4-19-881/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Tallinna kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 15.05.2019 Tallinnas Väärteoasja number 4-19-881 (2302,19,000557) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Kätlin Lääne Kohtuistungi tõlk Julia Zautina Väärteoasi

O.L-i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.01.2019 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10220172469556.

Kaebaja O.L

isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, elukoht xxxx Xxxx AS, e-posti aadress , töökoht Kaitsja Gregori Palm

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus, kohtuistungil osales volitatud esindaja Triinu Riigor

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 132 p 2, § 133 134, § 135 lg 2 kohus -

o t s u s t a s:

1. Tühistada kohtuvälise menetleja 30.01.2019 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220172469556 (2302,19,000557) osaliselt ja teha asjas uus otsus.

2. Lõpetada menetlus O.L-i väärteoasjas LS § 217 lg 1 järgi otstarbekuse kaalutlusel.

3. Süüdi tunnistada O.L LS §-de 214 ja 217

1 lg 1 järgi ja karistada KarS § 63 lg 1 alusel LS § 2171 lg 1 järgi rahatrahviga 40 (nelikümmend) trahviühikut. Üks trahviühik on 4 (neli) eurot, seega tuleb O.L tasuda rahatrahv 160 ( ) eurot. ükssada kuuskümmend

4. Määrata, et O.L võib rahatrahvi tasuda ositi, 8 (kaheksa) kuu jooksul. Igakuise mak

se suurus on sellisel juhul mitte vähem, kui 20 (kakskümmend) eurot.

5.

O.L-i õigusabikulud jätta tema enda kanda.

6. Rah

atrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele. Esimene osamakse tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist peab teatama kohtule (e-posti aadress

hmktallinn.menetlus@kohus.ee) kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse, mis on pooltele andmebaasis kättesaadav 03.06.2019 alates kella 15.00. Kirjalik kassatsioonkaebus

tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav.

Kohtu selgitused:

Selgitada, et VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja menetluse käik:

Politseilevalvekeskuse ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjäre

30.01.2019 kiirmenetluse otsuse järgi juhtis O.L 30.01.2019 kell 15.09

Harjumaal Tabasalu vallas Nooruse tn ja Kooli tn ristmikul, liikudes Nooruse tn Kooli

bussipeatuse suunas, mootorsõidukit xxxx r/n xxxx, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. O.L ei kasutanud sõidumeerikut, kui H7 liini pikkus ületas 50 km. Kontrollimisel ei esitanud salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid

asendavaid käsikirjalisi kandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr

561/2006 02.01.2019 kell 00.00 kuni 30.01.2019 kell 15.09 perioodi kohta, rikkudes

salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne perioodiline kontroll, kuna viimane kontroll oli teostatud 16.06.2016. Seega ei taganud juht meeriku korrakohast toimimist ja selle nõuetekohast kasutamist. O.L rikkus LS § 131 lg 3, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 art 23 lg 1, art 34 ja art 36 lg-te 1- -de 214, 217

3 nõudeid ja pani toime LS § 1 lg 1 ja 217 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Asjaolud : ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

30.01.2019 kiirmenetluse otsuse järgi juhtis O.L 30.01.2019 kell 15.09

Harjumaal Tabasalu vallas Nooruse tn ja Kooli tn ristmikul, liikudes Nooruse tn Kooli

bussipeatuse suunas, mootorsõidukit xxxx r/n xxxx, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. O.L ei kasutanud sõidumeerikut, kui H7 liini pikkus ületas 50 km. Kontrollimisel ei esitanud salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid

asendavaid käsikirjalisi kandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr

561/2006 02.01.2019 kell 00.00 kuni 30.01.2019 kell 15.09 perioodi kohta, rikkudes

salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne perioodiline kontroll, kuna viimane kontroll oli teostatud 16.06.2016. Seega ei taganud juht meeriku korrakohast toimimist ja selle nõuetekohast kasutamist. O.L rikkus LS § 131 lg 3, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 art 23 lg 1, art 34 ja art 36 lg-te 1- -de 214, 217

3 nõudeid ja pani toime LS § 1 lg 1 ja 217 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtuvälise menetleja hinnangul kinnitasid tõendid menetlusaluse isiku rikkumisi. O.L-i

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid menetleja ei tuvastanud ning menetlusalusele isikule määrati KarS § 63 lg 1 sätestatut arvesse võttes LS § 2171 lg 1 alusel

karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, so 400 eurot. Kooskõlas KarS § 66 lg 2 võimaldati O.L rahatrahvi tasumine ositi, 4 kuu jooksul.

O.L-i kaitsja vaidlustas kiirmenetluse otsuse kohtus. Kaitsja vastuväited olid kokkuv

õtvalt järgmised:

1) LS § 131 lg 4 p 2 järgi ei ole sõidumeeriku kasutamine kohustuslik sõidukil, mida

kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 art 3 alusel

nõuete täitmisest vabastatud vedudel. Kooskõlas määruse art 3p a-ga ei kohaldata

määrust vedude korral, mille puhul on tegemist sõidukitega, mida kasutatakse regulaarseks reisijateveoks, kui liini pikkus ei ületa 50 kilomeetrit.

2) Menetleja ei ole tõendanud, et liini H7 pikkus ületab 50 kilomeetrit, liini pikkust ei

kinnita ükski tõend. Bussiliin H7 alustab sõitu Harkujärvelt ja lõpetab sõidu Vääna

-

Jõesuus. Kõige kaugema punktina läbitakse Keila Joad. Harkujärve ja Keila - -Joa

vaheline distants juhul, kui läbida Vääna Jõesuud, on ca 25 kilomeetrit. Vaatamata - sellele, et bussiliin läbib ka teise asulaid, ei saa liini pikkus, mille kahe kõige kaugema otsa kaugus on ainult 25 kilomeetrit, ei saa olla pikem kui 50 kilomeetrit. 3) Juhul, kui menetleja esitab tõendid liini H7 pikkuse kohta ja selgub, et H7 pikkus ületab vähesel määral 50 kilomeetrit, siis peab pikkuse arvestus tuginema selge ja tõendatud

metoodikaga arvutatud pikkusele. Distantsi mõõtmisel tuleb arvestada võimaliku

mõõteveaga, üksnes 10% mõõteviga toob endaga kaasa liini pikkuse vähenemise 5 kilomeetri võrra. 4) ga selles, et kaebajal ei olnud kohustust kasutada Olukorras kus kohus nõustub kaitsja sõidumeerikut, langevad ära teised kaebajale tehtud etteheited. 5) Juhul, kui kohus leiab, et kaebaja on väärteod toime pannud, tuleks kaebaja karistust

vähendada. Kaebaja süü ei ole suur. LS § 2171

lg 1 kaitseb reisijate turvalisust –

sõidumeeriku kasutamata jätmine suurendab riski, et juht sõidab väsinult ja sellest

tulenevalt kujutab juht endast pikkadel distantsidel reisijatele kõrgendatud ohtu.

Bussiliini H7 pikkus ei ületa oluliselt 50 kilomeetri piirmäära, so seda teenindades

kujutab juht endast reisijatele oluliselt väiksemat riski. Seega on kaebaja süü

minimaalne ja asjas on põhjendatud kaebaja karistamine miinimumilähedase karistusega. 6) Juhul, kui kohus nõustub käsitlusega süü suuruse osas, siis on paslik lõpetada kaebaja

väärteoasjad otstarbekuse kaalutlusel. Käesoleval juhul on kohaldatavad RKKKo lahendis nr 3-1-1-91-13 p 15 esitatud seisukohad.

Kaitsja taotles seega kohtult alternatiivselt O.L-i väärteoasjade lõpetamist

tegudes väärteokoosseisu puudumise tõttu või väärteoasjade lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel mõistetud karistuse vähendamist.

Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse ja selles väljendatud seisukohtade juurde. Kaitsja märkis kohtuvaidluses, et kuigi tunnistajad kirjeldasid, kuidas bussiliini pikkust arvestatakse, tuleb silmas pidada ka võimalikku mõõteviga. Kaitsja oli seisukohal, et kaebajal ei olnud 30.01.2019 sisulist valikut – ta pidi liinile minema ning keeldumise korral kaotanuks kaebaja oma töökoha.

Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ning leidis, et liini H7 pikkus on nõuetekohaselt tõendatud. Liini H7 pikkus nähtus kaebaja poolt kontrolli käigus esitatud sõiduleht-volituselt. Kohtuistungil kuulati ära tunnistajad, kes selgitasid, kuidas liini pikkuse arvestamine toimub.

Kaebaja peab juhina kontrollima enne sõitma asumist sõiduki seisundit, mh meerikut.

Menetleja hinnangul ei saa rääkida tööandja poolsest sunnist, kaebaja oleks saanud liinile minemisest keelduda. Menetleja ei nõustunud kaitsjaga selles, et asjas on alus väärteomenetluse

lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Menetleja märkis, et kontroll oli ajendatud

lapsevanemate murest koolibusside tehnilise seisundi üle. Kaebaja juhitud buss vedas lapsi

kooli ja seega ei saa rääkida avaliku huvi puudumisest, mis oleks aluseks väärteoasjas menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Menetleja leidis, et karistuse vähendamiseks alust ei ole – karistus on määratud vastavalt kaebaja süü suurusele.

Kohtu seisukoht:

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VtMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

Kaebajale heidetakse kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteo lühikirjelduse järgi ette esmalt seda, et tal oli kohustus kasutada, kuid ta ei kasutanud sõidumeerikut H7 liinil, mille pikkus ületas 50 kilomeetrit.

Kohtu hinnangul puudub asjas vaidlus ja lisaks on kaebaja enda ütlustega ning kohtule esitatud sõiduleht volitusega nr 80568 tõendatud, et O.L teeninda - s Xxxx liinide bussijuhina 30.01.2019 kell 15.09 - -volituse nr 80568 bussiliini H7 Harkujärve Tabasalu suunal. Sõiduleht ja MTÜ Põhja Eesti Ühistranspordikeskuse poolt kinnitatud liinigraafikute (CD järgi - -plaadil) on liini pikkus 59,5 kilomeetrit. Kaebaja selgitas, et H7 dispetšer talle liini pikkust ei öelnud, tema ise sellele ka tähelepanu ei pööranud, sest aliselt teenindab ta teist sõidusuunda, kus tav

liinide pikkused ei ületa 50. kilomeetrit. Kaebaja ütlustega ning juhikaardi väljatrükiga on tõendatud, et ta ei kasutanud 30.01.2019 liini H7 teenindades sõidumeerikut.

Väärteoasjas on vaidlus selle üle, kas liini H7 pikkus on 59,5 kilomeetrit. Kaitsja väitel ei ole liini pikkuse kindlakstegemisel arvestatud võimaliku mõõteveaga ning sellest tulenevalt võib liini pikkus olla fikseeritust lühem.

Kooskõlas LS § 131 lg 4 p 2 ei ole sõidumeeriku kasutamine kohustuslik sõidukil, mida

kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 art 3 alusel nõuete

täitmiseks vabastatud vedudel, so sõidukite puhul, mida kasutatakse regulaarseks reisijateveoks, kui liini pikkus ei ületa 50 kilomeetrit.

Selgitamaks, kuidas fikseeritakse bussiliinide pikkust, kuulati ära tunnistajad M. M ja K. K.

Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et liini pikkuste arvestamisel kasutatakse andmebaasi Pikas, mis omakorda kasutab aluskaardina Google map’si. Kaardile on kantud peatused, mille asukohad mõõdistati GPS seadmega. Uue peatuse lisandumisel või olemasoleva nihutamisel tehakse uued mõõtmised ja andmed lisatakse Pikas andmebaasi. Liini pikkuse saamiseks liidab programm Tunnistaja K. K automaatselt kõik peatusevahed kokku. lisas täiendavalt, et liin ei ole päris peatusest peatuseni vaid platsisõit on liini osa – l ei ole lõik - nt Tallinnas Paldiski mntsirge, on peatusesse sissesõidud ehk nn taskud. Sõidutrajektoor pannakse paika selliselt nagu

keskmine, mõistlik bussijuht seda läbiks, kahtluse korral kirjeldatakse liini pikkus pigem

bussijuhi kasuks. Tunnistaja ütluste järgi ei ole peatusevahede mõõdistamisel välja töötatud

spetsiaalset mõõtemetoodikat, andmete kogumisel kasutatakse lisaks kaardirakendustele ja GPS seadmetele ka äppi (nt My GPS Coordinates). K. K sõnul ei olnud liinil H7 jaanuari lõpus 2019 muudatusi, teenuse osutamine pidi toimuma kinnitatud sõiduplaani alusel.

Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et antud juhul omab asjas tähtsust võimalik mõõteviga. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 4 järgi on liin sõiduplaanis ettenähtud ajavahemikel ühissõiduki läbitav liikumistee. Väärteoasjas puudub vaidlus ning tunnistajate ütlustega on

M. M ja K. K

tõendatud, et teenindab bussiliini H7 avaliku teenindamise lepingu alusel ÜTS § 20 Xxxx mõttes. Kooskõlas ÜTS § 20 lg 2 p 1 määratakse avaliku teenindamise lepingus ära avaliku teenindamise kohustus, mis hõlmab teenindatavate liinide loetelu koos liiniläbisõidu arvestuse

ja veoteenuse hinna kalkulatsiooniga kulukirjete kaupa. ÜTS § 21 kohaselt korraldatakse

avaliku teenindamise lepingu sõlmimine läbi riigihanke. Käesoleval juhul ei ole seega liini

pikkus mõõdetav suuru mõõta Mõõteseaduse MõõtS § 2 p 10 s, mida alles

( )

mõttes, tegemist on juba kindlaks määratud suurusega, mida vedaja on tellijaga sõlmitud

lepinguga aktsepteerinud. Liini pikkuse vaidlustamine põhjusel, et selle pikkuse arvestamisel pole järgitud MõõtS sätteid, oleks kohtu arvates võimalik ja põhjendatud riigihanke raames.

Tunnistaja M. M hankedokumentide lahutamatuks lisaks ütluste järgi on sõiduplaanid ning vedajale on tingimused enne pakkumuse tegemist teada. M. M sõnul r käigus liini H7 iigihanke pikkuse üle vaidlus puudus. Eeltoodu tõttu ei ole kohtu hinnangul kaitsja väited võimalikule

mõõteveale asjakohased, liini H7 pikkus ületas 50. kilomeetrit ning O.L oli kohustus kasutada sõidumeerikut.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et kaebaja tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS

§ 214 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku ettenähtud

juhtudel kasutamata jätmise. Kohus leiab, et V. Jevstigjnejev pani väärteo toime ettevaatama

tusest KarS § 18 lg 2 mõttes.

Kaebajale heidetakse kiirmenetluse otsuse järgi ette lisaks seda, et ta ei esitanud salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid ajavahemiku 02.01.2019 kell 00.00 kuni 30.01.2018 kell 15.09 kohta.

Kaebaja selgitas kohtule, et ta teenindab tavaliselt liine, mille pikkus ei ületa 50.kilomeetrit. Sellel päeval palus dispetšer talle teadmata põhjusel, et ta sõidaks pärast vaheaega teisele poole.

Sõiduleht volitus nr 80568 järgi on kaebaja tõepoolest enne H7 liinile asumist teenindanud -

liine, mille pikkus jääb alla 50. kilomeetri. Tunnistaja märkis, et juhil on kohustus esitada

T. K juhikaart olenemata sellest kas juht seda kasutab või mitte. Tunnistaja ei mäletanud, kas O.L

juhikaardi esitas. Juhikaart on tunnistaja sõnul sõidumeeriku sisse käiv ja juhi

tegevusi salvestav plastikkaart. Tunnistaja M. M mäletamist mööda esitas O.L kontrollimisel juhikaardi, kuid kaebajal ei olnud esitada andmeid

- ja puhkeaja kohta oma töö viimase 28 päeva jooksul. Kohtule esitatud väljavõte (CD-plaadil) kinnitab tunnistaja M. M sõnu. O.L-i juhikaardi väljavõttel puuduvad andmed kiirmenetluse otsuses näidatud ajavahemiku kohta.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 art 34 lg 1 järgi kasutab juht salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Salvestuslehte või juhikaarti ei võeta välja enne igapäevase tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud. Määruse art 36 lg 1 ja 2 järgi peab juht analoog või -

digitaalsõidumeerikuga varustatud sõiduki juhtimisel olema suuteline volitatud kontrollametnikule viimase nõudmisel igal ajal esitama jooksva päeva salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud salvestuslehed või käsikirjalised kanded ja väljatrükid.

Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et O.L nõutud andmeid ei esitanud. Kohus märgib, et andmete esitamise tehakse kindlaks juhi poolt töö ja nende kontrollimise kaudu

- ja puhkeaja nõuete järgmine kooskõlas LS § 130. Viimase nõude eiramine on LS § 91 lg 2 kohaselt

juhi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise üheks aluseks. Kohtu hinnangul on O.L-i tegevus õigesti kvalifitseeritud LS § 2171 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest.

Kaebajale heidetakse kiirmenetluse otsuse järgi ette seda, et ta ei taganud sõidumeeriku

korrakohast toimimist ja selle nõuetekohast kasutamist, sest sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata nõuetekohane kontroll.

Kohtule esitati foto, millel on kujutatud O.L-i poolt juhitud ühissõidukis olnud sõidumeerikul olnud kleebis. Viimasel on kuupäev 16.06.2016. Tunnistaja i ütlustega on

T. K tõendatud, et tegemist on kleebisega, mis paigaldatakse sõidumeerikule töökojas peale seadme

hälvete kontrolli ehk kalibreerimist. Seadet tuleb käia kontrollimas iga kahe aasta tagant. Kleebis peab asuma bussis, nähtaval kohal, et seda oleks nii juhil kui kontrollijal lihtne näha.

T. K ei suutnud meenutada, kus seade paiknes V. Jevstignjejevi juhitud bussis. Tunnistaja B. A ütlustega on tõendatud, et juhtis tema tähelepanu taatlemata sõidumeerikule. Tunnistaja

M. M ütluste kohaselt paiknes sõidumeerik bussi esiosas, juhi käeulatuses ning kleepsuplaat oli juhist

paremal. O.L selgitas, et talle ta ei pea meeriku nõuetelevastavust kontrollima:

antakse buss juhuslikkuse põhimõttel, tema bussi tehniliselt ei teeninda, selleks on olemas

ettevõttes eraldi inimesed. Kaebaja väitel ei ole tal võimalik tööandjale öelda, et ta ei lähe bussiga liini teenindama, sellisel juhul tuleb tal ettevõttest lahkuda ja ta ei saa palka.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 art 23 lg 1 järgi kontrollivad tunnustatud

töökojad regulaarselt sõidumeerikuid, kontrolle tehakse vähemalt iga kahe aasta tagant. Määruse art 32 lg 1 kohaselt tagavad sõidumeeriku korrakohase toimimise veoettevõtja ja juht. Perioodiline kontroll tagab kindluse, et sõidumeerik on töökorras ning salvestatavad andmed õiged. Kuivõrd õigusaktides sätestatu paneb ka juhile kohustuse tagada sõidumeeriku kohane toimimine, on kohtu arvates ainetud kaebaja väited, mille järgi ta selleks kohustatud ei ole.

Kohtu hinnangul on O.L-i tegevus õigesti kvalifitseeritud LS § 217 järgi lg 1

kvalifitseeritava väärteo, mis näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoog või -

digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. O.L oli kohustus enne bussi juhtima asumist veenduda sõidumeeriku korrakohases toimimises, kontrollimine ei olnud tunnistajate ütluste järgi keeruline ning fakt, et sõidumeerik läbis viimati kontrolli üle kahe aasta tagasi, pidi olema kaebajale hõlpsasti märgatav. Kaebaja poolne oma kohustuste mitteteadmine ei ole rikkumist vabandavaks asjaoluks. Kohus leiab, et

V. Jevstigjnejev pani väärteo toime ettevaatamatusest KarS § 18 lg 3 mõttes.

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma

otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda

süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning

süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40- -st 2 peab 04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut.

Kohtu hinnangul

tuleb kaebaja väärtegu LS § 217 lg 1 järgi lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VtMS § . Kohus nendib, et norm näeb ette nii füüsilise

30 lg 1 p 1 alusel

- kui juriidilise isiku

vastutuse. Käesoleval juhul jagab kohus kohtuvälise menetleja seisukohta selles, et juhil on seaduse järgi kohustus tagada sõidumeeriku kohane toimimine ja samuti kohustus informeerida tööandjat juhul, kui juhi kasutusse antud bussis asuv seade ei ole läbinud nõutavat perioodilist

kontrolli. Kahtlemata on juhil ka võimalus keelduda liinile minekust ja nõuda uut bussi.

Vaatamata eeltoodule on kohus päri kaitsjaga selles, et sisuliselt ei ole bussijuhil töökoha kaotamisega riskeerimata võimalik liinile minekust keelduda. Kohtuvälise menetleja seisukoht

selles, Tunnistaja K. K selgitas, et liini et see on ebatõenäoline, on kohtu arvates eluvõõras. teenindamata jätmise korral näeb vedajaga sõlmitud leping ette leppetrahvid, mida vajadusel rakendatakse. Kohus nendib, et olukorras kus vedaja jaoks on kaalul leppetrahv ja tulevikus

riigihankel kaotamise võimalus seetõttu, et vedaja ei täitnud eelmise lepingu raames

lepingujärgseid kohustusi, on ilmne, et isegi õigustatud põhjusel liinile minekust keelduv

bussijuht kaotab suure tõenäosusega selles firmas varem võ töö. O.L-i

i hiljem

ütlustega on tõendatud, et bussifirmas vastutavad busside tehnilise seisukorra eest eraldi inimesed ning kohtu hinnangul on just veoettevõtja, keda tuleks esmajärjekorras LS § 214 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemise eest karistada. Käesoleval juhul ei ole O.L-i süü kohtu hinnangul sellise kaaluga, mis tingiks tema karistamise. Karistuse eesmärgid oleks

kohtu arvates antud juhul täidetavad pigem juriidilise isiku mõjutamisega ning avalikkuse huvides on eelkõige veoettevõtjast juriidilise isiku suhtes väärteomenetluse läbiviimine. Antud

juhul ei ole üksnes tööandjast sõltuvuses oleva füüsilise isiku karistamine kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud.

Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et O.L-i väärteoasjades LS §

-de 214 ja 217

1 lg 1 järgi on samuti võimalik menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kohus märgib, et antud

juhul on asjas avalik huvi. V. Jevstigjenev on ühissõidukit juhtiv juht ja vastutab seega määratlemata arvu inimeste elu ja tervise eest. Seega on äärmiselt oluline, et juhi poolt tööja puhkeaja nõuete järgimine oleks jälgitav. Kaitsja on kaebuses õigesti viidanud, et väsinud juht on ohtlik (kaebuse lk 4). Samuti väärib tähelepanu kohtuvälise menetleja tähelepanek, et V.

Jevstigjenev teenindas liini, mis vedas koolilapsi. Eeltoodu tõttu jätab kohus rahuldamata

kaitsja taotluse osas, mis puudutab O.L-i LS §-de 214 ja 217 1

lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude menetlemise lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel.

Vaatamata sellele leiab kohus, et kaebajale mõistetud rahatrahvi on võimalik vähendada. Esmalt tuleb rahatrahvi vähendada juba seetõttu, et kohus lõpetas O.L-i väärteoasjas

LS § 214 järgi menetluse , so kaebaja süü on väi otstarbekuse kaalutlusel ksem ja sellest

tulenevalt peab olema leebem ka karistus. Teiseks on õige kaitsja seisukoht selles, et sõidumeeriku kasutamist reguleerivad nõuded tagavad eelkõige nö pikamaaliine teenindavate

juhtide töö ja puhkeaja nõuetest kinnipidamise jälgimise. Käes - oleval juhul selgitas V. Jevstignjejev, et tema töö seisneb pigem nö linnalähiliinide teenindamises, mille pikkus jääb

üldjuhul alla 50. kilomeetri. Kahetsusväärne on fakt, et kaebaja ei järginud juhikaardi

kasutamisele sätestatud nõudeid, kuid antud juhul puudub kohtul alus kahelda kaebaja ütlustes

oma tööülesannete iseloomu kohta. Kohus märgib, et kaebaja ütlused olid usaldusväärsed, tema antud selgitused ei olnud ennastõigustavad ja olid kohati tema positsioone kahjustavad. Seega

on õige kaitsja väide, mille järgi on kaebaja süü tunduvalt väiksem, kui nõudeid eiravad nt rahvusvahelisi bussiliine teenindavad juhid. Kohus nendib, et kutselise juhi jaoks on kahtlemata

märge karistusregistris pigem negatiivne, töökoha vahetuse soovi puhul võib puhta karistusregistriga juhil olla teatud konkurentsieelis. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka tahtluse astet ning seda, et kaebajal on ülalpidamisel kaks alaealist last (tlk 22).

Kohtu hinnangul on karistuse eesmärgid antud juhul täidetavad rahatrahviga 40 trahviühikut. Ühe trahviühiku suuruseks on KarS § 47 lg 1 alusel 4 eurot, so V. Jevstignjejevil tuleb tasuda rahatrahv 160,00 eurot. Kohtuväline menetleja on oma otsuses määranud, et kaebaja võib KarS § 66 lg 2 sätestatut silmas pidades tasuda rahatrahvi ositi, teadmata karistuse määranud

menetleja otsustuse tagamaid, ei saa kohus otsuses kaebaja olukorda raskendada. Kohtu hinnangul võib kaebaja rahatrahvi tasuda ositi, 8 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on seega

mitte vähem, kui 20 eurot. Esimene osamakse tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele 1 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.

Kooskõlas VtMS § 38 lg 1 järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel KrMS sätteid. Valitud kaitsjale makstud tasu on menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes.

KrMS § 181 lg 1 järgi hüvitab riik menetluskulud üksnes õigeksmõistva lahendi korral. Käesolevas asjas ei teinud kohus mitte üheski kaebajale esitatud etteheites otsustust VtMS § 29 lg 1 p 1 järgi ning seega tuleb kaebaja õigusabikulud jätta tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/