2-19-5692/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-5692

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

3. juuni 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-5692

Tsiviilasi

DOKA

Eesti

OÜ

pankrotiavaldus

TERASTEENUS

&

PARTNERID OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlausaldaja DOKA Eesti OÜ (rk 11057931; asukoht Ämma tee 80,

Iru küla, Jõelähtme vald, 74206 Harjumaa), esindaja Priit Pööbo, e-

post priit@ckeoigusbyroo.eu;

võlgnik TERASTEENUS & PARTNERID OÜ (rk 11319928;

asukoht Olli, Laeva küla, Tartu vald, 60601 Tartumaa), juhatuse liige

Margus Peterson, e-post margus@sarrus.ee;

ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus (Soola 3 IV k, 51013 Tartu; telefon

740 7662, 504 6694; e-post tiia.kalaus@civilex.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

23. mai 2019

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada DOKA Eesti OÜ pankrotiavaldus TERASTEENUS & PARTNERID OÜ pankroti

väljakuulutamiseks ja välja kuulutada kell 18.00 TERASTEENUS & PARTNERID OÜ

(registrikood 11319928; asukoht Olli, Laeva küla, Tartu vald, Tartumaa) pankrot.

2. Määrata ajutise halduri Tiia Kalause tasu suuruseks TERASTEENUS & PARTNERID OÜ

ajutises menetluses 1119 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 369,27 eurot, ja hüvitatavate

kulutuste suuruseks 70 eurot, millele lisandub käibemaks 14 eurot; kokku 1572,27 eurot.

3. Välja mõista ajutise halduri tasu 1488,27 eurot, sh sotsiaalmaks 369,27 eurot, Tiia Kalausele

(arvelduskonto XXX Swedbank) ja kulutuste hüvitis 84 eurot, sh käibemaks 14 eurot, OÜ-le

Civilex (registrikood 12088721, arvelduskonto XXX Swedbank) DOKA Eesti OÜ poolt 29.05.2019

tasutud deposiidi arvelt.

4. Nimetada pankrotihalduriks Tiia Kalaus, Soola 3 IV k, 51013 Tartu, telefon 740 7662, 504 6694,

e-post tiia.kalaus@civilex.ee.

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20. juunil 2019 kell 11.00 Kalevi 1 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 348.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude

täitmise tähtpäevast. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

7. Kohustada TERASTEENUS & PARTNERID OÜ juhatuse liiget Margus Petersoni (isikukood

38008152714) esitama pankrotihaldurile kogu TERASTEENUS & PARTNERID OÜ

raamatupidamise dokumentatsioon, sh bilanss koos vara ja kohustuste nimekirjaga pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga, so 3. juuni 2019. Hoiatada Margus Petersoni PankrS §-s 89

sätestatud tagajärgede suhtes.

8. Kohustada TERASTEENUS & PARTNERID OÜ juhatuse liiget Margus Petersoni (isikukood

38008152714) enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 20. juunil 2019 kell 11.00 kohtus

vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed TERASTEENUS & PARTNERID OÜ vara,

võlgade ja majandustegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

9. Jätta tsiviilasja nr 2-19-5692 menetluskulud TERASTEENUS & PARTNERID OÜ kanda.

10. Määrata tsiviilasjas nr 2-19-5692 DOKA Eesti OÜ menetluskulude suuruseks 850 eurot,

millest 300 eurot on riigilõiv ja 550 eurot lepingulise esindaja kulu.

11. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

12. Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning pankrotimäärus

edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ja p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest.

Asjaolud

Doka Eesti OÜ (võlausaldaja, avaldaja) esitas kohtule 12.04.2019 avalduse Terasteenus & Partnerid

OÜ-le (võlgnik) ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-19-

5692).

Pankrotiavalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue poolte vahel XX.XX.XXXX vara rendi

raamlepingust nr XXX ja XX.XX.XXXX maksekokkuleppest-võlatunnistusest. Võlgnik võlgneb

võlausaldajale kokku 53 076,99 eurot, millest põhivõlgnevus 34 162,65 eurot, viivisenõue 18 834,34

eurot ja sissenõudmiskulud 80 eurot. Kuna võlausaldaja on võlgnikku hoiatanud kavatsusest esitada

pankrotiavaldus ja võlgnik ei ole ka seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul, tuleb asuda

seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning tema suutmatus rahuldada võlausaldaja nõuet ei ole

ajutine.

Kohus nimetas 03.05.2019 määrusega Terasteenus & Partnerid OÜ-le ajutiseks pankrotihalduriks

Tiia Kalause.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning Terasteenus & Partnerid OÜ

pankrot välja kuulutada.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus

ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Terasteenus & Partnerid OÜ alaline maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise pankrotihalduri

aruandega ja sellele lisatud dokumentaalse materjaliga.

Üldandmed

Terasteenus & Partnerid OÜ, äriregistri kood 11319928, asukoht Olli, Laeva küla, Tartu vald,

esmakanne 12.01.2007.

Juhatuse liikmed tegevusperioodi jooksul alates 29.01.2008 Margus Peterson (ik XXX), ühe aasta

jooksul pärast asutamist (12.01.2007 – 29.01.2008) Marek Kaljula (ik XXX). Osanikud olid juhatuse

liikmetega samad isikud perioodil 12.01.2007 – 25.01.2008 ning alates 25.01.2008 on ainuosanik

Margus Peterson, osamakse suurus 100 000 Eesti krooni. Ühingu asutajateks olid samuti Marek

Kaljula ja Margus Peterson. Seega on Margus Peterson üks aasta pärast asutamist saanud

ainuosanikuks ning tegutsenud ainsa juhatuse liikmena.

Alates 2008. aastast on registrijärgne põhitegevusala olnud elamute ja mitteeluhoonete ehitus.

Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2017. aasta eest. Võlgniku juhatuse liige Margus

Peterson on keeldunud ajutisele haldurile küsimustele vastamast ja dokumente esitamast, teatades

18.05.2019 kirjalikult, et „keegi ei pea ise enda ega lähedaste vastu andma ütlusi ja esitama

dokumente“. Margus Peterson on teinud viite Riigikohtu lahendile 3-2-1-103-15. Ajutise halduri

arvates nimetatud Riigikohtu lahend ei ole käesoleval ajal antud menetlusstaadiumis asjakohane.

Ajutine haldur on koostanud ajutise halduri aruande tuginedes avalikest registritest ja kolmandatelt

isikutelt saadud informatsioonile.

Vara

1.1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel puuduvad võlgnikul käesoleval ajal kinnisasjad

XX.XX.XXXX on Plank OÜ (registrikood 12143377) ja Terasteenus & Partnerid OÜ sõlminud

hoonestusõigusega koormatud kinnistu jagamise, kinnistu jagamise tulemusel tekkiva hoonestatud

kinnistu müügilepingu, hoonestusõiguse lõpetamise ning hüpoteegi seadmise lepingu. Mõlemat

lepingu osapoolt esindas juhatuse liikmena Margus Peterson. Pärast eeltoodud lepingu sõlmimist

omandas Terasteenus & Partnerid OÜ jagamisel tekkinud kinnistu XXX (registriosa nr XXX).

Samale kinnistule oli võlgnik rajanud tootmishoone. Kinnistu koormati hüpoteegiga Swedbank AS

kasuks.

XX.XX.XXXX sõlmisid kinnistu müügilepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu müüjana Terasteenus

& Partnerid OÜ (esindaja Margus Peterson) ja ostjana Esplanade Residence OÜ (registrikood

14139026) (esindaja Marek Leenurm). Lepingus osales hüpoteegipidajana Bach Invest OÜ

(registrikood 14648489) (esindaja Marek Maibach). Lepingu esemeks oli kinnistu XXX (XXX),

millel asub tootmishoone XXX, ehitusregistri koodiga XXX. Ehitusluba väljastatud kohaliku

omavalitsuse poolt XX.XX.XXXX. Lepingu p 1.6.2 järgi koormas võõrandamise ajal kinnistut

üürileping Sartec Betoon OÜ-ga (registrikood 14258570). Lepingu kohaselt oli lepingu eseme

hinnaks 650 000 eurot, millest 163 895 eurot kohustus Ostja tasuma Müüja kontole hiljemalt

15.03.2019. Samaks ajaks kohustus Ostja täitma Müüja eest kõik laenulepingust tulenevad Müüja

kohustused Swedbank AS ees või tagama, et Müüja vabastatakse laenulepingust tulenevate

laenusaaja kohustuste täitmisest. Pärast laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist AS Swedbank

ees oleks ostja poolt loetud müüja ja ostja lepingu eseme ostuhinna tasumise kohustus 486 105 euro

ulatuses müüjale täidetuks. Nimetatud lepingust selgub, et võlgnik oli talle kuuluva kinnistu enne

võõrandamist koormanud üürilepinguga Sartec Betoon OÜ kasuks. Sartec Betoon OÜ on asutatud

2017. Juhatuse liikmena tegutseb Margus Peterson ning osad kuuluvad M. Petersonile ja Anett

Ehitus OÜ-le. Seega on üürnik lähikondne võlgnikuga PankrS § 117 lg 2 p 1 järgi. Kuna kinnistu

võõrandamisel jäi üürilepingu alusel kinnistu otseseks valdajaks Sartec Betoon OÜ, siis järelikult

käesoleval ajal teostab võlgnikule kuulunud kinnistul majandustegevust samas tegevusvaldkonnas

tegutsev võlgniku juhatuse liikmega seotud ettevõte. Ajutisel halduril puudub teave, kas ostja poolt

tasuti võlgnikule lepingust tulenev kohustus 163 895 eurot. Pangakontol, kuhu nimetatud summa pidi

laekuma, on rahalised tehingud lõppenud juba 07.01.2019. Ajutise halduri hinnangul suure

tõenäosusega võlgnikule seda raha makstud ei ole. Kui rahalist kohustust ostja poolt täidetud ei ole,

siis eelduslikult on täitmata ka lepingus osalenud hüpoteegipidaja Bach Invest OÜ kohustused ostja

ees laenulepingu sõlmimiseks osas, mille ulatuses ostja pidi täitma kohustused müüja ees.

XX.XX.XXXX sõlmisid kinnistu XXX osas lepingu Esplanade Residence OÜ (eelmise lepingu

kohaselt kinnistu omandaja) ja Esplanade Invest OÜ (asutamisel). Mõlema lepingupoole esindajana

oli mõlema ühingu juhatuse liige Marek Leenurm. Lepingu kohaselt on Esplanade Residence OÜ

(võõrandaja) teinud kinnistu maksumuse (164 000 eurot) ulatuses mitterahalise sissemakse Esplanade

Invest OÜ-le. Lepingust nähtub, et hüpoteegid on jäänud kehtima ning neid ei ole vähendatud.

Äriregistri kohaselt on kinnistu uus omanik Esplanade Invest OÜ (registrikood 14682552) kantud

registrisse XX.XX.XXXX. Lähtudes eeltoodust, on Terasteenus & Partnerid OÜ juhatuse liige

Margus Peterson võõrandanud ühingust välja talle kuulunud likviidse vara, jätkates samal kinnistul

majandustegevust Sartec Betoon OÜ kaudu. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kinnistut

koormab endiselt nii AS Swedbank kasuks hüpoteek 1. järjekohal ja 2. järjekohal Bach Invest OÜ

kasuks. Viimane on ajutise halduri hinnangul tühi hüpoteek, sest hüpoteegipidaja ja Esplanade

Residence OÜ vahel mingit laenulepingut ilmselt sõlmitud ei ole. Võõrandamistehing on võlgniku

poolt sooritatud 2,5 kuud enne ajutise halduri nimetamist. PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab

kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine

pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Eeltoodu kohaselt oleks

alus antud tehingute tagasivõitmiseks, tehing kahtlemata kahjustas võlausaldajate huve, sest võttes

arvesse 15.02.2019 lepingus esitatud ostuhinda, oleks pärast AS Swedbank hüpoteegi kustutamist

jäänud ülejäänud võlausaldajatele vähemalt ca 164 000 eurot. Kuna kinnistu koormati veel ka

üürilepinguga võlgniku lähikondse kasuks, siis polnud võlgniku tegelik tahe ilmselt juba algselt vara

võõrandamise arvelt oma nõudeid võlausaldajate ees rahuldada, vaid teha tehinguid, millega oleks

tagatud võlgniku endaga seotud isikutele kinnistu kasutamine ning sellel majandustegevuse

jätkamine.

1.2. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele käesoleval ajal registreeritud veel

ainult üks sõiduk: kiirtraktor XXX (v.l. 2007), mille kohta on registrisse kantud 01.10.2014

registrikande peatamise märge. Taustauuringu kohaselt puudub sõidukil kehtiv tehnoülevaatus ning

puudub liikluskindlustus. Enne ajutise halduri kasuks seatud käsutamise keelumärget on käsutamise

keelumärke seadnud Maksu- ja Tolliamet 21.02.2019.

Võlgnik on kantud registrisse vastutava kasutajana sõidukile: Ford Transit (v.l. 2017). Sõiduk on

võlgniku käsutuses AS Swedbank Liising lepingu alusel. Kuna AS Swedbank ei ole märkinud

nõudena võlgniku tasumata kohustusi liisingulepingust tulenevalt, siis võib eeldada, et keegi teine

isik kasutab käesoleval ajal sõidukit ja tasub ka liisingulepingust tulenevaid kohustusi (võib eeldada,

et selleks on Sartec Betoon OÜ).

Eelnevalt võlgniku nimele registreeritud sõidukid on võlgniku poolt võõrandatud ja

võõrandamistehinguid on teostatud alljärgnevatel kuupäevadel: 13.02.2019 – RESPO haagis (v.l.

2008), uus omanik Rain Vahtla; kaubik FORD Transit/Tourneo (v.l. 2014), uus omanik Mati Kukk;

RESPO haagis (v.l. 2015), uus omanik Sartec Betoon OÜ. 01.10.2018 - Chrysler Voyager (v.l. 2001),

uus omanik Csapas OÜ (end ärinimi Sartec OÜ); kaubik IVECO (v.l. 2001), uus omanik Csapas OÜ;

haagis Kögel (v.l. 2006), uus omanik Csapas OÜ; veoauto Scania (v.l. 2004), uus omanik Csapas OÜ.

06.03.2018 - laadur JCB (v.l. 2010), uus omanik Plank OÜ. Äriregistri kohaselt on nii Plank OÜ kui

ka Csapas OÜ võlgniku juhatuse liikme Margus Petersoniga seotud äriühingud. Margus Peterson

vastas Ford kaubiku võõrandamise kohta, et sellel oli mootoririke ja raha laekumist ning selle

kasutamist ta ei mäleta. Pangakonto väljavõttelt on näha küll OÜ Sartec laekumisi, kuid mille eest,

pole teada, selgituses on ainult „arve“. Lähtudes eeltoodust ei saa ajutine haldur käesoleval ajal

kindlalt väita, et võõrandatud sõidukite eest tasu pole laekunud, kuid kõik müügisummad ja vara

võõrandamisest saadud rahaliste vahendite kasutamise otstarve on käesoleval ajal teadmata. Ajutine

haldur seisukohal, et võlgnik on talle kuulunud sõidukid, mis omasid mingit likviidset väärtust,

võõrandanud peamiselt oma lähikondsetele. Registris võlgniku nimel olev sõiduk on eelduslikult

kasutamiskõlbmatu ning vara mõttes erilist väärtust ei oma, pigem on väärtusetu.

1.3. Muu vallasvara (käibevara, põhivara) puudub

2017. aasta kohta koostatud majandusaasta aruandes oli seisuga 31.12.2017 võlgnikul materiaalset

põhivara bilansilise maksumusega 640 821 eurot. Võttes aluseks aruande lisas 5 esitatud andmed, siis

peamise osa põhivarast moodustas „lõpetamata projektid“ (417 932 eurot). Masinate ja seadmete

jääkväärtus moodustas 199 074 eurot ning transpordivahendid 26 107 eurot (2017. aasta

majandusaasta aruande lisa 5 – materiaalsed põhivarad). Arvestades eeltoodut, siis võõrandatud

sõidukite bilansiline väärtus moodustas ca 20 000 – 25 000 eurot. Masinate ja seadmete kohta puudub

info. Võlgniku juhatuse liige keeldus selle kohta ütluste andmisest. Ajutine haldur võib ainult eeldada,

et tegemist võib olla kinnistul asuvas tootmishoones olnud seadmetega, mis on nüüdsest kas Sartec

Betoonile rendile antud koos kinnistuga või ei saa välistada nende võõrandamist Sartec Betoonile.

Võttes aluseks 2017. aasta bilansi, siis kuulus võlgnikule vara seisuga 31.12.2017 kokku väärtusega

1 417 677 eurot, millest raha moodustas 127 555 eurot ja kinnisvarainvesteeringud 551 840 eurot

(bilanss seisuga 31.12.2017). Audiitor oma aruandes 2017. aasta majandusaasta aruandes kajastatud

andmete osas on seisukohal, et raamatupidamise aruandes on kajastatud ettevõtte finantsseisundit

olulistes osades õiglaselt. Audiitor on esitanud märkusega ainult sularaha kassa olemasolu jäägi

127 484 eurot, mille inventuuri kohta tal andmed puuduvad. 2017. aasta majandusaasta aruande

kohaselt lõppes võlgnikul 2018 novembris-detsembris vähemalt kuus kapitalirendilepingut, kuid mis

oli nimetatud lepingute ese ja koosseis, on käesoleval ajal teadmata (2017. aasta majandusaasta

aruanne lisa 6 - kapitalirent). Masinate ja seadmete suhtes, mis pole kantud kuhugi avalikku

registrisse, puudub ajutisel halduril käesoleval ajal teave nii nende omandiõiguse kui ka asukoha ja

olemasolu kohta.

1.4. Võlgnikul on krediidiasutuste andmetel olnud avatud alljärgnev arvelduskonto: arvelduskonto

Swedbank nr XXX saldo 0,00 € ning kontol on broneering 12 516,61 € kaardi kuutasudest ja kolmest

laenulepingust. Panga andmetel olid konto allkirjaõiguslikuks isikuks Margus Peterson alates

16.01.2007. Kasutajateks e-kanali kaudu olid Helen Õun, Inga Peterson, Kristina Virk ja Margus

Peterson. Konto juurde väljastatud pangakaartide valdajaks oli Margus Peterson. Ajutine haldur on

analüüsinud võlgniku pangakonto väljavõtet 2018-2019 ning tuvastanud, et 2018 esimesel poolaastal

on kontol teostatud tavapäraseid tehinguid hankijatega ja töötajatega. Suures ulatuses sularaha

väljavõtmist kontolt haldur ei tuvastanud. Kontolt on nähtav, et alates septembri lõpust 2018 on

kontol Maksu- ja Tolliameti inkassonõue, mille korralduse täitmiseks on laekunud rahalisi vahendeid

tasutud. Tähelepanuväärne on, et 2018 oktoober – detsember ja viimased laekumised 2019 jaanuaris

on olnud kas OÜ-lt Sartec või Sartec Betoon. Alates 2019 veebruarist igasugused toimingud kontol

puuduvad, mistõttu on väheusutav, et võlgnik näiteks kinnistu võõrandamisel ka tegelikkuses nägi

ette vähemalt 164 000 euro tasumist ostja poolt. Kassa kohta andmed puuduvad ning võttes aluseks

vandeaudiitori seisukoha sularaha kassa jäägi olemasolus üle 127 000 eurot, võib eeldada, et reaalselt

rahalised vahendid kassas puuduvad.

1.5. Nõuded kolmandate isikute vastu

Seisuga 31.12.2017 oli ühingul nõudeid 90 017 eurot. Ajutine haldur eeldab, et käesolevaks ajaks on

need sisse nõutud/laekunud.

Kokkuvõtvalt ei ole ajutine haldur võlgnikul tuvastanud mingit likviidset vara, rahalisi vahendeid.

Kohustused

1.1. Pandiga tagatud nõuded

Swedbank AS on esitanud andmed, mille kohaselt on võlgniku vastu alljärgnevad nõuded:

- laenuleping XXX, mille periood on 07.03.2016 – 07.08.2022, limiidiga 661 052,24 eurot, laenujääk

477 605,40 eurot; sellest sissenõutavaks on juba muutunud põhivõlg 8458,04 eurot, intress 2105,44

eurot, viivis 347,96 eurot, KREDEX tagatistasu ja viivis 1497,67 eurot; kokku jooksev võlgnevus

12 409,11 eurot;

- laenuleping XXX, laenujääk 7168,56 eurot;

- laenuleping XXX, laenujääk 21 894,18 eurot;

- laenuleping XXX, laenujääk 16 425,48 eurot.

Laenuandja kinnitusel on kõikide laenulepingust tulenevate kohustuste tagatiseks kinnisasjad

asukohaga XXX. XXX asuv kinnistu XXX on võlgniku poolt võõrandatud ning uus omanik on

Esplanade Invest. XXX peaks asuma pärast Plank OÜ ja Terasteenus & Partnerid OÜ vahel kinnistu

jagamist katastritunnusega XXX maatükk suurusega 5291 m2. Pankroti väljakuulutamisel muutuvad

kõik kohustused sissenõutavaks, millest tulenevalt võiks AS Swedbank omada võlgniku vastu nõuet

kogusummas 523 093,62 eurot. Kuna kohustuste tagatiseks olev vara ei kuulu võlgnikule, siis

olemasolevat olukorda arvestades pankroti väljakuulutamisel saab AS Swedbank nõuda nõuete

rahuldamist II järgu võlausaldajana.

1.2. Täitemenetluste registris on võlgniku vastu andmed kahe täitemenetluse kohta kohtutäitur Jane

Rumjantseva juures. Mõlemad on Tartu Linnavalitsuse 31.07.2018 esitatud trahviteated, millede

põhinõuded on kokku 40 eurot, lisanduvad täituri põhitasu 60 eurot ja menetluse algatamise tasu 72

eurot. Kokku täituri andmetel nõudeid 172 eurot.

1.3. Pankrotiavalduse esitaja Doka Eesti AS nõue võlgniku vastu on avalduse kohaselt 53 076,96

eurot.

1.4. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul tasumata kohustused erinevate maksuliikide osas

summas 53 322,70 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 9023,88 eurot; kokku 59 346,58 eurot.

Maksuhalduri kinnitusel ei ole Terasteenus & Partnerid OÜ-le teostatud maksurevisjone ega tehtud

maksuotsuseid,

kuid

on

korduvalt

tehtud

korraldusi

maksuvõla

tasumiseks.

Viimane

inkassokorraldus tehti 2018 lõpul ning arestiti võlgniku pangakonto.

1.5. Töötajate registri kohaselt käesoleval ajal lõpetamata töölepinguid ei ole. Registri andmete

kohaselt on viimati lõpetatud tööleping 08.10.2018 Margus Petersoniga. 2018. aasta jooksul on suur

osa töölepinguid lõpetatud 31.07.2018, 31.05.2018, aga samuti 2018 märtsis. Nimetatud lepingud on

lõpetatud poolte kokkuleppel. Ajutisel halduril ei ole võimalust tuvastada nimetatud isikute järgmist

töökohta, kuid ei saa välistada, et selleks on kas Sartec Betoon OÜ või OÜ Csapas (end Sartec).

Eeltoodu kohaselt ajutine haldur eeldab, et võlgnevus töötajatele puudub.

Ajutise halduri poolt kogutud andmete kohaselt on võlgnikul seisuga 21.05.2019 teadaolevaid

sissenõutavaks muutunud kohustusi kokku 125 004,65 euro ulatuses.

Maksejõuetus

Võlgnikul puudub käesoleval ajal majandustegevus. Nimetatud fakti on kinnitanud juhatuse liige

Margus Peterson. Asjas kogutud tõendite kohaselt on tuvastatud, et võlgnik on oma

majandustegevuseks vajamineva kinnistu koos sellel oleva hoone ning selles asuvate masinate ja

seadmetega andnud üürile Sartec Betoon OÜ-le. Puudub teave, kas üürileping on tasuline või mitte.

Kuna kinnistu ei kuulu enam võlgnikule, siis järelikult puudub käesoleval ajal võlgnikul ka üüritulust

saadav rahavoog. Võlgnik on end muutnud täielikult maksejõuetuks ning välja on kujunenud alaline

maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Võlgnikul puuduvad nii vahendid, töötajad kui ka ressurss

tootmise jätkamiseks. Ilmselt puuduvad väljavaated ka ettevõtte tervendamise läbiviimiseks, sest

võlgnik oleks võinud sellise otsuse teha enne, kui asus vara ettevõttest välja viima. Võlgnikul puudub

vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Terasteenus & Partnerid OÜ tegevusvaldkonnaks oli kogu tegevusperioodi vältel elamute ja

mitteeluhoonete ehitamine. Ajutisele haldurile teadaolevalt teostas võlgnik betoonitöid ning

vastavaid tellimusi antud valdkonnas. Kinnistule XXX rajatud tootmishoone on võlgniku poolt

ehitatud betoonelementide tootmiseks. Juhatuse liige Margus Peterson kommenteeris, et

makseraskused said alguse 2018. aastal ning põhjusena tõi välja ehitustööde teostamise Pärdi Keskuse

ehitusel. Juhatuse liikme kinnitusel ei olnud tegemist mitte töö eest raha saamata jäämisega, vaid

võlgnik tegi hankekonkursil alapakkumise. Võlgniku väidet makseraskuste tekkimisest kinnitab

analüüs pangakonto väljavõttest, kus rahaliste vahendite puudujääk kajastub 2018 teisest poolest.

2017. aasta majandusaasta aruande kasumiaruande kohaselt langes võlgniku käive 2017 võrreldes

eelnevaga ca 900 000 euro võrra. Kulude poolest on oluliselt vähenenud kaupade ja materjalide osa,

kuid tõusnud on tegevuskulude ja tööjõukulude osakaal. Kokkuvõtvalt teenis küll võlgnik aasta

lõpuks kahjumit 106 516 eurot, kuid eelneval perioodil oli olnud kasum 172 996 eurot.

Pankrotiseaduse järgi võib esineda aluseid võlgniku tehingute tagasivõitmiseks, milliseid tuleb

analüüsida edaspidise pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku juhatuse

liige Margus Peterson täitnud juhatuse liikme kohustusi seaduses ette nähtud hoolsusega. Võlgniku

juhatuse liige on tegelenud makseraskuste ilmnemisel ettevõtte täielikult varatuks muutmisega ning

ilmselt oli see tahtlik ja võlausaldajate huve kahjustav. Samuti on juhatuse liige ütlustest andmise ja

dokumentide esitamisest keeldumisega justkui soovinud näha ette olukorda, kus tema vastu on

võimalik ja vajalik esitada kuriteoteade.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada

nõue juhtorgani liikme vastu.

Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 3000 eurot ja

maksmise tähtajaks 30.05.2019. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Doka Eesti OÜ on kohtu

poolt deposiidina määratud summa 3000 eurot 29.05.2019 tasunud. Kuna võlausaldaja on menetluse

raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks määratud summa deposiidina tasunud,

kuulutab kohus maksejõuetuse tõttu Terasteenus & Partnerid OÜ pankroti välja.

Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele.

Ajutine haldur on märkinud, et võlgnik ei ole esitanud raamatupidamise dokumentatsiooni, mis ei ole

võimaldanud tutvuda ja kontrollida võlgniku senise majandustegevusega seotud kõiki asjaolusid.

PankrS § 85 lg 1 ja § 87 lg 1 kohaselt peab võlgnik andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgnik peab

osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma

teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. PankrS § 90 kohaselt kui võlgnik on

juriidiline isik, kohaldatakse pankrotiseaduse §-des 85-89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3

nimetatud isikute suhtes (juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja

raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne

ajutise halduri nimetamist). Teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal.

Kohus leiab, et pankrotiseaduses sätestatud teabe andmise ja dokumentide esitamise kohustus ei

tähenda ennast süüstavate ütluste andmist ja võlgniku juhatuse liiget Margus Petersoni tuleb

kohustada haldurile pankrotiseaduses sätestatud teavet ja dokumente esitama ning hoiatada teda

PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede suhtes. PankrS § 89 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt kohtu korralduse

täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku

trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust

sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust

(§ 87) või ei täida vande andmise kohustust (§ 86). PankrS § 89 lg 2 kohaselt võib võlgnikule aresti

määrata kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget Margus Petersoni enne võlausaldajate

esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed Terasteenus &

Partnerid OÜ vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise

halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub

määrata ajutise halduri tasuks 1119 eurot ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 70 eurot. Tasule

lisandub sotsiaalmaks 369,27 eurot ja kulutustele käibemaks 14 eurot. Ajutine haldur on arvestanud

töötundideks 13 tundi tunnitasuga sõltuvalt toimingu keerukusastmest 15-90 eurot tunnis. Kohus

leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud

aeg põhjendatud ja Tiia Kalausele tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 1119

eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 369,27 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 70 eurot,

millele lisandub käibemaks 14 eurot; kokku 1572,27 eurot. Ajutise halduri tasu tuleb määrata Tiia

Kalausele ja hüvitatavad kulutused büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex.

Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis tuleb kanda võlausaldaja makstud deposiidi arvelt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita

menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja kantud menetluskulud võlgniku kanda.

TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised

kulud (menetlusosaliste esindajate kulud).

Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuluks riigilõiv 300 eurot

ja lepingulise esindaja kulud 1320 eurot ilma käibemaksuta.

Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel

riigilõivu 300 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9)

ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu

(riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat CKE Õigusbüroo OÜ jurist Priit Pööbo, olles võlausaldaja

lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes.

Riigikohus on leidnud, et hagita menetlustes tuleb esindajakulude väljamõistmisel üldnormina

kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31, kusjuures põhilise kriteeriumina TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb

esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest (vt 3-2-1-58-13 p 14). Seejuures

on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu

kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on kohtu

hinnangul vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva

kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja

keerukus tuleneb asja olemusest. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust

ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja

vajalikud.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on võlausaldaja lepingulise esindaja kulud

kokku 1320 eurot ilma käibemaksuta. Õigusbüroos töötava juristi tasu 110 eurot tunnis ilma

käibemaksuta tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu.

Õigusabi on eelkõige seisnenud pankrotiavalduse ettevalmistuses ja pankrotiavalduse koostamises

ning kohtumäärusega ja ajutise halduri aruandega tutvumises, 02.05.2019 ja 23.05.2019

kohtuistungiteks ettevalmistuses ja nendel osalemises.

Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja poolt

tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses

märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS

§ 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja menetluskulude rahalist

suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu

põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele,

keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka, et üldjuhul on materjalide

kogumine, õigusliku positsiooni kujundamine ning nõupidamised/arutelud kliendiga hõlmatud

menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on

kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad

ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule.

Kuivõrd tegemist on hagita menetluses lahendatava pankrotiasjaga, kus võlausaldaja poolt kohtule

esitatavaks menetlusdokumendiks on vaid pankrotiavaldus, asjas toimus kaks kohtuistungit kestusega

kokku üks tund, milleks ettevalmistamine sai seisneda ajutise halduri aruandega tutvumises ja

analüüsis, on kohtu hinnangul võlausaldaja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1

mõttes kokku 550 euro ulatuses (5 tundi × 110 eurot). Kohus on ka seisukohal, et kliendile teabe

andmise ja sõidule kulunud aja näol ei ole tegemist otsese õigusteenuse osutamisega, mille hüvitamist

saaks nõuda vastaspoolelt.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-19-5692 Doka Eesti OÜ menetluskulude

rahaliseks suuruseks 850 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 550 eurot lepingulise esindaja

õigusabikulud. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse Terasteenus & Partnerid OÜ

pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik