4-19-2676/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Määruse tegemise aeg ja koht 03.06.2019.a. Tallinn

Väärteoasja number 4-19-2676 (2317,17,008034)

Kohtunik Janika Kallin

Kaebuse esitaja T T, isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx.

Vaidlustatud lahend Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse juhtivspetsialist A H

i 19.10.2017.a. otsusele väärteoasjas nr 2317,17,008034.

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine kirjalikus menetluses.

RESOLUTSIOON

1. T T -ja Jätta rahuldamata taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Politsei

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse juhtivspetsialist A H . i 19.10.2017.a. otsusele väärteoasjas nr 2317,17,008034

2. T T kaebus Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalveke i 19.10.2017.a. otsusele väärteoasjas nr skuse juhtivspetsialist A H 2317,17,008034

läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtu seisukoht 19.10.2017.a otsusega väärteoasjas nr 2317,17,008034 karistas ja Piirivalveameti Põhja Politsei- prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse juhtivspetsialist A H 19.10.2017.a. T T LS § 259 lg 1 järgi rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, s.o 12 eurot. Otsusest nähtuvalt ei kasutanud

T T 16.09.2017 kella 21.58 ajal xxxx jalakäijana pimedal ajal teel liikudes helkurit või muud valgusallikat.

Väärteoasi nr. 4-19-2676

07.02.2019 edastas alaealise T T seaduslik esindaja Harju Maakohtule kaebuse Politsei-ja Ü T

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A H

19.10.2017 koostatud otsusele väärteoasjas nr 2317,17,008034.

19.02.2019 Harju Maakohtu määrusega jäeti Ü T T T seadusliku esindaja i kaebus Politsei-ja Piiriv juhtivspetsialist A H alveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse i 19.10.2017.a. otsusele väärteoasjas nr 2317,17,008034 läbi vaatamata.

10.05.2019 esitas T K Harju Maakohtule kaebuse Politsei-ja Piirivalveameti otsusele väärteoasjas 231717008034 ja taotluse tähtaja ennistamiseks. Kaebuses märgib kaebuse esitaja, et temale kui menetlusalusele isikule ei ole otsust kätte toimetatud. Talle teadaolevalt pidi otsus tulema alles 30.10.2019, sest

, kui tema juures nii märkis politsei talle antud väärteoprotokolli koopiale käidi 30.09.2017 protokolli muutmas. Politsei on andnud talle valeinformatsiooni otsuse tegemise aja kohta ning t sai t, so et a lähtuda ainult politsei teabes enne 30.10.2019 midagi ei juhtu. Kuivõrd

kaebetähtaeg on lastud mööda süül ja ta sai alles nüüd otsusest teada, tuleks k menetleja ohtul kaebetähtaeg ennistada.

Kohtu hinnangul ei ole kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks põhjendatud.

Vast - avalt VTMS § 38 lg le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval

põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu

määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja

möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel

mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse

tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi – või

sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKL 3-1-1-77- viidet. Kohtule ei 98). Käesolevas asjas ei nähtu ühelegi sellisele põhjusele

ole esitatud ühtegi sellist tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse asjaolu esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks.

Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et väärteoprotokollis (nr. AB1426462) oleks märgitud otsuse kättesaamise kuupäevaks 30.10. . Kohus märgib, et kuigi väärteoprotokolli 2019

koopiast on raskesti aru saada, kas tegemist on 2017 või 2019 aastaarvuga, nähtub

väärteoprotokolli originaalist üheselt, et nimetatud lahend on menetleja juures kättesaadav alates 30.10.2017. Kohtul puudub alus kahelda menetleja selgitustes paranduste sisseviimise

osas, sh selles, millal menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, kuna

kaebuse esitaja on nimetatud dokumenti selgesõnaliselt märkinud, et ta on muudatustega tutvunud.

Kuivõrd vaidlustatud väärteoasjas on väärteoprotokolli märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav alates 30.10.2017, siis tuleb nimetatud kuupäevast vastavalt VTMS § päevast edasikaebamise tähtaega -le 114 lg 4 arvestada ka 15- - kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks väärteoasjas oli seega 14.11.2017.a

Kohus märgib, et kaebuses toodud põhjendus hiljuti teada saadud väärteootsusest, ei ole asja

ennistamise aluseks. Kohus märgib, et üldmenetluse korras lahendatavas väärteoasjas peab

VTMS § 70 lg 4 kohaselt väärteootsus olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures

kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema

kaitsjale kätteandmisest. VTMS § 70 lg 6 kohaselt selgitatakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisel, et sellest kuupäevast, kui kohtuvälise menetleja lahend

on kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav, algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg. Kohus juhib tähelepanu, et kohtuvälisel menetlejal

ei ole seadusest tulenevat kohustust menetlusalust isikut teavitada lahendi tegemisest.

Väärteoprotokolli koostamisel tehakse teatavaks aeg, mil lahend on menetleja juures kättesaadav ning puudutatud isik peab ise ilmutama aktiivsust ja vajalikku hoolsust lahendi kätte saamiseks. Käesoleval juhul nähtub kaebusest, et kaebaja jäi passiivseks.

Väärteoasja materjalidele tuginedes märgib kohus, et T T pidi olema teadlik nii tema suhtes käivast väärteomenetlusest ning kohtuvälise menetleja lahendi kättesaadavusest. T T on andnud väärteoprotokolli allkirja selles, et on teadlik ka väärteootsuse edasikaebamistähtaja algusest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et T T on ise oma käitumisega põhjustanud olukorra,

kus kaebetähtaeg on möödunud. Kaebuse esitamise tähtaega ei saa hakata arvestama kuupäevast, mil kohtuvälise menetleja otsusest väidetavalt

teada saadi.

Kohus märgib, et isik, kes soovib lahendit vaidlustada, peab tagama seaduses ettenähtud

toimingute õigeaegsuse, normidest mittekinnipidamine peab aga olema põhjendatud. T T

teades, et tema suhtes on alustatud menetlus, oleks pidanud ise astuma samme otsuse õigeaegseks kättesaamiseks.

Kuivõrd kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad, tuleb kaebuse esitamise tähtaeg jätta ennistamata.

VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast seadustiku § 114 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

Eeltoodu alusel jätab kohus läbi vaatamata

T T poolt esitatud kaebuse Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse juhtivspetsialist A Hi 19.10.2017.a. otsusele

väärteoasjas nr 2317,17,008034.

Kohus juhindub -

KrMS § st 172, VTMS § 118 lg 2 p 1, § 193.

/allkirjastatud digitaalselt/