Legislator Case Law & Legislation
1-09-18751/2 AI generated

1-09-18751/2 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-09-18751/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 (4) Kriminaalasi nr 1-09-18751

Legislator headnote

AI generated

1-09-18751/2 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 1 (4) Kriminaalasi nr 1-09-18751

Keywords

AI generated
costs of visitation rights abusive litigation fee excessive court fee value added tax liability reimbursement of VAT refusal of expense reimbursement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (4) Kriminaalasi nr 1-09-18751

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Täitmiskohtunik Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 30.detsembril 2009.a. Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-18751, liidetud ühte menetlusse 1-06-4786 Asja nimetus Toomas Vennola avaldus kriminaalasjas tehtud otsuste täitmise lõpetamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik: Toomas Vennola( isikukood 34508092754), elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x. Kohtuistungi toimumise aeg kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

1. Liita ühte menetlusse kriminaalasjad nr 1-09-18751 ja 1-06-4786. Liidetud asjale jätta ühiseks numbriks 1-09-18751.

2.Lõpetada täitemenetlus kriminaalmenetluse kulu sissenõudes täitmise aegumise tõttu Toomas Vennola kohta tehtud alljärgnevate kohtuotsuste täitmiseks:

1) Tartu Maakohtu 05.10.2005.a. otsus nr 1-653/2005. Rahatrahvi 10 000 krooni nõudes, täiteasi nr 191/2005/2731. Nõude tasumata osa suurus 3996 krooni. 2) Tartu Maakohtu 25.04.2006.a otsus nr 1-06-4786. Sundraha 4500 krooni nõudes, täiteasi nr 191/2006/1123.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Tartu Maakohtule Jõgeva kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Toomas Vennola esitas Tartu Maakohtule avaldused, milles palus lugeda aegunuks tema suhtes algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 191/2005/2731 ja 191/2006/1123. Avaldus edastati lahendamiseks Jõgeva kohtumajale.

2 (4) KrMS § 432 lg 1 alusel menetleb kohus Toomas Vennola avaldust kirjalikus menetluses.

Nõuded on kohtutäituri, Rita Lohu, menetluses. Täitemenetluse registris on registreeritud järgmised tasumata nõuded: Täiteasjas nr 191/2005/2731 rahatrahv 10 000 krooni, sellest nõude jääk 3996 krooni, kohtutäituri tasu 700 krooni+ 18% km, kokku 826 krooni ja täitekulu 70.80 krooni. Täiteasjas nr 191/2006/1123 sundraha 4500 krooni, kohtutäituri tasu 1300 krooni ja täitekulu 118 krooni.

Kohtu seisukoht Kriminaalasju ühte menetlusse liites tugineb kohus KrMS § 216 lg.1 p.2, lg.2, lg3. Kohus, lähtudes täitemenetluse formaliseerituse printsiibist, tugineb avaldust lahendades täitemenetlusregistris kajastuvatele andmetele. Kohtutäiturimäärustiku § 32 lg 1 ning Justiitsministri määruse 25. oktoobrist 2001.a nr 70 „Täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimingute andmekogu“ § 2 lg 1 järgi on Täitemenetlusregistris täitemenetluses osalevate isikute andmed, tehtud täitetoimingud ja koostatud täitedokumendid. Seega sisaldub selles loetelus kõik, mida kohtul antud asja menetlemiseks vaja on.

Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Täitemenetluse seadustiku § 207 sätestab: (1) Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. (2) Rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. KarS § 82 lg 1 sätestab: otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: p.1)viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest; p.2)kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 82 lg.2 sätestab: otsuse täitmise aegumine peatub: p.1)ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest; 2)käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks; 3)ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. Täitemenetluse seadustiku § 210 sätestab: Kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 204 lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut.

Sellisest sõnastusest tuleneb, et ka menetluskulude sissenõudmisele kohaldatakse aegumist samadel alustel rahalise karistuse aegumist reguleerivate sätetega. Asudes hindama, kas käesolevas asjas osutatud kohtulahendist tulenevate menetluskulude nõude täitmine on aegunud, tuleb anda hinnang, kas esineb KarS § 82 lg.2 sätestatud täitmise aegumise peatumise aluseid ja millal on otsuse täitmine aegunud KarS § 82 lg.1p.1,2 tähtajast tulenevalt.

Tartu Maakohtu 05.10.2005.a.otsusega( täiteasi 191/2005/2731) on Toomas Vennola süüdi tunnistatud KarS § 329 järgi, s.o.teise astme kuritegu ja mõistetud talle rahaline karistus 10 000 krooni. Kohtuotsus jõustus 13.10.2005.a. Seega KarS § 82 lg.1 p.2 sätestatud 3- aastane tähtaeg on tänaseks päevaks möödas.

3 (4) Tartu Maakohtu 25.04.2006.a otsusega( täiteasi 191/2006/1123) on Toomas Vennola süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi, s.o.teise astme kuritegu ja mõistetud temalt välja sundraha 4500 krooni riigi tuludesse. Kohtuotsus jõustus 03.05.2006.a. Seega KarS § 82 lg.1 p.2 sätestatud 3-aastane tähtaeg on tänaseks päevaks möödas.

Kohtule ei ole teatavaks saanud andmeid, mis annaks alust lugeda Toomas Vennola suhtes tehtud otsuse menetluskulude sissenõudmiseks täitmise aegumine peatunuks, s.t. ei ole avaldatud, et ta hoidus kõrvale määratud menetluskulude tasumisest, et menetluskulude tasumine oleks edasi lükatud või täitmise tähtaega pikendatud. Seetõttu on menetluskulude sissenõudmine aegunud. Täitemenetlused kriminaalmenetluse kulude sissenõudes loetletud otsuste alusel tuleb lõpetada aegumise tõttu TMS § 210, 207 lg 1 alusel. Täitemenetluse seadustiku § 207 lg 2: Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus.

Kuna käsitletav täitemenetlusasi hõlmab ka muid tasumata nõudeid( kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulu), märgib kohus neisse puutuvalt järgmist: Kohus ei saa kohtutäituri tasu ja täitekulu nõude aegumise või põhjendatuse küsimust käesolevas asjas käsitleda, ammugi mitte rahuldada, kuna kohtutäituri tasu ja täitekulu nõue kujutavad endast tsiviilkohtumenetluses käsitletavaid nõudeid. TsÜS § 157 lg.1 ja lg.2 järgi on kohtutäituri otsusest (kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta) kui täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Kohtutäituri otsust või tegevust otsuse täitmisel( juhul kui kohtutäituri tasu või täitemenetluse kulusid asutakse sisse nõudma) saaks vaidlustada vaid TMS §-s 217 lg.1 korras: Täitemenetluse seadustiku § 217 lg.1 sätestab: Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seonduvalt täitemenetlusregistrist nähtuvate andmetega osutab kohus Kohtutäituri seaduse §- le 23, mis sätestab: (1)Rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisel, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. (3) Kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga. Kohtutäituri seaduse § 23 lg.3 sõnastusest tuleneb, et kohtutäituri tasu nõutakse sisse võrdeliselt sissenõutud nõudesummaga. Käsitletavates täiteasjades, milles nõuete täitmine on aegunud, on sisse nõutud osa rahatrahvist (täiteasjas 191/2005/2731): trahvist 10000 krooni on sisse nõudmata 3996 krooni ja kohtutäituri tasu nõue võrdeliselt sissenõutud trahvisummaga oleks õigustatud. Muud nõuded on sisse nõudmata.

Kohtunik Ü.Raag

4 (4)