2-18-9403/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 4. juuni 2019

Tsiviilasja number

2-18-9403

Tsiviilasi

Kristel Kallase avaldus VALGA KASE KORTERIÜHISTU

19. aprilli

2018

üldkoosoleku

otsuse

kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. märtsi 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

VALGA KASE KORTERIÜHISTU määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): VALGA KASE

KORTERIÜHISTU

(registrikood:

80310737);

volitatud

esindaja Stefani Isotamm

Vastustaja (avaldaja): Kristel Kallas (isikukood: XXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta VALGA KASE KORTERIÜHISTU määruskaebus

rahuldamata.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 13. märtsi 2019 määrus

menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus

lahend, millega jätta menetluskulud maakohtus VALGA

KASE KORTERIÜHISTU kanda.

3. Lugeda maakohtu määruse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada Kristel Kallase avaldus.

3.2.

Tuvastada

VALGA

KASE

KORTERIÜHISTU

19. aprilli 2018 üldkoosoleku otsuse tühisus.

3.3. Jätta menetluskulud maakohtus VALGA KASE

KORTERIÜHISTU kanda.

3.4. Mõista välja VALGA KASE KORTERIÜHISTULT

Kristel Kallase kasuks menetluskulud maakohtus, s.o

riigilõiv 50 eurot.

4. Jätta

määruskaebuse

lahendamisega

seotud

menetluskulud VALGA KASE KORTERIÜHISTU kanda.

Kristel Kallasele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Kristel Kallas (avaldaja) esitas 18. juunil 2018 avalduse VALGA KASE KORTERIÜHISTU

(puudutatud isik, korteriühistu) 19. aprilli 2018 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

Üldkoosoleku kokku kutsumisel, läbiviimisel ja otsuste vormistamisel rikuti korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse

(KrtS)

sätteid.

Koosoleku

kutses

oli

päevakorrapunkti:

1) 2017. majandusaasta aruande arutelu ja kinnitamine; 2) revisjoni akt 2017. aasta

majandustegevuste kohta; 3) maja remont. Kutses polnud infot, kuidas on võimalik tutvuda

aastaaruandega. Enne koosoleku toimumist võttis avaldaja telefoni teel ühendust juhatuse

esimehega sooviga näha dokumente. Avaldajale kinnitati, et aruanne pole veel valmis. Avaldaja

ei saanud koosolekul osaleda. Hääletuse tulemusi ei protokollitud.

KrtS § 20 lg 3 järgi kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on majanduskava

kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb koosoleku teates märkida koht, kus

on võimalik tutvuda majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende

dokumentidega tutvumise kord. Koosoleku kutses ei olnud nimetatud dokumentidega

tutvumise korda. Aruanded polnud 19. aprillil 2018 toimunud koosoleku toimumise hetkeks

valminud, kuid protokolli kohaselt on see koosoleku poolt kinnitatud ja protokolli on kantud

valeandmed. Ka 18. juunil 2018 ei olnud veel võimalik aruannetega tutvuda.

Koosoleku kutses ei märgitud, et toimub hääletamine täiendava laenukohustuse üle.

Trepikodade remont ei ole kaasomandi eseme korrashoiuks vajalik muudatus. Juhatus ületas

volitusi ja võttis ühistult nõusolekut saamata elanikele täiendava laenu.

2. Korteriühistu vaidles avaldusele vastu. KrtS §-s 20 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise

korda ei ole rikutud. Teade koosoleku toimumise aja ja koha kohta oli tehtud kõigile ühistu

liikmetele kättesaadavaks, samuti oli kättesaadav 2017. aasta bilanss. 19. aprilli 2018

üldkoosolekul ei otsustatud laenukohustuse võtmist. Korteriühistu liikmel ei ole õigust nõuda

üldkoosolekult või kohtult, et tagatakse piiramatu ligipääs kõigile korteriühistu dokumentidele.

On arusaamatu, millise üldkoosolekul vastu võetud otsuse tühistamist avaldaja täpsemalt

soovib. Nimetatud üldkoosolekul võeti vastu erinevaid otsuseid.

Korteriühistu tunnistas, et 19. aprilli 2018 üldkoosoleku kutse vormistamisel ja avaldamisel

esines puudusi, kuid ainult puuduste esinemine ei ole aluseks otsuse tühistamisele, vaid tuleb

vaadata, kas ja kui oluline rikkumine oli. Üksnes olulised rikkumised saavad olla otsuse

tühisuse aluseks. Avaldaja küll viitab erinevatele puudustele, kuid jätab need tõendamata.

Majandusaasta aruande dokumentatsiooniga oli võimalik soovi korral tutvuda enne koosolekut

ja korteriühistu ülejäänud liikmed olid teadlikud, kus oli võimalik dokumentidega tutvuda.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus rahuldas 13. märtsi 2019 määrusega avalduse, tuvastas korteriühistu

19. aprilli 2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse, jättis avaldaja menetluskulud solidaarselt asjast

puudutatud isikute kanda ning puudutatud isikute menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd

avaldaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, ei määranud maakohus menetluskulude

rahalist suurust kindlaks.

Vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise teatest nähtub (tl 7), et üldkoosolekul arutatakse

järgmisi küsimusi: 2017. majandusaasta aruande arutelu ja kinnitamine; revisjoni akt

2017. aasta majandustegevuste kohta ja maja remont. 19. aprilli 2018 üldkoosoleku protokollist

nähtub (tl 7–8), et ühistu esimees andis ülevaate 2017. aasta tegevuse kohta, samuti võetud

laenust ja laenu tagasimaksmise graafikust pangale. Revisjoniakti kohta täiendavaid küsimusi

ei esitatud. Nõustuti 2017. aasta majandusaasta aruande kinnitamisega. Päevakorra p 3 all on

olnud arutlusel esikute remont, mis on toonud kaasa kohustuse maksta täiendavalt 11 200 eurot

ning kuivõrd rahaline seis ei võimalda kogutud haldustasudest seda summat maksta, tuleb raha

juurde korjata. Otsustati see summa jagada võrdselt korterite vahel, seega 11 200 eurot jagatud

60 korteri vahel teeb igale korteriomanikule maksmiseks 186 eurot 67 senti, mis tuleb ehitajale

ära maksta septembriks. Raamatupidaja näitab arvetel selle eraldi real. Seega peaks iga korteri

nelja kuu arvetel olema eraldi reaga summa 46 eurot 67 senti. Sellise lahenduse poolt olid 35

korteriomanikku, vastu oli 3. Korteriomanike seas tekitas pahameelt, et juhatuse esimees ei

informeerinud elanikke esikute remondist.

Avaldaja on õigesti esile toonud, et üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti KrtS § 20 lg-t 3,

kuivõrd korteriühistu liikmetele ei olnud teatatud üldkoosoleku kokku kutsumise teates, millal

ja kus on võimalik tutvuda majandusaasta dokumentidega. Avaldaja on edastanud 7. juunil

2018 e-posti aadressile valgakase@gmail.com taotluse saada majandusaasta aruanne (tl 9).

Sellele e-kirjale kohtusse pöördumise ajaks avaldaja vastust ei saanud. Korteriühistu ei ole

ümber lükanud avaldaja väidet, et majandusaasta aruanne oli valmis enne üldkoosoleku

toimumist või et pärast 7. juuni 2018 e-kirja edastati majandusaasta aruanne avaldajale

tutvumiseks.

Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse

KrtS § 29 lg 1 alusel. Kokkukutsumise korra rikkumine on piisav alus otsuse tühisuse

tuvastamiseks. Otsuse tühisuse toovad kaasa eelkõige raskemad sisu- ja protseduurivead, sh

sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme õigust teada koosoleku toimumisest või mis

takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja

hääletada (Riigikohtu 14. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 21). Koosoleku

kokkukutsumise nõuete all peetakse silmas eelkõige koosoleku kokkukutsumise teate

edastamisele, koosoleku päevakorra määramisele, koosoleku toimumise aja ja koha osas või

põhikirjaga kehtestatud nõudeid (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn. Juura 2010, lk 151).

Maakohtu hinnangul on praegusel juhul rikutud korteriühistu liikme õigust tutvuda enne

üldkoosoleku toimumist majanduskavaga ning seetõttu osaleda kaalutud otsuse vastuvõtmisel

üldkoosolekul. Maakohus nõustus avaldajaga, et korteriühistu ei kutsunud seaduse nõudeid

järgides kokku 19. aprilli 2018 üldkoosolekut, mistõttu on üldkoosolekul vastu võetud otsus

kinnitada 2017. majandusaasta aruanne tühine.

Avaldaja vaidlustab ka koosoleku päevakorra p-i 3. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates on

päevakorra p 3 all märgitud „Maja remont“. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolekul

otsustati suurendada

korteriomanike kohustusi, jagades puudujääva 11 200

eurot

korteriomanike vahel.

Maakohtu hinnangul ei tule praegusel juhul kohaldada KrtS § 38, kuivõrd asjaoludest nähtuvalt

on korteriühistu juba varasemalt otsustanud esikute remondi üle. Üldkoosoleku protokollist

nähtub, et esikute remont on täiendavalt kaasa toonud kohustuse maksta 11 200 eurot ning

kuivõrd rahaline seis ei võimalda kogutud haldustasudest seda summat maksta, tuleb raha

juurde korjata. Maakohus leidis, et selliselt käitudes on korteriühistu rikkunud KrtS § 41 lg-t 4,

mis näeb ette, et kui majandusaasta jooksul ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga

korteriomandite valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat

maksevõimelisust, on korteriühistu juhatus kohustatud koostama uue majanduskava ja kutsuma

kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks. Praegusel

juhul on täidetud KrtS § 41 lg 4 alus, sest majandusaasta jooksul ilmnes, et majanduskava ei

taga kõiki kulusid ning pärast 11 200 tasumist ei olnud tagatud korteriühistu püsiv

maksevõimelisus. Tekkinud olukorras tulnuks korteriühistu juhatusel koostada uus

majanduskava ja kutsuda kokku korteriomanike erakorraline üldkoosolek uue majanduskava

kehtestamiseks.

Kui

majanduskava

tuleb

üldkoosolekul

arutamisele

tuleb

sellest

korteriomanikke teavitada KrtS § 20 lg 3 alusel koos infoga, kus on võimalik majanduskavaga

tutvuda. Kui eelnimetatud infot ei ole korteriomanikele edastatud, on üldkoosolekul vastu

võetud otsused KrtS § 29 lg 1 alusel tühised.

Kuivõrd maakohus tuvastas, et korteriühistu rikkus 19. aprilli 2018 üldkoosoleku kokku

kutsumise korda üldkoosolekul vastu võetud otsuse p 2 suhtes, tuvastas maakohus ka 19. aprilli

2018 üldkoosoleku p 3, millega võeti vastu otsus jagada 11 200 eurot korteriomanike vahel,

tühisuse.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Korteriühistu esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada

maakohtu määrus täies ulatuses, teha uus määrus, millega jätta rahuldamata avaldaja nõue

üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebuse kohaselt ei ole korteriühistu koosoleku läbiviimisel ja otsuse vormistamisel

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse sätteid rikkunud. Koosoleku kutsel olnud tekst oli

puudulik, kuid nimetatud puudus ei ole selline, mis tooks kaasa otsuse tühisuse.

Maakohus loetleb, millised on raskemad sisu- ja protseduurivead, mis toovad kaasa otsuse

tühisuse, kuid jätab põhjendamata, miks kohus leiab, et korteriühistu poolt liikmetele edastatud

üldkoosoleku kutse just sellist viga sisaldas. Poolte vahel ei ole vaidlust, et avaldaja ei oleks

teadnud, millal koosolek toimub. Samuti ei ole vaidlust selles, et oleksid esinenud asjaolud,

millised oleksid takistanud avaldaja osalemisõiguse teostamist või rikkunud tema õigust

osaleda koosolekul ja hääletada. Seetõttu raskemaid sisu- ja protseduurivigu üldkoosoleku

kokkukutsumisel esinenud ei ole.

TsÜS § 38 lg 2 annab täiendava tühisuse aluse juhuks, kui korteriomanike üldkoosoleku

kokkukutsumise korra rikkumine on oluline. Nimetatud sätte eesmärk on välistada otsuse

kehtetus väheolulise rikkumise tõttu. Otsuse tühistamise toovad kaasa vaid raskemad sisu- ja

protseduurivead (Riigikohtu 14. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 21).

Majandusaasta aruande dokumentatsioon oli valmis ning korteriühistu liikmetel oli võimalus

sellega ka tutvuda. Korteriühistu teised liikmed on kinnitanud, et nad vaatamata kutses esinenud

puudusele olid teadlikud dokumentidega tutvumise võimalustest ja kohast enne kõnealuse

üldkoosoleku toimumist ning, et neil oli võimalus tutvuda majandusaasta aruande

dokumentatsiooniga. Korteriühistu esitas selle kohta korteriühistu liikmete kirjalikud

kinnitused. Maakohus jättis nimetatud kinnitused tähelepanuta.

Kuivõrd üldkoosoleku kutses esinenud viga ei olnud selline, mis oleks kaasa toonud otsuse

tühisuse, siis puudub alus üldkoosoleku otsuste tühistamiseks, sh maja remondi küsimuses.

Korteriühistu selgitab täiendavalt, et remonttööde käigus ilmnesid asjaolud, mille

edasilükkamine oleks suurendanud korteriühistu liikmete kulutusi oluliselt. Isegi kui mingi

otsus on tühine või mingit protseduuri on rikutud, on korteriühistu liikmetel võimalus see soovi

korral parandada ja otsus heaks kiita. Antud juhul olid kõik korteriühistu liikmed peale avaldaja

üldkoosoleku päevakorra kolmanda punkti (maja remont) tegudega heaks kiitnud (st tasunud

kokkulepitud maksed).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Tegelikkusele ei vasta määruskaebuse väide, nagu

oleks korteriühistu liikmetel võimalik tutvuda majanduskava eelnõuga või majandusaasta

aruandega. KrtS § 21 lg 3 sätestab, et otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole

korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Üldkoosolekul ei toimunud hääletamist, et vastu võtta otsustused päevakorra punktide kaupa.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks ega muutmiseks avalduse rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus tühistab

maakohtu määruse määruskaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata

menetluskulude jaotuse osas ja teeb selles osas uue lahendi, millega jätab menetluskulud

maakohtus korteriühistu kanda (TsMS § 656 lg 2 ja § 659). Ringkonnakohus jätab

määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud korteriühistu kanda.

7. Vaidlustatud otsus on vastu võetud 19. aprilli 2018 üldkoosolekul, seega alates 1. jaanuarist

2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtivuse ajal. Vaidlusaluse

üldkoosoleku päevakorras oli 3 punkti, s.o 2017. aasta majandusaasta aruande kinnitamine,

revisjoni akt 2017. aasta majandustegevuse kohta ning maja remont. Kõik kolm

päevakorrapunkti võeti üldkoosoleku otsusega vastu (tl 7–8). Kuigi avalduse põhjendustest ei

tulene päevakorra p 2 vaidlustamist, on avaldaja vaidlustanud kogu otsuse (tl 32 pöördel).

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et korteriühistu koosoleku läbiviimisel ja

otsuse vormistamisel ei ole rikutud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse sätteid.

Korteriühistu ise kinnitab määruskaebuses, et koosoleku kutsel olnud tekst oli puudulik.

KrtS § 20 lg 3 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine,

majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates

märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta

aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord.

Seega vaidluse all ei ole asjaolu, et korteriühistu on KrtS § 20 lg-st 3 tulenevat nõuet rikkunud

(tl 32 pöördel, 50 pöördel), s.o üldkoosoleku kutse vormistamisel ja avaldamisel esines puudusi.

Üldkoosoleku kutsel / teatel ei olnud infot majanduskava aruandega tutvumise aja ega koha

kohta, samuti puudus info dokumentidega tutvumise korra kohta (tl 7).

8. KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt

rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud

otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik

korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle

suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Avaldaja ei ole KrtS § 29 lg 1 alusel

otsust heaks kiitnud.

KrtS § 29 lg 2 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse

tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse

tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut

KrtS §-s 29 sätestatud erisustega.

Iseenesest õige on korteriühistu määruskaebuses esitatud väide, et TsÜS § 38 lg 2 järgi on

juriidilise isiku organi otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud

korda. Korteriühistu hinnangul ei ole antud juhul tegemist olulise rikkumisega, mis annaks

aluse otsuse tühisuse tuvastamiseks. Korteriühistu poolt viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt

(3-2-1-76-14, p 21) on olulised rikkumised TsÜS § 38 lg 2 järgi eelkõige sellised, mis rikuvad

juriidilise isiku liikme õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt

osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada. Korteriühistu

on seisukohal, et avaldaja ei ole tõendanud rikkumise sellist olulisust, mis annaks aluse lugeda

otsus tühiseks.

Avaldaja väitel ei olnud üldkoosoleku toimumise ajaks majandusaasta aruanne veel valmis.

Ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, et avaldaja ei saanud enne koosoleku toimumist

majandusaastaaruandega tutvuda, mõjutab oluliselt tema võimalust saada teada koosolekul

toimunust. Korteriühistu vaidles vastu avaldaja väitele, et majandusaasta aruanne polnud

valmis. Tõendeid aastaaruande valmimise aja kohta kohtule esitatud ei ole. Korteriühistu poolt

esitatud korteriühistu liikmete kinnitused ei tõenda, et ka avaldaja oli teadlik, kus saab

majandusaasta aruandega tutvuda ning milline on dokumentidega tutvumise kord. Korteriühistu

ei ole ümber lükanud avaldaja väidet, et enne üldkoosolekut võttis avaldaja ühendust

korteriühistu juhatuse liikmega sooviga tutvuda majandusaasta aruandega, kuid talle kinnitati,

et see pole veel valmis.

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ka otsuse / päevakorra p 3

tühisuse tuvastamise osas.

Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et praegusel juhul ei tule kohaldada

KrtS § 38, kuivõrd korteriühistu on juba varasemalt otsustanud esikute remondi üle.

Üldkoosoleku protokollist nähtub, et esikute remont on täiendavalt kaasa toonud kohustuse

maksta 11 200 eurot ning kuivõrd rahaline seis ei võimalda kogutud haldustasudest seda

summat maksta, tuleb raha juurde korjata. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti,

et selliselt käitudes on korteriühistu rikkunud KrtS § 41 lg-t 4, mille kohaselt kui majandusaasta

jooksul ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist

majanduskavas ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat maksevõimelisust, on korteriühistu

juhatus kohustatud koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike erakorralise

üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks.

Korteriühistu üldkoosoleku kutses ei olnud päevakorrapunktina toodud välja, et üldkoosolekul

tuleb arutlusele majanduskava või mõni majanduskava olulistest osadest. Päevakorra p 3

pealkirjast „maja remont“ ei ole võimalik aru saada, et plaanitakse otsustada maja remondiga

seonduvate kulude jagamist korteriomanike vahel. Samuti ei olnud üldkoosoleku kutses viidet

selle kohta, kus on korteriühistu liikmetel võimalik tutvuda plaanitavate võimalike

majanduskulude muudatustega, mille kohta otsustus vastu võeti.

Seega, kuna korteriühistu üldkoosoleku kutses ei olnud päevakorra punktina näidatud, et

üldkoosolekul võetakse vastu otsuseid, mis puudutavad korteriomanike kohustuste jaotust

majandamiskulude kandmisel, siis ei olnud üldkoosolek õigustatud sellekohaseid otsuseid vastu

võtma. Kuna majandamiskulude arvestuse põhimõtted on korteriühistu majandamiskava

olulisteks osadeks, siis on korteriühistu üldkoosoleku läbiviijad rikkunud oluliselt üldkoosoleku

kokkukutsumise ja läbiviimise korda ning otsustus majandamiskulude kohta on KrtS § 29 lg 1

alusel tühine. Avaldaja ei ole nimetatud otsustust heaks kiitnud.

10. Maakohus jaotas menetluskulud ning jättis avaldaja menetluskulud solidaarselt asjast

puudutatud isikute kanda ning asjast puudutatud isikute menetluskulud nende endi kanda.

Ringkonnkohtu hinnangul tuleb maakohtu määrus TsMS § 656 lg 2 alusel tühistada ning teha

asjas uus lahend, millega jätta maakohtu menetluskulud korteriühistu kanda.

Ringkonnakohus märgib, et antud tsiviilasjas on üks puudutatud isik, s.o korteriühistu. Seega

on maakohtu resolutsioon menetluskulude jaotuse osas on ebaselge ega vasta tsiviilasja

materjalidele.

TsMS § 172 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi. Kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne

teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud

esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Riigilõiv määruskaebuselt tagastatakse

määruskaebuse rahuldamise korral vastavalt käesoleva seadustiku §-s 150 sätestatule.

Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 172 lg-te 1 ja 2 alusel põhjendatud jätta menetluskulud

maakohtus korteriühistu kanda.

Maakohus andis menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni

6. märtsini 2019 (tl 65). Avaldaja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Ringkonnakohtu

hinnangul oleks maakohus pidanud sellises olukorras juhinduma TsMS § 174 lg 1 teisest

lausest, mille kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on

avaldaja tasunud riigilõivu 50 eurot avalduselt ning 50 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt,

kokku 100 eurot. Maakohus jättis 24. juuli 2018 määrusega taotluse esialgse õiguskaitse

rakendamiseks rahuldamata ning rahuldas 13. märtsi 2019 määrusega avalduse. TsMS § 172

lg-te 1 ja 2 alusel jäävad menetluskulud maakohtus korteriühistu kanda ning korteriühistult

tuleb mõista avaldaja kasuks välja avalduselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisega

seotud menetluskulud korteriühistu kanda (TsMS § 171 lg 1). Avaldaja kinnitas 28. mai 2019

menetlusdokumendis, et ei esita menetluskulude nimekirja. Avaldaja esitas vastuse

määruskaebuse ise e-posti vahendusel, seega puuduvad avaldajale hüvitatavad menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke