefoni kasutamist ei ole piiratud suhtlusele

riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga (KrMS § 1431

lg 4). Kuigi vahistatutele laieneb vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 1 kaudu VangS § 28 lg 3,

tuleb arvestada VangS §-s 102 sätestatut. See tähendab, et KrMS § 1431 lg 4 on VangS § 28 lg

3 suhtes erinormiks. Võrreldes VangS § 28 lg-s 3 sätestatuga, on KrMS § 1431 lg 4 kohaselt

vahistatul õigus suhelda kaitsjaga. KrMS § 1431 lg 4 ei näe ette suhtlemist advokaadist

esindajaga. Kohus möönab, et isikul võib olla kriminaalmenetluses rohkem kui üks kaitsja.

Samuti võib tal olla pooleli muid menetlusi (tsiviilasjad, haldusasjad). Seega ei ole täielikud

3-19-435

4(5)

piirangud põhjendatud. Kaitseõigust piiraks see, kui vahistatul puuduks võimalus otsida endale

uus kaitsja. Samas on vaja vanglal veenduda, et kaitsja, kellele vahistatu helistada soovib, on

usaldusväärne ja et helistamine ei kahjusta kriminaalmenetlust. Selliselt peaks isik taotluses

välja tooma, kellele ta konkreetselt helistada soovib. Põhjendatud on nõue, et selline isik peab

vastama KrMS §-s 42 sätestatud kaitsja nõuetele. Vanglal peab olema võimalik kaitsja

vastavuses veenduda. Konkretiseerimata tulevikku suunatud taotlus selleks võimalust ei anna.

Sellise taotluse esitamiseks pole kaebajal õigust. Vahistatult ei tulene tingimusteta ja üldist

subjektiivset avalikku õigust helistada advokaatidele, kes ei ole kaitsja. Seega ei ole avaliku

võimu kandja kohustatud sellesisulist toimingut lubama. Küll saab vangla otsustada

konkreetsetel juhtumitel helistamise võimaldamise üle.

6.2.

Kaebaja on nõudnud helistamist D. Školjarile haldusasjades nr 3-19-423 ja 3-19-702.

Isegi kui vaidluse esemeks oleks helistamine üksnes D. Školjarile, tuleks kaebus tagastada.

Kohustamiskaebuse esitamiseks tuleb eelnevalt läbida vanglas kohtueelne menetlus (VangS §

11 lg 5). See tähendab, et vastavasisulise kohustamisnõude esitamiseks halduskohtule peab

kinnipeetav olema eelnevalt vaidemenetluse korras vangla keeldumise helistamisest

vaidlustanud. Alles siis, kui vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata jäetud, on kinnipeetaval õigus esitada vangla tegevuse peale kohustamiskaebus

halduskohtule (VangS § 11 lg 81). Selleks, et lugeda kohtueelne menetlus läbituks, tuleb see

läbida nõuetekohaselt.

Haldusasja nr 3-19-423 materjalidest nähtub, et kaebaja on vaidlustanud Tallinna Vangla

tegevust D. Školjarile helistamisel, kuid tema vaided on tagastatud. Kuna asja lahendamisel on

relevantne Tallinna Vangla 15.04.2019 vastus haldusasjas nr 3-19-423, tuleb see võtta

haldusasja materjalide juurde. Nimelt on kaebaja esitanud vanglale võõrkeelsed avaldused,

keeldudes tõlke eest tasumast. Samas on tema isikuarvel vastavad vahendid olemas.

Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491 lg-te 1 ja 2 kohaselt

tuleb vanglal tõlge korraldada, kuid enne seda on vaja saada kinnipeetava nõusolek tõlke kulude

mahaarvestamiseks isikuarvelt. Kui kinnipeetav ei nõustu tõlkekulude mahaarvamisest, kuigi

tal on vastavad vahendid olemas, edastatakse menetlejale võõrkeelne avaldus. Menetleja peab

oma vastuses põhjendama kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata

jätmist ning selgitama dokumentide tõlkimise protsessi (VsKE § 491 lg 3). Vangla korraldab

tõlkimist omal kulul vaid siis, kui vahistatul selleks vahendid puuduvad. Kuna kaebajal on

tõlkimiseks vahendid olemas, on vanglal õigus tõlget nõuda. Seega ei ole kaebaja läbinud

nõuetekohaselt kohtueelset menetlust ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

Kohustamisnõue helistada D. Školjarile on ka juba kohtu menetluses (haldusasi nr 3-19-423).

Kohus ei võtnud haldusasjas nr 3-19-423 küll seisukohta sobiva nõude osas – kas kaebuse

eesmärgi saavutamiseks on sobiv kohustamis- või hüvitamisnõue –, kuid märkis, et kohustuslik

kohtueelne menetlus on igal juhul nõuetekohaselt läbimata. Kui kohus on määrusega kaebuse

tagastanud ettevalmistavas menetluses ja see lahend ei ole jõustunud määruskaebuse esitamise

tõttu, võib sama nõudega samal alusel esitatud kaebust pidada korduvaks kaebuseks HKMS §

43 lg 1 p 3 mõistes. Korduv kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel tagastada. HKMS § 121

lg 1 p 3 eesmärgiks on vältida seda, et mitu kohtunikku menetleks samal ajal sama nõuet samal

alusel eraldi menetlustes.

Tallinna Vangla 27.05.2019 vastusest haldusasjas nr 3-19-702 nähtub ka, et D. Školjar ei pea

end vastupidiselt kaebaja väidetule kaebaja kaitsjaks. Seega puudub kaebajal õigus nõuda

helistamist D. Školjarile kriminaalasja raames. KrMS § 1431 lg 4 on VangS § 28 lg 3 suhtes

erinormiks (vt määruse p 6.1.). Kuskilt ei nähtu, et D. Školjar oleks kaebaja kaitsja või esindaja

mõnes muus asjas.

3-19-435

5(5)

7. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda sama nõudega samal alusel uuesti

kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43

lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik