4-19-1992/18 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 31. mai 2019 (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-19-1992 (233019001264) Kohtukoosseis Maarika Kuusk; Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Väärteoasi Vaidlustatud lahend

L.U , Karistusseadustiku (KarS) § 275 lg 1 järgi

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 1. aprilli 2019 kohtuotsus

Apellatsiooni esitaja L.U Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet. Ida prefektuur. Esindaja Dmitri Narolin Menetlusalune isik

L.U (isikukood: XXX). Elukoht: XXX

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 1. aprilli 2019 kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse otsuse teinud Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Väärteoprotokolli kohaselt L.U , viibides ajavahemikul 19:14 Tallinna mnt 9,

Sillamäe kuni kella 19:57-ni Haigla 1, Narva politseisõidukis, solvas ametikohustusi täitvat patrullpolitseinikku A.B.. Ta kasutas politseiniku suhtes venekeelseid solvavaid väljendeid:“Pošol tõ na hui“,“ževatina“, „sobaka gosudarstvennaja“, „suki“, „tvar“, „jebat tebja v rot“, „životnoje“, „tšmo“, „tšmušnik“, „pidaras“, „idi na hui“, „gadjonõs“, „tšušok“, „durak“, „sosi hui ubljudok“, „musor“, „zavali jebalo svojo“, „tšutšelo“, „životnoe vonutšeje“, mille pärast patrullpolitseinik A.B. tundis ennast solvatuna. Sellega pani ta toime KarS § 275 lg-s 1 ettenähtud väärteo.

2 MAAKOHTU OTSUS

2. Viru Maakohtu 1. aprilli 2019. a otsusega tunnistati L.U süüdi LS § 275 lg 1 järgi ja teda karistati arestiga 30 päeva. Arestipäevade kandmise alguseks loeti 30. märts 2019.

3. Kohus luges väärteoprotokollis kirjeldatud teo tõendatuks. Menetlusaluse isiku süü on

tõendatud väärteoprotokolliga, isiku kinnipidamise protokolliga, A.B. i ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ning Politsei- ja Piirivalveameti teatisega.

4. L.U tunnistas süüd. Ta kinnitas, et jõi päeva jooksul ära 1 või 2 liitrit õlut ning pani toime liiklusõnnetuse. Ta oli närvis ja hakkas solvama. L.U sai hästi aru, et tegemist on politseinikega, sest nad kandsid vormi ja tulid kohale politseisõidukiga. L.U mäletab ka väljendeid, mida ta kasutas. A.B. i ja L.U ütlused on kooskõlas nii omavahel kui ka teiste

väärteoasjas kogutud tõenditega. Viibides politseiautos, kasutas L.U A.B. i suhtes venekeelseid solvavaid väljendeid, millega riivas tema au ja väärikust. Solvamine leidis aset seoses A.B. i ametikohustuste täitmisega.

5. Subjektiivsest küljest tegutses L.U otsese tahtlusega. Ta teadis, et realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. Solvangud olid võimuesindajale suunatud seoses ametikohustuste täitmisega. L.U sai aru, et politseinikel oli põhjust pöörduda tema poole seoses liiklusõnnetuse põhjustamisega.

6. L.U süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

7. Kohus leidis, et L.U süü on suur. Kohus arvestas L.U käitumist õigusrikkumise momendil, solvavate väljendite mõtet ning kogust. Formaalselt L.U küll tunnistas süüd, ent kohtuistungil ei näinud kohus, et L.U oleks kahetsenud. L.U selgitustest kohtuistungil ei nähtu, et ta oleks olnud sedavõrd alkoholijoobes, et ei saanud aru oma tegevusest ja sõnadest. Tema viha oli tingitud politseitöötajate ebaõigest käitumisest. Kahetsuse

puudumist näitab seegi, et L.U püüdis veenda kohut politseitöötajate solvamise põhjendatuses, kuna talle ei antud telefoni sugulastele helistamiseks.

8. Võttes arvesse süü suurust ning kahetsuse puudumist määras kohus L.U-le karistuseks aresti. L.U-le on korduvalt määratud rahatrahve, ent need ei ole mõjutanud teda süütegude toimepanemisest hoiduma. Uue rahatrahvi määramine ei täidaks eripreventiivset eesmärki ja on end karistusliigina ammendanud. L.U on karistatud erinevate rikkumiste eest, ent ta ei ole järeldusi teinud.

9. Kohus nõustus kohtuvälise menetleja ettepanekuga määrata L.U-le karistuseks 30

päeva aresti. Avaliku võimu kandjate solvamine on laiemas mõttes riigi autoriteedi eiramine,

millega rünnatakse avaliku võimu toimimise korrapärasust ja mõjusust ning igaühe avalikku kindlustunnet.

APELLATSIOON

10. Apellatsioonis palub L.U otsus üle vaadata, kuna ei pea seda objektiivseks.

11. L.U selgitab, et 30. märtsil 2019. a kutsuti teda patrullautosse. Ta võttis auto uste sulgemiseks taskust võtmed. Politseinik A.B. võttis L.U-lt võtmed vaatamata selgitusele, et autos asuvad viimase isiklikud asjad ning käskis ebaviisakalt istuda politseiautosse, et kõike selgitatakse „teises kohas“. L.U võttis mobiiltelefoni, et kutsuda sugulasi lukustamata

autost väärtuslikke asju ära viima. A.B. haaras tal telefoni, tõmbas autost välja, pani peale käerauad ning tõukas tagasi autosse. L.U kinnitab, et täitis kõiki käske ja peab politseiniku

tegevust alusetuks. Kuna L.U-le selgitusi ei antud, sai ta närvivapustuse, mille tõttu

3 hakkaski solvama. Tegemist on esimese taolise rikkumisega. L.U töötab ametlikult ning kardab vallandamist. Ka politseinik käitus provotseerivalt. Eeltoodu tõttu on 30 päeva pikkune arest liiga karm. L.U kahetses süüd ning vabandas isiklikult.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

12. Kohtuväline menetleja leiab, et maakohtu otsus tuleks jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Maakohus leidis, hinnates kogutud tõendeid nende kogumis, et L.U on toime pannud

koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo. Esitatud apellatsioonis ei vaidlustata L.U

süüditunnistamist KarS § 275 lg 1 järgi. Ta selgitab ainult süüteo toimepanemise asjaolusid ning leiab, et mõistetud karistus on liialt karm.

14. Ringkonnakohus leiab, et L.U karistus tuleb jätta muutmata. KarS § 56 lg 1 kohaselt

on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohtupraktikas arvestatakse lisaks karistuse

mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid. Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest. Süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti tuleb anda hinnang teos avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine normi jne). Ringkonnakohus ei saa maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtu siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul jälgitav.

15. Kohtukolleegiumi hinnangul puuduvad apellatsioonis argumendid, mis lükkaksid ümber kohtu järeldused karistuse liigi ja määra osas. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema

astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad

selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid.

16. Praeguses asjas on maakohus põhjendanud, miks rahatrahvi kohaldamine menetlusalusele isikule mõju ei avaldaks. Maakohus on andnud hinnangu ka L.U süüle lähtudes asjas

tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Apellatsioonis kordab L.U sisuliselt maakohtus antud selgitusi väärteo toimepanemise asjaolude kohta, mida I astme kohus ka karistuse mõistmisel arvestas. Samuti selgitas maakohus, miks ta ei pea L.U kahetsust siiraks. Kohtukolleegiumi arvates ei esine ühtki eri- ega üldpreventiivset kaalutlust L.U karistuse muutmiseks.

17. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)