2-19-2575/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-19-2575 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 31. mai 2019, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi J Za hagi Y Zi vastu abielulahutuse nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J Za (sünniaeg xxx, isikukood xxx) Kostja: Y Z (sünniaeg xxx, isikukood xxx) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 29.05.2019 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J Za hagi.

2. Lahutada Y Zi (Z) ja J Za (abielueelne perekonnanimi L ) abielu, mis on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt (Eesti Vabariik) 17. jaanuaril 2015 (abieluakti kanne nr xxx).

3. Pärast abielu lahutamist säilib J Zal abielus kantud perekonnanimi „Za“.

4. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.

5. Jätta J Za menetluskulud tema enda kanda.

6. Jätta Y Zi menetluskulud tema enda kanda.

7. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Toimetada kohtuotsus kätte pooltele ning pärast jõustumist edastada Narva linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Tsiviilasi nr 2-19-2575

2(5)

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja on 18. veebruaril 2019 esitatud Viru Maakohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks. Hageja palub lahutada poolte abielu ja jätta temale perekonnanimi Za. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.

Hagiavalduse kohaselt sai poolte vaheline abielu sõlmitud 17. jaanuaril 2015. Abielulised suhted poolte vahel lõppesid 2018. a mais. Sellest ajast alates elavad pooled eraldi ja neil ei ole abikaasade vahelisi suhteid.

Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Poolte lepitamine ja abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik. Pooled ei ole saavutanud kokkulepet abielu lahutamiseks vastastikusel kokkuleppel.

Pooltel on kolm last. Alaealistele lastele elatisraha maksmine on menetluses tsiviilasjas nr 2-18- 15071. Lastega suhtlemise korra suhtes poolte vahel vaidlust ei ole.

Abielu sõlmimisel võttis hageja perekonnanimeks Za ja soovib selle perekonnanime säilitada peale abielu lahutamist. Sellepärast ei ole abielu lahutamise juures vaja perekonnanime vahetada.

Viru Maakohus võttis hagi menetlusse 20. veebruari 2019. a määrusega (tl 6).

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 näeb ette, et tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3 500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Abielu lahutamise nõue on mittevaraline nõue ja TsMS § 132 lg-s 11 ei ole sätestatud teisiti ning seega antud asja hagihind moodustab 3500 eurot.

KOSTJA VASTUS

Kostja teatas 28. märtsil 2019 kohtule (tl 16), et ta on saanud kohtudokumendid kätte. Kostja on hagiga nõus. Eestisse kostja tulla ei suuda, sest tal ei ole selleks rahalisi võimalusi. Kostja palub lahutada tema abielu J Zaga.

POOLTE ÄRAKUULAMINE

Kohus kuulas kostja ära telefoni teel 18. aprillil 2019 (tl 18). Kostja seletas kohtule, et on abielu lahutamisega nõus. Kuid ei ole nõus, et abielulised suhted lõppesid 2018. a mais. Nad lõppesid 14. detsembril 2018, kui kostja on Eestist lahkunud. Kostja leiab, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja neid taastada võimalik pole. Leppimisaega kostja ei soovi. Kostja

Tsiviilasi nr 2-19-2575

3(5) soovib lastega suhelda, kuid hageja takistab seda tegemast. Kostja soovib tarvitusele võtta abinõud lastega läbikäimiseks, kuna temal ja hagejal on ühine hooldusõigus.

Kostja palub asja läbivaatamist tema osavõtuta, kuna elab Bulgaarias ja suure vahemaa tõttu ei suuda ta ilmuda kohtuistungile isiklikult. Kohtudokumendid palub kostja edastada e-postile xxx.

Kohus kuulas hageja ära kohtuistungil 29. mail 2019 (tl 31-32). Hageja toetas haginõuet ja põhjendusi ja palus lahutada abielu. Hageja nõustus kostja väitega, et nende abielusuhted lõppesid 14. detsembril 2018, kui kostja on Eestist lahkunud ja tagasi ei tulnud. Hageja seletuste kohaselt ei ole tõsi, et hageja keelab kostjal lastega suhtlemist. Kostja ise ei tule laste juurde, teda Eestis ei ole. Sidevahendite abil ta ka ühendust ei võta. Pooltel on kolm ühist last – pojad ja ennetähtaegselt 14. mail 2019 sündinud nende ühine tütar. Kui kostja sõitis Bulgaariasse minema, ta oli teadlik, et hageja on rase. Hageja püüdis kostjale sellest teatada, kuid kostjat kätte saada võimalik polnud. Hagejale teadaolev kostja telefoninumber on suletud; Facebookis tal on kirjas, et on suhe teise naisega. Kostja ei võta ühendust ja ei suhtle ei lastega ega hagejaga.

Hagejal on kindel soov abielu lahutada, kuna ei ole sugugi võimalik abielu taastada. Hageja on juba pöördunud kohtu poole abielulahutamise nõudega ja 06. detsembril 2018 pidi toimuma kohtuistung. Kui pooled said teada, et hageja on rase, soovisid nad lepitada. Kostja aga lahkus päris Eestist.

Abielu lahutamise järel soovib hageja jätta abielus kantud perekonnanime.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud poolte seletused ära, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Poolte abielu, mille lahutamist nõuab hageja, on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt (Eesti Vabariik) 17. jaanuaril 2015, abieluakti kanne nr xxx (tl 3, 34).

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 järgi võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.

Hageja esitas hagi abielu lahutamise nõudes oma abikaasa vastu. Mõlemad pooled seletasid, et nende abielusuhted lõppesid 14. detsembril 2018, kui kostja on Eestist lahkunud ja tagasi ei tulnud.

PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse.

PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

Vastavalt PKS §-s 7 sätestatud mõttele peab abiellumiseks olema mõlema abikaasa tahe ning kohus leiab, et abielu jätkamiseks peab ka olema mõlema abikaasa tahe.

Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus leidis tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud 2018. a detsembrist, poolte kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on

Tsiviilasi nr 2-19-2575

4(5) pöördumatult lõppenud ning poolte arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Pooltel on neli ühist last ning neljas laps on sündinud 14. mail 2019 (tl 25).

Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist.

Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Viru Maakohtu 10. detsembri 2018. a määruse (tl 28) kohaselt tsiviilasjas nr 2-18-15052 pöörduski J Za kohtusse 08. oktoobril 2018. a hagiga abielu lahutamise nõudes. Kohtuistungil 06. detsembril 2018 teatas hageja hagist loobumisest. Mainitud määrusega lõpetati menetlus tsiviilasjas nr 2-18-15052.

Käesolevas asjas 29. mail 2019 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et hagist loobumise tingis asjaolu, et pooled said teada, et hageja on rase. Pooled püüdsid säilitada abielu. Kuid poolte seletuste kohaselt käesolevas asjas juba 14. detsembril 2018 kostja Eestist lahkus ja tagasi ei tulnud. Hagejal ei ole teada kus kostja viibib ning sidevahendite abil ei ole ta kättesaadav, mistõttu ta isegi ei tea, et temal on sündinud tütar 14. mail 2019.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et pooltele kuuekuulise leppimisaja andmine ei ole mõistlik.

Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

Hageja soovib abielu lahutamise järgselt jätta abielus kantud perekonnanime alles. Pärast abielu lahutamist säilib J Zal abielus kantud perekonnanimi „Za“.

PKS § 66 p 2 alusel lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Kohtuotsuse edastamine

TsMS § 455 lg 2 järgi saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Narva linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tsiviilasi nr 2-19-2575

5(5)

Tamara Šabarova kohtunik